Kus lõuna pool täpsemalt. Äkki mõni on suhtlemisest huvitatud siis oleks oluline teada, kus kandis oled.

Aili
Olen muutnud ennast, noorusaja kompleksidest lahti saanud ja enam ei usu, et kõik naised on minust paremad ja ma ei kõlba kuhugi. Noorena arvasin, et olen teistest viletsam.

Igaüks imestaks, kui ema jätab väiksed lapsed, üks oli imik, teine aastane ja ülejäänud natuke vanemad üksinda mitmeks päevaks koju. Sel hetkel olid lapsed natuke vanemad, aga ta ise lobises, et lapsed olid tillkukesena päevi järjest üksinda kodus.
IGALE NAISELE tundub nii tillukeste mitmeks päevaks kojujätmine hulljulge tegu. Enamus naisi ei julgeks.
Suur vedamine, et lastega midagi ei juhtunud.

Kahtlen, et kehakeelest välja luges. Olin sellise tossikese olemisega hädapätakas.

Tundsin end 5 lapse ema kõrval hoopis saamatu ja läbikukkununa, sest mul ei olnud ju 5 last. Seega tema oli edukas, mina läbikukkunud. Mis siis, et lapsed üksi kodus, aga tal olid nad OLEMAS.
Mina elasin üksi ja tundsin end haleda luuserina.

Tihti vastupidi, teised paistsid rahulolevad, elus edasi jõudnud, pered, palju lapsi ja õnnelikud. Mina aga mittevajalik ja üksildane.

Hukka mõistsin tavaliselt seda, kui keegi mulle midagi halvasti ütles või käitus.

Rein
Sa oled meesterahvas, mehena ei saagi mõista.
On küll ka mehi, kes tahavad suhelda ja põevad suhtlemisvaegust.

Aili
Ega siis nii pingsalt ei mõelnud selle peale, et tillukesed koju jättis. Mõtlesin, et hullumeelne tegu. Aga peamine oli ikkagi see, et ennast tundsin nii haleda, mittevajaliku ja üksildasena.
5 lapse ema on ikka palju astmeid kõrgemal kui üksildane naine.

Seepärast ei saanudki aru, miks õnnelik ema haledale üksildasele kujule midagi nähvama peab.

Või see baaridaam, kes käskis kohe ära maksta, et saaksin KOJU minna. Temaga ei olnud mul üldse mingit pistmist.
Või ärritas ettekandjat, et mingi üksik istub siin.

sa veel mäletad kõike nii detailselt. ma ei viitsiks, ausõna. milleks sellist tuttavat litsi (vabandust väljenduse eest, aga nii on ) lastekarjaga sulle üldse vaja on.
sulle öeldi selge sõnaga, et kui veel korra keskendud minevikule, siis ära enam soovitusi oota.
krt, unusta juba see minevik ja hakka elama olevikus ja tulevikus. kaua sa halised seda minevikku ja meenutad teda taga. lase lahti. ise oled korraliku kirjaoskusega, nagu loll ei tohiks olla, tavaliselt need, kes on lollid, ei oska õigekirja, sul on sellega kõik korras, siis kuidas on võimalik, et sa oma kirjaoskuse juures nii loll oled. siin on sinuga, ainult sinuga, suheldud juba päevi ja sa ei oska muust rääkida, kui oma kibestunud minevikust. kle, see ei ole normaalne. sa oled haige inimene, elad mingis omas mullis ( skisofreenia ), sellepärast sinuga keegi tutvuda ei tahagi, aga omasuguste haigetega saad sa tutvuda ainult haiglas või kusagil spetsiifilistes foorumites.

Ma soovitaks Piilul ehk P-l ehk Naine45 jne saeioleyksi foorumisse teema teha, saab kindlasti psühholoogilist toetust. Muidugi on seal koos valdavalt väga intelligentsed ja haritud, samas empaatilised inimesed, nii et kaua sellist joru vist ei lasta ajada nagu Piilu siin harrastab. Näiteks ardi ehk yxikmees oma naiseotsimise kinnisideega a la "33 aastane, lastetu, mittesuitsetav" sai päris põhjalikult läbi analüüsitud ja ta millegipärast enam ei viitsi seal oma naistemuresid kurtmas käia.

Ma arvan, siin tegemist Aspergeri sündroomiga, autismispektri häirega. Kuigi DSM-IV on Aspergeri sündroom veel häirena kirjas, siis DSM-V, mis veel Eestisse pole jõudnud, see sündroom puudub. Mis jätab kergema autismispektri häirega isikud nagu P seda olla võib (ma pole psühholoog, ei ole pädev diagnoosima, aga lihtsalt arvan) ilma abita.

