Ma ju raangingi ainult enda eest. Ara pane mulle sonu suhu ja ara plaaguta eelmisest, jargmisest elust. Seda pole, elame vaid korra. Onneks.

eile oli dokk aspergeri sündroomiga elavatest inimestest. väga huvitav oli. eelkõige see, et kui su aju on veidi erineva ehitusega (misiganes põhjusel), siis nö. tavaline sotsiaalne käitumine, suhtlemine, lävimine, isegi tavaloogika ei pruugi sulle olla tõepoolest üldse mitte arusaadav. jutt ei ole alaarenguga inimestest, vastupidi, nad võivad olla vägagi silmapaistvad oma töös, tegevuses jne. lihtsalt nad ei mõtle nagu enamus. nad ei oska. nad just nimelt olemuslikult ei saa aru, miks kasutatakse näiteks "valget valet" või muid sotsiaalseid manööverdusi inimestevahelistes suhetes, mida enamik nimetab kas viisakuseks või diplomaatiaks. aspergeri sündroomiga inimesed (siin on ka täiesti erinevaid tasemeid sellel sündroomil) lihtsalt näevad asju teisiti ja siin tõesti ei aita ei püssi ega ussirohi. nad tõesti ei saa aru, miks inimesed käituvad paljus nii nagu käituvad. parim, mis nad teha saavad on sellise käitumise jäljendamise äraõppimine (enese alalhoiuks ja sootsiumis toimimiseks), kuid olemuslikult nad ei taju suhtlemise nn. kirjutamata reegleid.
mingil põhjusel kipun arvama, et siin võib tõesti ehk samaga tegu olla. sest kõik need aastatepikkused seletused, veenmised, õpetamised, soovitused ja solvamised ei ole viinud ju mittemillegini. nagu üldse. see pole siiski tavajuhus, minu meelest.

16. 28 - 16. 51 ei ole minu kirjutatud.

täna juhuslikult siin

Väga huvitav on lugeda.

Arvan ka, et lapsepõleves omandatud nõiaringist välja tulla pea võimatu või raske.
Vend on mul samasugune.

Teiste inimeste eest rääkida ei oska, ei tunne teisi, ei tea kellegi lapsepõlve.

Ma tõesti usun, et kooliõde sellises olukorras kellelegi teisele nähvama ei oleks tulnud.

Ta teadis, et mulle on hea öelda, ma ei hakka vastu.

Sul on täiesti õigus.
Ükskõik kuidas ma ka ei püüaks, ikka teistega kontakti ei saa.
Nagu peaga jookseks vastu seina.

täna juhuslikult siin

Sellest olen aru saanud, et solvatakse seda, kes solvub.

vaatleja

Ma tõesti ei arva, et asperger olen.
Ikka usun, asi selles, et mul lapsepõlves ei lubatud suhelda, see oli kohe nagu kuritegu.

Väga asjalikud kommid.

Aitäh.

suhtlemist on võimalik õppida, nii nagu iga asja elus.
miks P seda teha ei taha?

miks P täiskavanuna keskmise inimese elu elada ei taha?

Vaat, kus arstid tulid valja teisele diagnoosi panema:D

ei tohi ajada päris põrunud juttu inimesele, kes kõike väga tõsiselt võtab, nagu P siin.
mingit teist elu ei ole olemas. ja punkt.
kas keegi on sealt teispoolsest elust nagu tagasi ka tulnud. kui pole, senini ei maksa jama ajada.

see on nii jõhker, kuidas nende teiste elude ajupesuga sisse sõidetakse.

täna juhuslikult siin

Lugesin veel ja veel üle.

Kohe natuke kergem hakkas Sinu kirjutist lugedes, aga ma hirmus põdeja, ei tea, kas suudan ennast sundida, et uuesti põdema ei hakka.

Aitäh veelkord.

suhtlemisoskused on omandatavad

Muidugi tahan, aga ei ole eriti kedagi, kellega suhtlemist harjutada.

Suhtlemisega on nii, et kardan tüütuks muutuda, midagi valesti öelda, samuti on head ja lähedast kontakti võimatu saavutada, kuidas ma ka ei püüaks.

