Halb kogemus
Hull suhtlemisvaegus
Maksab kyll! 18. märts 2016, kl 20.33 |
Vaatleja 18. märts 2016, kl 21.17 |
eile oli dokk aspergeri sündroomiga elavatest inimestest. väga huvitav oli. eelkõige see, et kui su aju on veidi erineva ehitusega (misiganes põhjusel), siis nö. tavaline sotsiaalne käitumine, suhtlemine, lävimine, isegi tavaloogika ei pruugi sulle olla tõepoolest üldse mitte arusaadav. jutt ei ole alaarenguga inimestest, vastupidi, nad võivad olla vägagi silmapaistvad oma töös, tegevuses jne. lihtsalt nad ei mõtle nagu enamus. nad ei oska. nad just nimelt olemuslikult ei saa aru, miks kasutatakse näiteks "valget valet" või muid sotsiaalseid manööverdusi inimestevahelistes suhetes, mida enamik nimetab kas viisakuseks või diplomaatiaks. aspergeri sündroomiga inimesed (siin on ka täiesti erinevaid tasemeid sellel sündroomil) lihtsalt näevad asju teisiti ja siin tõesti ei aita ei püssi ega ussirohi. nad tõesti ei saa aru, miks inimesed käituvad paljus nii nagu käituvad. parim, mis nad teha saavad on sellise käitumise jäljendamise äraõppimine (enese alalhoiuks ja sootsiumis toimimiseks), kuid olemuslikult nad ei taju suhtlemise nn. kirjutamata reegleid.
mingil põhjusel kipun arvama, et siin võib tõesti ehk samaga tegu olla. sest kõik need aastatepikkused seletused, veenmised, õpetamised, soovitused ja solvamised ei ole viinud ju mittemillegini. nagu üldse. see pole siiski tavajuhus, minu meelest.
mingil põhjusel kipun arvama, et siin võib tõesti ehk samaga tegu olla. sest kõik need aastatepikkused seletused, veenmised, õpetamised, soovitused ja solvamised ei ole viinud ju mittemillegini. nagu üldse. see pole siiski tavajuhus, minu meelest.
Kurb 18. märts 2016, kl 22.49 |
16. 28 - 16. 51 ei ole minu kirjutatud.
täna juhuslikult siin
Väga huvitav on lugeda.
Arvan ka, et lapsepõleves omandatud nõiaringist välja tulla pea võimatu või raske.
Vend on mul samasugune.
Teiste inimeste eest rääkida ei oska, ei tunne teisi, ei tea kellegi lapsepõlve.
Ma tõesti usun, et kooliõde sellises olukorras kellelegi teisele nähvama ei oleks tulnud.
Ta teadis, et mulle on hea öelda, ma ei hakka vastu.
Sul on täiesti õigus.
Ükskõik kuidas ma ka ei püüaks, ikka teistega kontakti ei saa.
Nagu peaga jookseks vastu seina.
täna juhuslikult siin
Väga huvitav on lugeda.
Arvan ka, et lapsepõleves omandatud nõiaringist välja tulla pea võimatu või raske.
Vend on mul samasugune.
Teiste inimeste eest rääkida ei oska, ei tunne teisi, ei tea kellegi lapsepõlve.
Ma tõesti usun, et kooliõde sellises olukorras kellelegi teisele nähvama ei oleks tulnud.
Ta teadis, et mulle on hea öelda, ma ei hakka vastu.
Sul on täiesti õigus.
Ükskõik kuidas ma ka ei püüaks, ikka teistega kontakti ei saa.
Nagu peaga jookseks vastu seina.
Kurb veel 18. märts 2016, kl 22.55 |
suhtelmisoskused on omandatavad 18. märts 2016, kl 22.59 |
see teise elu otsimine on ikka rumalus 18. märts 2016, kl 23.04 |
ei tohi ajada päris põrunud juttu inimesele, kes kõike väga tõsiselt võtab, nagu P siin.
mingit teist elu ei ole olemas. ja punkt.
kas keegi on sealt teispoolsest elust nagu tagasi ka tulnud. kui pole, senini ei maksa jama ajada.
see on nii jõhker, kuidas nende teiste elude ajupesuga sisse sõidetakse.
mingit teist elu ei ole olemas. ja punkt.
kas keegi on sealt teispoolsest elust nagu tagasi ka tulnud. kui pole, senini ei maksa jama ajada.
see on nii jõhker, kuidas nende teiste elude ajupesuga sisse sõidetakse.
