Ann Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Minule ta ei kirjutanud.


Kirjutasin Sulle ise, kui suhelda soovid :)

Väga meeldiv aga arvasin, et P tahaks ehk natuke kirjutada kuna me üsna sarnased.

on tunne, et see P suurt miskit ei kirjuta, vaid siin avalikult kerjab tähelepanu ainult.

Lembi
väga huvitav lugemine. ja olen nõus kõigega, mis sa ütlesid.
aga uudishimu tekitab, et kes on see teleri naine? ega ometi katrin saks?
aga katrin saksa olen kohanud ka väljaspool telekat ja tõesti ongi üsna ebameeldiv tädike.

miks mul
aga selles P suhtlemisprobleem seisnebki, et ta ei oska suhelda. tal on järelikult niimoodi avalikult suhelda kergem, kui kellegagi konkreetselt.
eks näis, kas ta hakkab Orango ja Anniga kirjutama või mitte.
täitsa huvitav oleks kohe teada.

ei jaga matsu, kuidas sellisel alal töötav inimene paneb siin sellist mulli? seda´nd küll et töö ja eraelu on 2 eri asja, aga ikkagi ei saa suhtlemistööd tegev inimene olla nii loll lihtsalt.

Keskealine naine
Kirjutasin. Aga sul on õigus, avalikult on kergem, sest siis ei teki mul hirmu, et kedagi tüütan.
Kui asi ei puuduta tööasju, siis on mul alati tunne, äkki ütlen midagi valesti või kaaslasel on minuga igav või mu jutt on talle tüütu või totter. Sellised hirmud saadaksid naistega suhtlemist.

Meestega suheldes võib ainult siis tüütamise foobia tekkida, kui tegu väga asjaliku ja targa mehega. Joomalembese, elupõlise poissmehega või muidu lihtsa mehega ei teki selliseid tundeid iial.

Ikkagi
Tööasjad ja eraeluline suhtlemine ON erinevad asjad. Mina tunnen küll nii.

Eks asi ka selles, et teised naised ei lase endale ligi, ranget distantsi hoiavad.
Kui üritaks sõbrannatama hakata, siis keegi ei võta vedu või hakkavad hoopis ullikeseks pidama.

kui inimene ise arvab, et ta on tüütu ja tal pole midagi öelda, siis ongi pilt selge ju, mis suhelda ei taheta, teemale punkt.

Lembi
Huvitav komm, pani mõtlema. Muide kunagine liba - " sõbranna " oligi nagu koolilaps, kelles on nõrgema hävitamissoov. 1.reaktsioon temapoolsele mõnitamisele oligi -- kuidas ammu täisealine naine käitub nagu kiuslik teismeline.

Selle naise mõnitav käitumine tekitas tunde, et oleme koolis 6.klassis ja üks laps avastab oma mina ja tõstab enesehinnangut teise arvelt.
Nii lapsikult julmalt ei ole käitumas näinud ühtegi täisealist.

Keskealine naine, minu kirjeldatud naise perenimes on "ä" täht, aga tõesti ei taha rohkem täpsustada.

Kartus end lollina näidata võib esmakohtumisel tekkida, eriti kui vestluspartner on erudeeritud ja/või kuulus isik. Enamasti teatud ebalus või õieti öeldes eelarvamus vestluse edenedes kaob, sest ka mis tahes alal tarkadel inimestel on tööväline elu ja see on üldiselt võttes üsnagi sarnane lihtinimeste omale. Professorid müttavad nt aiamaal, kuulsused teevad remonti jm taoline. Nii et ühist jututeemat on piisavalt.
Esmakohtumise vestlus kellega tahes, kui see pole just mingi intriigiga seotud, sujub üldjuhul kenasti. Isegi kui võõra vaated ei sobi, ei hakata seepärast suvalise inimesega riidu kiskuma. Kui üks teema ei istu, katsetatakse muuga. Kellelegi nähvamine või koha kätte näitamine tuleb teemaks ikkagi vaid juhul, kui see keegi selle nimel ise "pingutab" - intrigeerib, oma sallimatust välja näitab, valimatult nt kõiki äri-inimesi valimatult varganägudeks sõimab vm sarnast. Kordan ennast - heatahtliku inimesega lõpeb esmavestlus sõbralikult või vähemasti neutraalselt. Iseküsimus on, kas selle inimesega ka edaspidi suhelda soovitakse.
Enamasti nendega, kellega paratamatult aeg-ajalt kohtutakse (kolleegid, naabrid, sugulased, ...) ei lõpetata suhtlust, kuid piirdutakse selliste teemadega, mis ei ärrita. Nt erinevad poliitilised vaated või eelistused on üks teema, mida nii mõnegagi mingil juhul jutuks võtta ei tohi.
Et nüüd igapäevastest vestlustest kujuneks kellegagi sõbrasuhe, selleks on palju enamat vaja. Keskeas tõelist sõpra/hingesugulast leida on väga keeruline. Aga on see üldse nii tähtis? Suhelda võib ju tuttavatega. Ühega saab rääkida kokandusest, teisega raamatutest, kolmandaga reisidest, neljandaga telesaadetest jne. See ei tähenda, et sama isikuga mitmel teemal vestelda ei saaks, kuid mingi valik teemadest kujuneb iseenesest välja. Pealesunnitud teemade (rõhutan - teemade, mitte inimeste) eest kiputakse põgenema, tuues siis mistahes ettekäändeid. Unustada ei tohi, et sageli pole vestlusest keeldumine seotud üldse mitte otsitud ettekäänetega, vaid ongi nii nagu öeldakse.
On inimesi, kes kõike väga isiklikult võtavad. Nt feminismi nurgakese hilises eas lapsesaamise teemas pidi üks mees lausa vabandama, sest ta kommentaari võeti isiklikult ehkki mees kirjutas vaid üldiselt. Nende isiklikult võtjatega on üksjagu keeruline ka reaalis. Tuleb sõnu enne väljaütlemist kaaluda, sest mine tea, kuidas vestluspartner neid jälle tõlgendama hakkab. Selline sunnitud ettevaatlikkus väsitab ja ega eriti kibele küll isiklikult võtjatega suhtlema.

