Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Halb kogemus
Keskealise üksiku naise elu on põrgu
 
P 12. oktoober 2013, kl 23.01
Kahju muidugi oleks, sest ootan ikkagi vastuseid. Miks ikkagi naised minuga suhelda ei taha ?

Samas mõistan, et neti teel inimest nägemata on vastata raske, aga liba - " sõbranna " kohta sain mõne asjaliku vastuse, mille üle olen tänulik. See aitas mul natukenegi mõista tema absurdset ja ebaõiglast käitumist.

Kuigi täielikult ei mõista iial, kuidas saab inimene, kes oli minuga VÕRDSES SEISUS (s.t. teiste naiste poolt tõrjutud) hakata ette kujutama, et ta ikkagi ei olnud tõrjutud ja põlatud, ainult mina olin. Tegelikult olime ju mõlemad.
Pluss veel muud asjad, mida eitama hakkas. See tegi haiget.
 
keskealine naine 12. oktoober 2013, kl 23.04
need teemad on alati nii pikad. ma pole siit keskelt lugenud, aga kuskilt nagu keegi mainis, et P töötab maaklerina.
võib olla ta on ise seda kuskil 3ndal või 4ndal lehel öelnud.
 
to P 12. oktoober 2013, kl 23.08
aga vastused tulid sulle juba siin teemas. Mitut vastust sa saada tahad?
 
põhjus 12. oktoober 2013, kl 23.43
aga miks teised naised sinuga suhtlema peaksid?
Mis sus siis nii erilist ja väärtuslikku on?
 
miu 13. oktoober 2013, kl 00.50
lugesin kogu teema, aga maakleri kohta ei leidnud ühtki viidet
 
P 13. oktoober 2013, kl 01.23
põhjus
Ei olegi eriline, ei ole seda öelnudki.
Palju erilisi üldse on, aga see on suhteline mõiste muidugi, kes mida eriliseks peab.

Kõlbasin kunagi ammu ühele naisele suhtlemiseks, sest mind oli hea ära kasutada, olin kuulekas ori, teist sellist lolli vist ei ole olemaski.

Haiget teeb see, et minus otsis omakasu, aga uuele sõbrannale püüdis ise kasulik olla.
 
Lembi 13. oktoober 2013, kl 09.08
Maaklerina töötamine tuli välja ühest muust teemast. Tal on ju nii iseloomulik stiil, et tunneb ära, kellega tegu. Kui selles teemas küsiti, et kuidas ta maaklerina inimestega suhelda oskab, ei tulnud talt väidet, et tal hoopis teine amet. Samuti ei tulnud vastust, kuidas ta siis suhtleb oma klientidega.
Vastanud pole ta ka sellele, mida ta suhtlemiseks peab, millistel teemadel ta vestleks meelsasti või mis on ta meelest lobisemine.
Kelleski pole ju huvi suhelda igasuguste inimtüüpidega, midagi peab ühist olema ja miski peab ka eristama, et põnevam oleks. Igaüks teeb valiku, kellega meeldib suhtlemine ja kellega mitte. Kusjuures need, kellega suhtlemine ei meeldi, ei muutu kohe mittemeeldivateks inimesteks. Lihtsalt suhtlemine nendega pikemalt ei paku huvi.
Kas keegi on kunagi ise nii käitunud või pealt näinud, kus täiesti normaalne vestlus päädiks ootamatult vestluspartnerile nähvamisega, seda moel, millest P räägib. Pole ju nii. Nähvatakse ikka sellele, kes ise miskit ütleb, mis siis vastava reaktsiooni esile kutsub.
 
jube 13. oktoober 2013, kl 09.23
selle jutu põhjal siin võib väita, et P on ülisuur lobiseja ja muidugi väga vilets kuulaja. seitsmes leht tema muudkui räägib ja räägib, isendaga. sellise eest tulebki ära joosta.
huvitav on see, et ta ikka pole veel aru saanud, miks tema eest kõik põgenevad.
 
to P 13. oktoober 2013, kl 09.50
>Miks ikkagi naised minuga suhelda ei taha ?>

No miks sa siis orangoga välja ei tahtnud minna? Oleksid saanud suhelda.
 