Saeioleykis foorumis on oma alafoorum ka autistlikele inimestele, aspergeritele, seal osatakse P-le kindlasti abiks olla.
Aadress:
www.saeioleyksi.net.ee

Ei julge öelda, kus elad jah :D?

to P
Jätsin emaili

mnjahh
Suhtlemisprobleemi naistega ilmselt ei oleks, kui oleksin saanud lapse ja teismelisena teiste tüdrukutega suhelda, aga ei lubatud.
Kasvatus oli selline: teisi ei tohi tülitama minna, neil oma asjad ja jutud, ära mine segama.
Nii ma ei julgenudki ümbritsevate tüdrukutega rääkida, et kodus pahandust ära hoida.
Kui söandasingi õues Heidi või Leenaga paar sõna vahetada, siis kutsuti mind kohe tuppa ja järgnes riid.

Arvati, et ma mingi veidrik. Ega siis keegi ei teadnud, et mul teiste tüdrukutega suhtlemine keelatud.

Lõpuks ei osanudki enam teistega rääkida, sest puudus algbaas, kogemused.

Huvitabki, miks naistel antipaatia ja vastumeelsus mu vastu edasi on. Oleme ju ammu täisealised.

P Kirjutas:
--------------------------------------------------
> Kui söandasingi õues Heidi või Leenaga
> paar sõna vahetada, siis kutsuti mind kohe
> tuppa ja järgnes riid.


Ah, mida sa luuletad siin. Või et kohe ühegi tüdrukuga ei tohtinud sõnagi vahetada, aga poistega räägi või suu vahus? Ma saan aru küll, et su ema oli ka ilmselt mingit sorti suhtlemisraskustega, aga et kohe sõnagi ei lubatud tüdrukutega vahetada, seda ei usu isegi mina, kes ma igasugust jama elus näinud olen ja mitte vati sees kasvanud. Oled oma fantaasiatega reaalsususest vist juba täiesti irdunud. Otsi palun endale ometi abi ükskord ja lõpeta oma ema, sõbranna ja kõikide ülejäänud maailma naiste süüdistamine!

mnjah
Suhelda oli lubatud 2 klassiõega, kes olid väga tagasihoidlikud, aga nad ise ei tahtnud minusuguse toslemiga rääkida.
Neil olid paremad sõbrannad, julged, seltskondlikud.

Ei tohtinud jah enamus tüdrukutega rääkida, nii oligi. Ei süüdistagi ema, tal olid omad kompleksid ja hirmud, lihtsalt arutlen, miks.
Ema kartis kõiki ja püüdis kõigi meele järgi olla. Kartis, et ütlen midagi, mis kellelegi ei meeldi, aga pidi olema selline, nagu ümbritsevad tahtsid.

Ema ise oli väga õnnetu inimene ja kindlasti soovis mulle head, aga komplekside küüsis. Linnarahvale meele järgi olemine oli lausa elu ja surma küsimus.

mnjah
Poistest ei olnud meil kunagi juttu, kooli ajal poistega ei suhelnudki, ei olnud huvi, see tekkis peale keskkooli.
Suurim probleem oli leida sõbrannasid, ma isegi ei mõistnud tüdrukute poistehuvi.

mida rohkem ma seda teemat loen, seda vähem sellest jurast aru saan, selline tunne juba nagu oleks liba ja keegi loll provotseerib siin. no lehekülgede kaupa rahvas annab nõu ja hull ajab ikka oma jonni, tõega jääb ainult siis psühhiaater. vales kohas oled, mutt, sel juhul.

tiu
Palun ütle, mis sulle uskumatu tundub, tõsiselt mõtlen. Kirjutan täpselt nii, nagu asi oli ja on.
Ei olnud plaanis kadunud emast kirjutada, olgu muld talle kerge. Tunnen süümepiinu nüüd, aga jutt kuidagi läks sinna. Sest püüan tõesti selgusele jõuda, miks naised ikka veel minust eemale hoiavad.

Sest lapsepõlv ammu möödav, aga naiste tõrjuv hoiak on jäänud.