Kurb 18. märts 2016, kl 23.09 |
Kurb 18. märts 2016, kl 23.15 |
suhtlemisoskused on omandatavad
Muidugi tahan, aga ei ole eriti kedagi, kellega suhtlemist harjutada.
Suhtlemisega on nii, et kardan tüütuks muutuda, midagi valesti öelda, samuti on head ja lähedast kontakti võimatu saavutada, kuidas ma ka ei püüaks.
Viimased 10 - 15 aastat ei ole eriti julgenud üritada ka.
Suurem üritamine oli 20 - ndates, kus punnitamise - pingutamise peale ikka midagi välja ei tulnud.
Mida mõtled keskmise inimese elu all ?
Muidugi tahan, aga ei ole eriti kedagi, kellega suhtlemist harjutada.
Suhtlemisega on nii, et kardan tüütuks muutuda, midagi valesti öelda, samuti on head ja lähedast kontakti võimatu saavutada, kuidas ma ka ei püüaks.
Viimased 10 - 15 aastat ei ole eriti julgenud üritada ka.
Suurem üritamine oli 20 - ndates, kus punnitamise - pingutamise peale ikka midagi välja ei tulnud.
Mida mõtled keskmise inimese elu all ?
Kurb to Kurvale 18. märts 2016, kl 23.38 |
Kurb veel 19. märts 2016, kl 00.29 |
täna juhuslikult siin
Kirjalikult ma julgen küsida, kirjeldada.
Reaalis hästi ei julge, kardan, et inimestele ei meeldi, panevad pahaks, kui selliseid küsimusi esitan.
Netis suudan oma mõtteid, tundeid kirjeldada.
Usun, et kooliõel on ükskõik, kuidas ta nähvamine mulle mõjus.
Seda oli ta üleolevast reaktsioonist aru saada, kui ma hiljem küsisin, miks oli vaja nähvama tulla.
Kooliõe reaktsioon oli selline, et ma olen mingi lollike ja viis jutu hoopis mujale, kohvikute ja sõbrannade peale, kuigi ma ei rääkinud kohvikutest sõnagi ja mingeid sõbrannasid mul ei olegi.
Kirjalikult ma julgen küsida, kirjeldada.
Reaalis hästi ei julge, kardan, et inimestele ei meeldi, panevad pahaks, kui selliseid küsimusi esitan.
Netis suudan oma mõtteid, tundeid kirjeldada.
Usun, et kooliõel on ükskõik, kuidas ta nähvamine mulle mõjus.
Seda oli ta üleolevast reaktsioonist aru saada, kui ma hiljem küsisin, miks oli vaja nähvama tulla.
Kooliõe reaktsioon oli selline, et ma olen mingi lollike ja viis jutu hoopis mujale, kohvikute ja sõbrannade peale, kuigi ma ei rääkinud kohvikutest sõnagi ja mingeid sõbrannasid mul ei olegi.
jah tal oli ükskõik 19. märts 2016, kl 00.54 |
mnjaa 19. märts 2016, kl 00.59 |
Kurb 19. märts 2016, kl 01.01 |
jah tal oli ükskõik
Ennast ka jahmatab, kui naiivne olen olnud.
Tõsimeeli mõtlesin, et kooliõde kahetseb või tunneb oma nähvamise pärast piinlikkust.
Suur oli mu üllatus, kui kooliõde reageeris üleolevalt, lausa irooniliselt ning mu küsimusele ei vastanud üldse, viis jutu mujale, kusjuures kõik käis mind alandades ja lolliks tehes.
Ennast ka jahmatab, kui naiivne olen olnud.
Tõsimeeli mõtlesin, et kooliõde kahetseb või tunneb oma nähvamise pärast piinlikkust.