ühes teises 13. oktoober 2013, kl 10.06
analoogses teemas ta ise kirjutas et töötab väikeses poes, tartus.
 
P 13. oktoober 2013, kl 15.22
Olen töötanud nii müüjana kui maaklerina. Mõlemad on lihttööd, kahjuks oma erialast tööd teinud ei ole, ammu juba hilja alustada.
Olin möku, ei julgenud ennast erialale aktiivselt pakkuda, konkurents oli sel ajal ka kõva.

jube
Ei ole ma reaalis mingi lobiseja, ei olegi kellegagi lobiseda. Näiteks seltskonnas ma ei oskagi midagi rääkida, kui on aga 1 inimene, siis on palju lihtsam.
Õppimise ajal toakaaslased olid aktiivsed suhtlejad, me toas oli tihti rahvast, mina nendega ei suhelnud, olin vait nagu tumm. Muidugi ükski kursaõde minuga suhelda ei tahtnud ka.

Lembi
Nähvatakse ka lihtsalt mökule, kes vastu ei ütle. Ei ole põhjust vajagi. Mis põhjus oli liba- " sõbrannal " hiljem mulle nähvamiseks ?
Mina suhtusin temasse väga hästi ja olin talle kasulik, kui tal elus halvasti läks.
Tulemus: irvitas, PUGEMINE ON MINU TÖÖ.

Pugemine on ikka omakasu saamiseks. Mina sain ju ainult kahju, õigemini tegin endale kahju.
Kui nii võtta, siis " sõbranna " puges mulle, kui tal kasulik oli.
 
positivus 13. oktoober 2013, kl 16.11
"Just head inimesed kannatavad, halvad õitsevad. Ebaõiglus."

Ta ootab selles stiilis vastuseid, aga neid eriti vist ei tule, sest selline on elu Ladina-Ameerika seebikates, mitte reaalis. Vähemasti mitte minu reaalis.
 
keskealine naine 13. oktoober 2013, kl 17.14
P
no miks näiteks mina Piiluga suhelda ei tahaks.
ma kardan, et ta imeb oma negatiivsusega minust energia välja ning peale Piiluga koos olemist, oleks mul tükk aega väsimus ja paha tuju. ma ei suuda selliseid inimesi taluda ja kõik. mina tahan lobiseda, naerda. oma sõpradega on meil näiteks ühised mälestused, mida meenutada ja koos naerda. kui leian uusi inimesi, siis ikka selliseid, kellega koos on lõbus, kellega meil on ühised huvid.
aga Piiluga ju pole lõbus. pealegi, mis on Piilu huvid? Piilu, tundub, et on reaalelus selline vaikija ja kui suu lahti teebki, siis tuleb sealt välja pirin selle paha sõbranna kohta ja et miks naised temaga suhelda ei taha.
no muidugi ei taha, noh:))
 
ei saa aru 13. oktoober 2013, kl 18.53
kuidas on ometi sellise suhtumisega võimalik maaklerina töötada. vot et ei saa aru.
 
to P 13. oktoober 2013, kl 18.56
Miks sa küsimustele ei vasta?

Küsiti ju, et mitut vastust sa saada tahad ja miks sa orangoga väja ei läinud?
 
niu 13. oktoober 2013, kl 19.21
mida, keegi lihtsalt provotseerib siin või? ja kui mitte, siis peaks ikka inimene juba aru saama, mida valesti teeb, kui siin juba inimesed närvi minema hakkavad. mida siis veel reaalis.
 
P 13. oktoober 2013, kl 19.24
Saatsin Orangole emaili.
Töö ja eraeluline suhtlemine on ju täiesti erinevad asjad. Ei teki naistega mingit lähedast kontakti.
Tööl ei ole mingi probleem suhelda, see on ju hoopis midagi muud. Ükski naine ei ütle mulle, lähme lobiseme või joome kohvi või tule külla. Isiklikus elus naised minuga suhelda ei soovi.

Näiteks kui kutsuksin kedagi külla, siis on kohe " ei ole aega ". Ei söandagi kutsuda, eitav vastus tuleb.
 