Järgnev on selle teema minupoolne viimane kommentaar, sest järjekordselt sai tõestust fakt, et P ei taha tegelikult nõuandeid kuulda ega neile mõelda. P jaoks on oluline leida väiksemgi põhjus enda minevikust aina uuesti ja uuesti kirjutada. Selline minevikust kinnihoidmine pole normaalne, kuid ega keegi seda keelata ka saa.
Kui palju on aastate jooksul olnud heatahtlikke, siiralt aidata üritanud naiskommentaatoreid ja kõik nad on pidanud tunnistama oma jõuetust. Veelgi enam, vähemasti enamus on lõpuks tundnud ärritust, pahameelt vm mittemeeldivat tunnet, sest nende pingutusi on krooninud just see, millest ang kokkuvõtvalt kirjutas.
P, mitte vaid reaalis ei ole naistel su suhtes tõrjuv olek. See tekib ka siin sinuga suhtlejates. Sa ei anna sellist tagasisidet, mida oodatakse või mille suhtes vähemasti ärritust ei tunta. Sa kohe oskad inimesi üles ärritada. Puust ja punaseks - põhiline ülesärritaja on su pidev tagasipöördumine minevikus juhtunu juurde ning sellest ilmse mõnuga kirjutamine.
Kaua võib?!?
Vb teen sulle liiga ja sa tõesti mingi tervisliku probleemi tõttu pole võimeline mõistma, et mu ILLUSTREERIV näide polnud absoluutselt seotud SELLE emmega, keda sa nii põhjalikult ja hinnangut andvalt kirjeldasid. See oli näide suvalisest emast, kel kas on või pole võimalik kodust ära käia, kelle lapsed kas on või pole hooldatud jne. Teadmata inimese tausta, on näites öeldud sõnad nii või teisiti kahtlusi sisaldavad ning etteheitvad, ehkki pealtnäha oleks tegu justkui tavaliste sõnadega. Mu illustreeriv näide käis selle kohta, et ehk räägid sa sarnaselt suvaliste vestluspartneritega ja hoopis teistel teemadel. Et ehk hakkaksid jälgima oma rääkimisi tulevikus ja püüaksid vältida pealtnäha süütutes sõnades sisalduvaid etteheiteid, imestamisi.
Selge on üks, sa oled naiste suhtes ettevaatlik ja mitte vaid seda, sa oled naiste suhtes kahtlustav ja ei pea naistest lugu. Seda suhtumist oled sa väljendanud paljudes erinevtes teemades. Ja nii on ka suheldes. Mehed on su silmis head ja nendega saad läbi; naised on su silmis halvad ja nendega sa läbi ei saa.
Milliseid põhjuseid sa veel otsid? Mis müstilist vaid sulle ainuomast aurat sa taga ajad? Püüad selgusele jõuda, miks naised ikka veel sinust eemale hoiavad, ehkki oled muutunud. Ju siis pole piisavalt muutunud ja oma hoiakuid, hinnanguid naiste suhtes pole sa ka muutnud.

Aili
Reaalis ei ole ühegi naisega sel teemal rääkinud, sest sellest ei saaks keegi aru.
Või peaks pseudoprobleemiks.
Sest naistel ei ole reeglina sõbrannade puuduse muret, sellepärast see mure ei jõuaks kellelegi pärale.

Netis on teine lugu, teine atmosfäär. Mu meelest reaalsus ja net on kaks eri asja.
Toon näite, kui ka sellest räägiksin, siis naised üldse ei kuulaks, see ei jõuaks neile pärale ja tunduks mõttetu ja ei oleks üldse mingi mure.

Ei suhtunud nooremana naistesse üldse halvasti. Naised olid mu silmis süütud inglid, mina ise nõme toslem, kes kuhugi ei kõlba. Kibestumine ja pettumus tekkis hiljem.

Peamine põhjus oli liba- " sõbranna ", kes oma alatu käitumisega mu täielikult rööpast välja viis.

Praegu tuli meelde.Kas P oli see, kellel käis mingi mees kodus, varastas raha ja murdis sõrmeluud?
Siis jauras ka siin 3 lk et politseis teda ei kuulatud? Järelikult pole ka mehed talle head, naistest rääkimata.

Aili
Skleroos vist, pidevalt unustan kõige olulisema.

Nimelt mind kasvatati naistele alt üles vaatama. Ja ma kaua aega uskusingi, et olen täielik ebard ja mulle peabki halvasti ütlema.
Mingit halvustavat suhtumist ei olnud, pidasin naisi jumalannadeks, nii oli mind kasvatatud.

Ja nii väga igatsesin sõbrannasid, kuigi kartsin, milline ülim olend minusuguse madala olevusega suhelda tahab.
Alaväärsuskompleks oli mul meeletult suur.

Krahh saabus siis, kui taipasin, ei ole ma midagi sündinud ebard ja teised naised sündinud süütud inglid. Peamiselt ühe naise pärast jõudis pärale, et naised võivad olla ülimalt alatud.

Ka see, et ma ei ole IIAL ühelegi naisele midagi esimesena halvasti öeldud, aga mulle on öeldud palju kordi ja täiesti lambist.

Mäletan, isegi paar mu kursuseõde imestasid, miks üks kursaõde minuga niimoodi ülbitseb, ma ei ole talle midagi teinud. Mul siiani meeles, kuidas kursaõed nii ütlesid.
Ma lihtsalt olin selline nõme tossike ja tossikesi ei sallita.

