Teema pealkiri on "Keskealise üksiku naise elu on põrgu." Neid, kes selle väitega ei nõustu, on palju. Palju on ka neid, kes on püüdnud P sest põrgust välja aidata. Siin on kirjutatud hingest ja südamest, siirast abistamissoovist, on kirjutatud hästi ja väga hästi, ja tõepoolest, kirjutajaid tundmata, on tekkinud MEIE tunne. See on ka üks põhjustest, miks seda teemat jälgida. Teist teemat, kus nii palju samal lainel olijaid on, õieti polegi. Põhjus siin osaleda on aga ikkagi ka lootuses, et ehk hakkab jää liikuma.
Miks ma palusin meie nimel P, et ta minevikust enam ei kirjutaks? Sest seda sellisel kujul pole veel katsetatud. Tekkis väike lootus, et ehk saaks sel moel P sundmõtetest vabastama hakata. Pealegi näib, et talle tulebki otseselt välja öelda, mis teha tuleks. Vihjamistest, kaudsetest juttudest ta aru ei saa.
Põrgu on teatavasti koht, kuhu keegi ei soovi kunagi sattuda ja ammugi mitte seal kaua viibida. Mina näen teema pealkirjas küll soovi põrgust välja pääseda.
Erinevate kogemustega naised on tutvustanud erinevaid teid, kuidas seda teha. Nendes üritamistes on siiras abivalmidus.
Mõni ehk loeb teemat ka meelelahutuseks ja naudib enda paremana tundmist, võib-olla on see kellelegi ka vajalik, kes päriselus piisavalt tunnustust ei saa ning end piisavalt vajalikuna ei tunne. Mis ses siis halba on?
Sisukate kirjade kirjutajaist ma seda ei usu.
Kui P sõnum oleks üheselt mõistetav - "Mu elu on põrgu, aga ma ei taha sellest välja tulla. Mulle meeldibki põrgus elada ja end haletseda ja teisi selles süüdistada.", siis vaevalt, et siin nii suur oselejaskond oleks. Abikäe pakkujaid oleks kindlasti oluliselt vähem. Mu meelest MEILE näib, et P siiski soovib ilusamat elu, soovib suhteid, soovib minevikku selja taha jätta, kuid ei suuda ilma abita sellega hakkama saada. Kui meie nimel palumine on manipuleerimine, mis tulemust annab, kas on siis vahet, mis põhjustel esimene sammmuke edenemise suunas aset leiab.
Praegu küll näib, et kasu polnud sellestki.
Minu tundeid ei riiva P teema, minu tundeid riivab, et vabas valikus valida hea ja halva vahel, valib P ikka halva, kõigi soovituste kiuste.
Ega saagi arvata, et meist peaks ilmtingimata kasu olema, kuid me oleme andnud endast palju, et nii võiks siiski minna. Kui ei lähe, ju on siis nii ette nähtud, ja siis saab P tulevikus teha uue teema "Üksiku vana naise elu on põrgu".
Midagi sai kirjutades ja teiste kirjutatut lugedes ka endale selgemaks, nii et täiesti tühja läinud kulunud aeg pole.
PS Vabandan kõigi ees, keda häirib MEIE sõna kasutamine, kuid see tundub nii õige. Meid on ju rohkem kui kümme, mu meelest saja kanti on neid, kelle kirjutatule võiks ka ise alla kirjutada ilma miskit muutmata.