Orango 13. oktoober 2013, kl 19.47
Ära valeta, sa pole mulle midagi saatnud.
 
P 13. oktoober 2013, kl 19.59
Orango
Sa ei ole see õige Orango, sest tema kirjutas mulle vastu ka.
 
bohoo 13. oktoober 2013, kl 20.02
Keegi pole sulle midagi kirjutanud. Sina oled ainus, kes koguaeg kirjutab, hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni.
 
Orango 13. oktoober 2013, kl 20.10
Nii. Minu konto siin on nüüd registreeritud. Ja seda just sellepärast, et vältida igasuguseid enda nime all nõmetsemisi. Milleks inimene seda teeb? eks ta ise tea vastust, aga edaspidi pole see kahjuks enam võimalik :)
Postitus 19.47. pole tõepoolest minu kirjutatud. Ja kinnitan - P on mulle tõepoolest kirjutanud ja olen ka vastanud.
 
P 13. oktoober 2013, kl 20.14
bohoo
Teismelisena oligi nii. Kuna sõbrannasid ei olnud, pidasin kirjasõpru. Ma kirjutasin kirju, aga tavaliselt ei vastatud, sest teistel olid sõbrannad-tuttavad, kellega rääkida.
Mul ei olnud.

Mu isa samuti saatis aastavahetusel hunniku kaarte, vastu sai alla pooltelt.

Minu juuresolekul tüdrukud hakkasid sosistama, minu kuuldes ei kõlvanud oma asjadest rääkida.
Üsna alandav oli.
 
Ann 13. oktoober 2013, kl 20.32
Sa võid mulle ka kirjutada. Ma üsna samas olukorras ja hea meelega vahetaks paar rida.
 
keskealine naine 13. oktoober 2013, kl 21.35
Ann ja Orango
nii vahva, et leidub teiesuguseid toredaid inimesi.
 
P 13. oktoober 2013, kl 22.08
Vahva tõesti.
 
jah, aga 14. oktoober 2013, kl 02.09
ma miskipärast ei usu ikkagi, et P suhtlema nendega hakkab. kui ehk kirjutab heal juhul ühe kirja või kaks ja siis on vaikus, reaalsest suhtlemisest ärme parem räägi. ei usu!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
 
Ann 14. oktoober 2013, kl 03.18
Minule ta ei kirjutanud.
 
P 14. oktoober 2013, kl 03.25
Ann
Lugesin igasugu teemasid, homme lähen emaili.
 