PS P taas ei suutnud oma tähelepanekuid, kokkulangevusi kunagise sõbrannaga kirja panemata jätta.

Lembi
Tundsin kunagi üht naiseliku iseloomuga meesterahvast. Talle just meeldis mind ärritada, siis ma põdesin, mida ta nautis.
Nüüd me enam 9aastat ei räägi.
Noorena oli ikka mõne mehega lühike suhe. Pea alati tuttav irvitas " ise sa leidsid SIBI üles ". Kusjuures kõik olid normaalsed inimesed, ei olnud neil midagi viga.
Aga mul tekkis alati alaväärsustunne, et kõike minuga seaonduvat naeruvääristas.

Tal oli kohe vajadus mind ärritada, minu põdemisest sai naudingu.

Liba- " sõbranna " samasugune, täiega kaifis, kui sai mõned asjad risti vastupidi pöörata, et mulle hästi haiget teha.
Aga õrritama hakkas ta alles siis suurema hooga, kui mind enam vaja ei olnud.

Nii et on üksikuid isikuid, kes nähvavad mõnu pärast.

Aga P, kui sul meestega läbisaamine paremini sujub, siis panegi rõhku rohkem meestega suhtlemisele. Oled ju veel noor naine, 45 aastane, leia endale elukaaslane, siis on kellega rääkida ja üksildus ei vaeva. Enamiku üksikute naiste probleem selles, et sõbrannasid küll, aga meestega ei teki kontakti.

Tegelikult olekski kogu P jutt rohkem mõistetav, kui ta kurdaks, et ei leia kuidagi meest. Sest sõbrannasid ju ei otsita, nad tekivad ise. Kuidagi märkamatult, aja jooksul. Mitte nii, et korrapealt, nüüd saame sõpradeks (niiviisi loodi sõprussuhteid lasteaias liivakastis mängides, mitte täiskasvanute maailmas). Aga jah, tegele siis rohkem meestega.

mnjah
Meestega tekib kontakt IGAL NAISEL, ainult enamus mehed naistele ei kõlba.
Kui naine tahab meestega suhelda, leiab mehi alati, ainult tundeid ja suurt armastust ei leia nii lihtsalt.

Üldiselt nii ongi, kui naine ütleb, et meestega ei leia kontakti, siis see tähendab seda, et ei leia meest, kes paneb jalad värisema ja vastab sulle samaga.
Muide mul sama probleem.

13 aastat tagasi katkes suhe mehega, kellega olid vastastikused tunded.
Ka väga asjalike ja tarkade meestega nii lihtsalt jutule ei saa, aga palju kergemini ikkagi kui naistega.

Jällegi ei mõista, kuidas sõbrannasid omav naine ei saa meestega kontakti. Enamus mehi on valmis suhtlema IGA NAISEGA, kes ainult nõus on.

Kusjuures P, ei ole nii, et iga naine saab meestega kontakti. On naisi, kes on meestele täiesti nähtamatud, usu mind. Näed, sul on vedanud, sa oskad meestega suhelda. Seetõttu arvadki, et meestega kontakti leidmine on lihtne. Paljud jälle ütlevad, et just naistega kontakti leidmine on lihtne.