Suur oli mu üllatus, kui kooliõde reageeris üleolevalt, lausa irooniliselt ning mu küsimusele ei vastanud üldse, viis jutu mujale, kusjuures kõik käis mind alandades ja lolliks tehes.
Kurb veel 19. märts 2016, kl 01.12 |
naerukoht 19. märts 2016, kl 01.46 |
ju tal oli tähtsamatki teha kui sulle üldse mõelda. ju sa olid ta meelst juba kustunud 5 min möödudes.
sul pole midagi arukat teha, ja sellpärast sa ketradki edasi ja tagasi kogu oma elu.
teistel tulevad uued sündmused, tegemised, mõtted, emotsioonid peale ja vana täiesti ebaoluline info lükatakse kui tarbetu peast välja.
muidu ei jaksakski seda elu ju elada.
sul pole midagi arukat teha, ja sellpärast sa ketradki edasi ja tagasi kogu oma elu.
teistel tulevad uued sündmused, tegemised, mõtted, emotsioonid peale ja vana täiesti ebaoluline info lükatakse kui tarbetu peast välja.
muidu ei jaksakski seda elu ju elada.
Kurb 19. märts 2016, kl 02.18 |
naerukoht
Kas siis kooliõel ei olnud midagi tähtsamat teha, kui ÜHE kuu aega tagasi toimunud kõne pärast nähvama tulla ?
Mina olin selle kõne juba unustanud, kirjutasin sellest ka eespool.
Aga ALANDUS ei unune nii lihtsalt.
ALANDAMISEGA suunab alandaja alandatava sisse negatiivse energia, mis jääb piinama ja piinama.
Ju sul on lihtsalt tugev sõpruskond või toetusgrupp, tänu kellele halva unustad.
Nendega lävides sul halb ununeb.
Aga mina olen KOGU AEG ÜKSINDA,
Kas siis kooliõel ei olnud midagi tähtsamat teha, kui ÜHE kuu aega tagasi toimunud kõne pärast nähvama tulla ?
Mina olin selle kõne juba unustanud, kirjutasin sellest ka eespool.
Aga ALANDUS ei unune nii lihtsalt.
ALANDAMISEGA suunab alandaja alandatava sisse negatiivse energia, mis jääb piinama ja piinama.
Ju sul on lihtsalt tugev sõpruskond või toetusgrupp, tänu kellele halva unustad.
Nendega lävides sul halb ununeb.
Aga mina olen KOGU AEG ÜKSINDA,
Kurb veel 19. märts 2016, kl 02.24 |
kuna mul on pere ka 19. märts 2016, kl 02.38 |
Kurb 19. märts 2016, kl 02.44 |
Kurb veel 19. märts 2016, kl 02.47 |
Kurb veel 19. märts 2016, kl 03.06 |
kuna mul on pere ka
Kui teed perele süüa, mängid laste / lastelastega, lähed nendega kelgutama, suusatama jne. ---- kõik see aitab halbu tundeid unustada.
Kahjuks pidevalt ÜKSINDA olles ei ole see nii lihtne.
Kui oled KOGU AEG ÜKSINDA, siis eraelus ei olegi mingeid uusi emotsioone.
Muidugi uusi sündmusi kuuled meedia vahendusel: ajalehed, ajakirjad, internet, televiisor.
Sündmused meil ja maailmas tekitavad ka emotsioone.
Aga pidevalt ÜKSINDA olles eraelus eriti uusi emotsioone peale ei tule.
Kui teed perele süüa, mängid laste / lastelastega, lähed nendega kelgutama, suusatama jne. ---- kõik see aitab halbu tundeid unustada.
Kahjuks pidevalt ÜKSINDA olles ei ole see nii lihtne.
Kui oled KOGU AEG ÜKSINDA, siis eraelus ei olegi mingeid uusi emotsioone.
Muidugi uusi sündmusi kuuled meedia vahendusel: ajalehed, ajakirjad, internet, televiisor.
Sündmused meil ja maailmas tekitavad ka emotsioone.