Lembi 14. oktoober 2013, kl 11.24
Oleks huvitav teada, kas P eraviisilises kirjavahetuses suudab hoiduda enda ja oma senise elu kirjeldustest ehk siis astub (kirjalikku) suhtesse uuele avatuna.
Siin loetu põhjal näib küll, et see on võimatu. Ta kohe ei suuda millestki muust kirjutada, ikka vaid oma tossikeseks olemine, naiste vaenulikkus ta vastu, imestamine ja huvitundmine, miks temaga nii käitutakse ja muidugi see paha teda ärakasutanud sõbranna.
Kõik vastused, nõuanded, soovitused, analüüsid jm on kui sorts keevat vett külmavee ämbrisse - pisike hetkeline lainetus ja pealispinna soojenemine ja kõik. Süvahoovusteni ei jõua miskit, rääkimata kogu vee soojenemisest.
Mõtted lähevad tahtmatult sellele, kas tõesti on täiskasvanud inimeste seas massiliselt nii palju neid, kes "lambist" tossikeste vastu oma vaenulikkust välja näitavad. Ei meenu sellised seigad ei enda käitumisest ega ka pealtnähtud juhtumitest. Laste seas võib taolist leida. Neis on veel atavistlikku julmust, nõrgema hävitamissoovi. Laste empaatiavõime alles areneb, nad on siiralt armsad hea ja ilusa suhtes, kuid naudivad ka nõrgemate kiusamist, sest see teeks nad justkui tugevamaks/paremaks. Koolivägivalla teema on omaette teema. Sellesse mahub suhteliselt süütut kiusamist, mida vist küll kõik lapsed on ise nii kogenud kui ka eakaaslastele põhjustanud ja mahub ka räiget kiusamist. Arvan, et sellise käitumise peamine põhjus on tahe olla keegi. Enamik inimesi leiab suureks saades teised võimalused end kellenagi (väärtuslikuna) tunda. Nad ei pea oma üleolekutunnet nõrgemate peal välja elama, nad tunnetavad oma väärtuslikkust niigi. Osaliselt miskit jääb siiski ka alles - see väljendub nt avaliku elu tegelaste kritiseerimises. Kriitikaks võib küllaga põhjust olla (võib ka mitte olla), kuid põhiline kritiseerimise ajend on ikkagi hetkeline üleoleku tunne kritiseeritavast. Minu tähelepanekute järgi need, kes tunnetavad oma positsiooni tugevust, väga kriitilised pole. Kriitika võib ka asjakohane ning vajalik olla ning end tugevalt tundvate inimeste kriitika ongi enamasti selline.
Tagasi algusesse tulles, tõesti ei usu, et nii palju leiduks neid, kes kelleski tossikest ära tundes hakkaks oma üleolekut upitama. Üle jääb kaks võimalust - isik tunneb vaenulikkust seal, kus seda pole või tingib ta teatud vaenulikkuse oma ütlemiste ja kehakeelega ise, ehk siis näib ise vaenulikult meelestatuna. Selline olek, ka tahtmatult, tekitab vastureaktsiooni.
Kui nüüd ette kujutada olukorda, kus vestlus toimuks inimesega, kelles nähtub küll ettevaatlikkus ja kartus, kuid kes siiski on sõbralik ja heatahtlik, kui palju leiduks neid, kes sellisele inimesele kohta kätte näitama kipuksid? Arvan, et väga vähe.
Vastumeelsust tekitab küll aga isik, kes pidevalt toonitab "Mis nüüd mina, eks teised tea paremini" jm sarnane rääkimisviis. Pole just meeldiv suhelda inimesega, kes ennast pidevalt madaldab. Võiks ju arvata, et enda kehvaks toonitamine on ülimalt altruistlik tegu, kuid tegelikult on see üks egoismi vormidest - toppida oma isik vestlusesse, mida saaks vabalt pidada neutraalselt.
Oma arvamus lähtub loomulikult isikust endast, kuid oma isikut ei pea rõhutama ei positiivses ega negatiivses võtmes. Oma isikut positiivses võtmes rõhutavad "kiidukuked" tekitavad ka vastumeelsust, täpselt samuti nagu oma isikut alavääristavad tossikesedki. Selleks peab aga siiski esmalt vestlusesse laskuma.
Ilma selleta, puhtalt välise põhjal, võib vastumeelsuse põhjuseks olla nt lõhn või suisa ebameeldiv hais. On niiöelda häid lõhnu, mis paljude teiste jaoks on ebameeldivad ja on ka haisu, mis kõik lõhnu tundvad inimesed eemale peletab.
Vahemärkusena ütlen, et ma ei kahtlusta haisulevitamises teemaautorit, vaid arutan üldiselt põhjuste üle, mis võiksid panna kellestki eemale hoidma.
"Lõhnava inimese" eest olen ma isiklikult küll põgenenud ja arvan, et seda on teisedki teinud.
Mis veel võiks eemale peletada? Võibolla näoilme, mis väljendab miskit (solvumist, kurjust, pahameelt, hapusust jm). Meenub üks teleris nähtud naine, kel alati näol ilme, mis jätab mulje, et talle tehakse pidevalt liiga. Algul arvasin, et ta ongi selline solvuja tüüp, kuid nüüd olen aru saanud, et tal lihtsalt ongi selline nägu ja ta ei saa sinna miskit parata. Võibolla kaameraväliselt on ta teistsugune ja ka naeratab vahel, kuid teleris esinedes pole teda teistsugusena näinud.
Mis veel? Muud ei tulegi pähe, ehk keegi oskab täiendada.
 
yksik naine lillega 14. oktoober 2013, kl 11.32
no see suhteline, kõik sõltub. kellele põrgu, kellele taevas.
Selle teema postitustele ei saa vastata, sest teema on moderaatori poolt lukustatud.