Tegelikult olen P'ga nõus, et iga naine saab meestega kontakti. Küsimus on rohkem selles, et millised need mehed on ja kas need mehed ka sellele naisele kõlbavad.

mnjah
Lihtmehi on küll, kes soovivad IGA NAISEGA rääkida, aga naised põlgavad nad ära.
Minu meestuttavatel ongi see probleem, et saavad naiste käest korve.

Olen küllalt näinud, kuidas nad üritavad naistega jutule saada, aga saavad vastu uih ja vuih. Mõni viisakusest vastab ilusti ka, aga see on viisakas tõrjumine.

Need meestuttavad helistaksid ükskõik millisele naisele, aga naised ei soovi.
Üks mees kunagi rääkis, milline tore naistuttav tal on, helistas talle telefon mikrofonil. Jube oli kuulata, kuidas naine kukkus õiendama, mis sa tüütad, tal ei ole aega.

muidugi joodikuid ja niisama lõnguseid ei taheta. selle üle üldse ei imesta. ja kuna sa P oled öelnud, et just sellised su meestuttavad ongi, siis mille üle imestada?

No ilmselgelt P ju naudib ja otsib avalikku tähelepanu, mitte ei soovi leida kedagi. Vastasel julul oleks see ammu leitud. Ei usu mina, et siin ta suhtlema hakkab, saate te näha.

Mina olen eluaeg keeldunud end klassifitseerimast, nii pubekana kui ka 40-sena. Olen, nagu ma olen, vanust ei maksa üle tähtsustada, see ongi juba pool võitu. Kes see ikka sinu elu elab peale su enda. Ka reeglid on sinu enese teha. Valid vingumise, saad selle järgi, valid optimismi, antakse selle järgi.
Olen küll oma eluga täitsa rahul kohe, suurim õnn ja armastus saabuski 41-selt, aga üksi meeldis mulle ka väga. Lihtsalt ei teadnudki, et elu saab veel mõnusam olla kui vabana, siis, kui sul sobiv partner kõrval, ja sain teada, et nii ei ole see kooselu nii ahistav midagi.

P, kuidas on ikkagi võimalik, et sa ei suuda suhelda, kui siin iga natukese aja tagant kirjutad?

mis iganes
Naistega suhtlemine ei õnnestu jah, sest naised ei võta vedu. Negatiivseid kogemusi elu jooksul küllalt.
Kirjutada on palju lihtsam, saab rahulikult mõtteid koguda. Isegi suured kirjanikud on olnud suhtlemises saamatud.
Kirjutamine tuleb mul palju paremini välja kui suhtlemine.

gr
Oled optimistlik ka olnud, aga ikka ei ole naistega mingit sidet tekkinud.

selge ju
Ega päris kõik ka joodikud ei ole olnud. On olnud täitsa normaalseid ka, aga lihtsalt neil puudub see miski, mis naisi köidab.
Mõni mees võib olla karsklane ja muidu tubli, aga naistel huvi ei ole ja kõik.

Lembi
Mu meelest " ei ole aega " on küll vahel ettekääne.
Liba - " sõbrannal " ka järsku aega ei olnud, kuigi uue sõbranna jaoks oli aega maa ja ilm.
Jutt " kogu aeg töö " oli ka liba. Tundsin teda pikka aega, ei olnud ta üldse tööhuviline.

Teist naiste ajapuudust kommenteerida ei saa, ei tunne teisi nii palju.

Kas sa peee ära ei väsi juba? Küsi endalt kaua sul on kavatsus siin veel halada, et oleks klikke veel 11 000 n astmes?

Huvitav jah, kas need kes andnud võimaluse endaga suhelda, saavad postkasti sama tihti kirju või on just vastupidi, et ei kirjuta suurt sit...gi, siin aga ju avalik tähelepanu.

Ei, ainult siin kirjutab, meili teel ei tule miskit.

sellised inimesed nagu peeee ei väsi kunagi. aina ühte ja sama, tegelikult ei taha midagi leida, vaja ainult võimalikult suurt avalikku huvi ja probleemi üles puhuda.

Jah, ainult siin kirjutab. Meilile kirjutamiseks ei olnud aega, olla pidevalt arvutist eemal.

Ja veel, kahtlustan klikkide kogumist. Ilmselt sellega leiba teenibki.

Ann
Saatsin Sulle emaili 14.okt kell 22.01. Kontrollisin, tagasi ei ole tulnud, pidi läbi minema. Ega Sul hot täis ei ole, hotil väike mälu, vaja vanu kustutada.
Kirjutasin just igaks juhuks teise email ka.

Elen
Olin tõesti kunagi mingi aeg arvutist eemal, aga nüüd ei ole ju. Seda väljendit " ei ole aega " ei kasuta ma kunagi. Täiesti allergia ajapuuduse jutu vastu, olen seda nii palju kuulnud.

Aga kokkusaamist kardan küll, et ma ei meeldi või tekib tobe olukord.