Aga pidevalt ÜKSINDA olles eraelus eriti uusi emotsioone peale ei tule.
sul on õigus, P 19. märts 2016, kl 03.10 |
jah nii ongi, et sul on uusi emotsioone vähe.
aga on olemas suhtlemisõpikud ja kuidas saada mehele ja akuidas luua sõprussidemeid jne. neist on tõesti ka abi, kui tegutsema hakata.
eks sa pead mingi huvigrupi liikmeks hakkama, siis tulevad ka ühised teemad, mis sind teistega seoksid.
eks alguses ole hirm uks avada ja ruumi astuda küll, sellest saan ma aru. aga tõepoolest, enamus ei pööra esialgu uskest sisseastujale üldse tähelepanu..
Ühine tegevus liidab, annab mõtteid ja emotsioone, millest saabki vestlus ju alguse.
aga on olemas suhtlemisõpikud ja kuidas saada mehele ja akuidas luua sõprussidemeid jne. neist on tõesti ka abi, kui tegutsema hakata.
eks sa pead mingi huvigrupi liikmeks hakkama, siis tulevad ka ühised teemad, mis sind teistega seoksid.
eks alguses ole hirm uks avada ja ruumi astuda küll, sellest saan ma aru. aga tõepoolest, enamus ei pööra esialgu uskest sisseastujale üldse tähelepanu..
Ühine tegevus liidab, annab mõtteid ja emotsioone, millest saabki vestlus ju alguse.
Kurb 19. märts 2016, kl 04.29 |
sul on õigus, P
Olen psühholoogilisi raamatuid lugenud, kindlasti oli neist kasu ka, vähemalt alguses.
Olen käinud eneseabi kursustel, kahel erineval, täitsa tore grupp oli, aga suhtlema ei õnnestunud hakata kellegagi.
Kunagi käisin pubis õhtuti üksinda istumas, et inimeste keskel olla.
Siis oli küll väga nadi tunne, et kõik vahivad, et see imelik kogu aeg üksinda.
Küll ma põdesin üksinda käimist, aga vähemalt olin rahva keskel.
Sel ajal ei olnud mul internetti ka ja kodus suhtlemine puudus.
Nüüd vähemalt saab internetis suhelda ja see on mu jaoks suur asi.
Olen psühholoogilisi raamatuid lugenud, kindlasti oli neist kasu ka, vähemalt alguses.
Olen käinud eneseabi kursustel, kahel erineval, täitsa tore grupp oli, aga suhtlema ei õnnestunud hakata kellegagi.
Kunagi käisin pubis õhtuti üksinda istumas, et inimeste keskel olla.
Siis oli küll väga nadi tunne, et kõik vahivad, et see imelik kogu aeg üksinda.
Küll ma põdesin üksinda käimist, aga vähemalt olin rahva keskel.
Sel ajal ei olnud mul internetti ka ja kodus suhtlemine puudus.
Nüüd vähemalt saab internetis suhelda ja see on mu jaoks suur asi.
kivike 19. märts 2016, kl 08.51 |
Kurb 19. märts 2016, kl 15.57 |
kivike
See oli paar - kolm aastat tagasi.
Paar - kolm aastat tagasi tegin kooliõele kõne, et ühe asja eest tänada.
Kuu ( ! ) peale seda kõnet tuli kooliõde väljas ligi nähvama " tal ei ole aega telefonis rääkida.
Antud kooliõde ei ole ometi sõbranna.
Naistuttav ja kooliõde on eri inimesed.
Naistuttavaga ikka noorena suhtlesime, aga kooliõega päris suhtlust kui sellist ei ole olnud.
See oli paar - kolm aastat tagasi.
Paar - kolm aastat tagasi tegin kooliõele kõne, et ühe asja eest tänada.
Kuu ( ! ) peale seda kõnet tuli kooliõde väljas ligi nähvama " tal ei ole aega telefonis rääkida.
Antud kooliõde ei ole ometi sõbranna.
Naistuttav ja kooliõde on eri inimesed.
Naistuttavaga ikka noorena suhtlesime, aga kooliõega päris suhtlust kui sellist ei ole olnud.
Kurb to kivike 19. märts 2016, kl 15.59 |
kle 19. märts 2016, kl 16.06 |
Lisa postitus