Ja siis ta oli Sirje, kes ka jahus mitu lehekülge ja sis Naine45.

Arvestades kui kaua ta nendes teistes teemades jahus siis varsti peaks tal uus jut välja tulema.

ja nii ta muudkui suhtleb ja suhtleb lõpmatuseni.
pole siis ime, et kõik põgenevad.

Ma arvan, et väljaspool internetti suhtleb ta tavaliselt. Ta ju lihtsalt lollitab siin.

Ei ole mul kellegagi väljaspool netti suhelda, vähemalt naistega küll mitte.

Ei hakka ometi kellelegi ennast pähe määrima, kui mind ei taheta.
Suhelda ei ole tõesti mitte kellegagi.

Paar joodikust või poissmehest tuttavat meest ei lähe arvesse, sest nad ei ole mingid vestluspartnerid.

Olen ikka praegugi teistest naistest viletsam. Kõik kibelevad rõõmuga koju ja on nii hõivatud, vähemalt mulle tundub.
Ainult ma kodus igavlen.

Enam ju ei igavle. Nüüd sa saad siin juttusid välja mõelda.

Väljamõtlemisel puudub küll igasugune mõte.

Suhelda mitte kellegagi ei olegi. Praegugi helistaks mõnele naisele, kutsuks külla jne., aga kellele ? Ei ole kedagi kutsuda.

Olen ikka täielik luuser, sest mul on igav. Teised naised on tegevuses ja hõivatud, ma küll ei tea, millega kõik nii hõivatud on.
Ei tunne ju naisi.

Sinu jaoks on ju välja mõtlemisel mõte.

Kahjuks on mu elus veel küsimusi tekkinud negatiivsest olukordadest, mida siiani põen, aga kõike ei jõua siia kirjutada, õigemini ma kirjutada jõuan, aga inimesed ei jaksa nii palju lugeda.

Kui mõni naine mulle halvasti ütleb, siis alati mõtisklen, miks.

Ega jah aga kas tead, miks ei jaksa lugeda?

Copy/paste: "Olen ikka praegugi teistest naistest viletsam. Kõik kibelevad rõõmuga koju ja on nii hõivatud, vähemalt mulle tundub.
Ainult ma kodus igavlen."

Jah, tõepoolest, kui inimene peale 5 lehekülge väldanud mõttevahetust kirjutab ka lause: "olen ikka praegugi teistest naistest viletsam." Jah, oled küll!!! Nii ongi, sest Sinu soovidel ja mõttel on suur jõud. Ja Sa ei tunnista ka seda endale. Sa võid vastu vaielda, et see pole Sinu soov, aga tegelikult on! Sinu alateadvuses on, sest sa aina korrutad ühte ja sama, nagu mantrat. See muide saabki tõeks. Üha enam ja enam. Aili kirjutas väga hästi. Loe tema kiri veelkord üle. Kui aru ei saa, loe uuesti. Aili pole ainus, ma arvan, kel juba siin internetiavarustes Sinu peale "sarv punaseks" läheb. Sa tõesti jahud ühte ja sama. Ja jube see, kui inimene igal teisel postitusel väidab, et igavleb- juba see peletab. Igav on vaid "tühjadel" inimestel ja see Sa ilmselt oledki. Ja mida Sa ootad, et keegi tuleb ja muudab midagi, samas kui Sina ise oled minevikus ja ajad ainult oma joru. Võimatu.

Ega ma siis reaalis sellest ei räägi, ei ole iial ühelegi naisele kurtnud, et igav on.
Selle peale nagunii öeldakse, neil on nii kiire, aega üldse ei ole. Tean ette.

Üks asi huvitab. Nimelt see, kuidas naised nii hõivatud on, et tõesti üldse aega rääkida ei ole ? Pisikeste laste kõrvaltki saab nädalas ( kuus ) pool tundi rääkida.
Emad jalutavad oma tillukestega väljas ja saavad ka vahel natuke rääkida.

Aga pidev jutt, et aega üldse ei ole. See kohe täitsa huvitabki.

Mul on alati olnud aega rääkida, aga kellegagi rääkida ei ole.
Ainukesed päevad, mil tõesti aega ei ole, on mõned päevad enne eksamit, mil pidin vahetoidamata õppima.
Mul ajal mul aega maa ja ilm.

No tee siis ometi midagi, millest midagi kasu oleks, loe kasvõi. Mõni ime, et keegi sinuga rääkida ei taha, igavus ja tühjus karjub kilomeetri kaugusele.

aga mind huvitab hoopis see, millest sa räägid. ja näiteid palun. minul ei oleks ka aega ega ka tahtmist kuulata seda jorinat, kuidas ma olen teistest viletsam.

Mõni mees oleks sulle ikka võind tite taha teha, oleks see vigin ehk olemata.