Ja mis on tegelik põhjus, et sa pakutud sõbrakätt vastu ei võta? Mõtlen neid foorumlasi, kes on soovinud sinuga suhelda. Kas hirm järjekordselt pettuda (peaks ju harjunud asi juba olema) kaalub tõesti üles uue elukvaliteedi.
Ju ikka pole su elu nii hull, kui erinevad võimalused muutusteks löögile ei pääse. Seni kuni leidub ETTEKÄÄNDEID muutusi mitte ette võtta, seni pole su elu kas piisavalt hull või siis mingil kummalisel masohhistlikul moel naudid seda just sellisena.
Tule oma mullist välja ja seda ka mõtetes ning foorumitekstides. Kui sa ei suuda lõpetada oma üheülbalise teksti produtseerimist, on selgitusi sellele kaks - tegu on meditsiinilise probleemiga, mida saaks ravida vastav spetsialist või siis on see su teadlik valik. Sulle lihtsalt meeldibki selline elu ja eelkõige meeldib sulle sellest kirjutamine.
Viska oma elust välja vanad, seismajäänud esemed; asjad, mis meenutavad valusaid hetki; uuri feng shui õpetustest, kuidas oma keskkond uue energiaga täita.
Võimalusi muutmiseks/muutumiseks on veel ja küll. Selle asemel, et foorumis pidevalt tõestada oma kehva elusaatust, tegutse! Mine kasvõi naiskoori laulma ja kui selleks eeldusi pole, käi nt kiriku korraldatud üritustel. Võimalust, et sellistes kohtades suhelda ei saa, pole olemas.
Muidugi, kui tahaksid rääkida vaid naisi puudutavatel teemadel (? - "päevadest" ja sellega seonduvast või mis veel on vaid naiste teemad, ei suuda välja mõelda), siis peaks enne pikemalt suhtlema ja tuttavamaks saama, kuid muudel teemadel on võimalusi suhtlemiseks küllaga ja igal pool. Tegutseda tuleb. Näib, et iseenesest kartust inimestega lävimise ees sul ju pole, tööalaselt ja meestega sa ju suhtled, ka võhivõõraste inimestega reisidel. Endasse kapseldunutel on palju raskem oma kestast välja tulla kui sinul.
Lõpeta see hala, kui tõesti soovid ellu muutusi! Kui jätkad samas vaimus, siis järelikult soovidki vanaviisi jätkata. Elu sisuks on sul siis minevikus tuhnimine, et leida taas mõni haigettegev hetkeke ja seda siis nämmutada ja nämmutada. Haige elamisviis, kuid valik on sinu teha - kui meeldib nii, siis lase käia. Eks tulevikuski leidub neid, kes üritavad sind taaskord (vaevalt et uustulnukaid väga leiduks)aidata. Ausalt öeldes hakkab tunduma, et siiras tahe tõesti sind aidata, mis juba aastate vältel natukestki tulemust pole saavutanud, muutub antpaatiaks su vastu. Varem või hiljem see juhtub pea kõigiga. Nii et kunagi on sul selline elu, kus su eest ei põgeneta mitte ainult reaalis, vaid ka foorumis. Eestikeelseid foorumlasi pole teab mis palju, ühel hetkel jõuab kõigile kohale, et sinuga ka virtuaalselt suhelda pole võimalik - kaua sa ikka peaga vastu seina jooksed. Ükskõik, mida sinuga räägitakse, vastuseks on ikka ja alati libasõbranna ja su erandlik aura.