Olen küsinud niimoodi, et miks minuga siis suhtles, kui ma nii nõme olin või kui mul suhe oli.
Vastas, ta ei ole iial minuga suhelda tahtnudki ja kui mul suhe oli, tuli mu poole, sest mina tahtsin, TEMA EI TAHTNUDKI.
Appi, ta tuli ju omal algatusel ja selleks, et mind lahku ajada.
Ahastus tuli peale, see oli ikka nii räige vale. Sest ta ei ole iial midagi teinud, mida ta ei tahtnud.
Kui ta ei oleks tatnud tulla, siis ta ei oleks tulnudki.
Kui küsisin, miks mulle sellist soga räägib, kas peab mind päris lolliks ?
Jälle vastus, miks arvan, et KÕIK INIMESED mind lolliks peavad.
Appi, jutt oli ainult temast, mitte teistest.
Mingit vastust temalt ei tule, ainult hämamine ja vassimine.
Aga ma päriselt ei mõista, kust oli temas nii palju viha mu vastu ? Ma ei olnud talle midagi kurja teinud. Täiesti tühjalt kohalt oli selline viha.