Viimased 10 - 15 aastat ei ole eriti julgenud üritada ka.
Suurem üritamine oli 20 - ndates, kus punnitamise - pingutamise peale ikka midagi välja ei tulnud.

Mida mõtled keskmise inimese elu all ?

Email on autori all.

Igaks juhuks kirjutan veel India2@hot.ee.

täna juhuslikult siin

Kirjalikult ma julgen küsida, kirjeldada.

Reaalis hästi ei julge, kardan, et inimestele ei meeldi, panevad pahaks, kui selliseid küsimusi esitan.

Netis suudan oma mõtteid, tundeid kirjeldada.

Usun, et kooliõel on ükskõik, kuidas ta nähvamine mulle mõjus.
Seda oli ta üleolevast reaktsioonist aru saada, kui ma hiljem küsisin, miks oli vaja nähvama tulla.

Kooliõe reaktsioon oli selline, et ma olen mingi lollike ja viis jutu hoopis mujale, kohvikute ja sõbrannade peale, kuigi ma ei rääkinud kohvikutest sõnagi ja mingeid sõbrannasid mul ei olegi.

aga kas tal siis ei võinud olla ükskõik? miks sa arvad, et sa nii oluline oled?
ammu selge ju, et tal oligi sinust ükskõik.

VÕix ju sulle kirjutada, aga ei ole aega, et sinuga mässama hakata. Pärast tuled ja undad siin, kuidas sind solvasin, et olen nagu teised naised ja tegin sulle liiga.

jah tal oli ükskõik

Ennast ka jahmatab, kui naiivne olen olnud.

Tõsimeeli mõtlesin, et kooliõde kahetseb või tunneb oma nähvamise pärast piinlikkust.

Suur oli mu üllatus, kui kooliõde reageeris üleolevalt, lausa irooniliselt ning mu küsimusele ei vastanud üldse, viis jutu mujale, kusjuures kõik käis mind alandades ja lolliks tehes.

jah tal oli ükskõik

Ei, ei, ma ei ole mõelnudki, et kooliõele oluline olen. Muidugi mitte.

Naiivselt arvasin, et kui inimene ütleb midagi halvasti, siis pärast kahetseb.

Olin väga üllatunud, et kooliõde ei kahetse midagi.
Tegi hoopis näo, nagu ei saaks mu küsimusest aru.

ju tal oli tähtsamatki teha kui sulle üldse mõelda. ju sa olid ta meelst juba kustunud 5 min möödudes.
sul pole midagi arukat teha, ja sellpärast sa ketradki edasi ja tagasi kogu oma elu.
teistel tulevad uued sündmused, tegemised, mõtted, emotsioonid peale ja vana täiesti ebaoluline info lükatakse kui tarbetu peast välja.
muidu ei jaksakski seda elu ju elada.

naerukoht

Kas siis kooliõel ei olnud midagi tähtsamat teha, kui ÜHE kuu aega tagasi toimunud kõne pärast nähvama tulla ?

Mina olin selle kõne juba unustanud, kirjutasin sellest ka eespool.

Aga ALANDUS ei unune nii lihtsalt.

ALANDAMISEGA suunab alandaja alandatava sisse negatiivse energia, mis jääb piinama ja piinama.

Ju sul on lihtsalt tugev sõpruskond või toetusgrupp, tänu kellele halva unustad.

Nendega lävides sul halb ununeb.

Aga mina olen KOGU AEG ÜKSINDA,

naerukoht

Väga huvitav, mis on sinu arukad tegevused.

Millega täpsemalt tegeled peale tööd, loetle palun oma arukad tegevused.

Küsin täiesti siiralt, päriselt tahan teada, mida aruka tegevuse all silmas pead.

Ootan vastust.

kuna mul on pere ka ja kahjuks haige vana koer, on sellestki juba küll ja veel, et päevi täita. Täiesti tõsiselt, koera kanseldamine ta eluõhtul on ka töö, mis tuleb koera sõpruse eest ära teha.
ma võin vaid öelda, et palju asju tahaks teha, palju rohkem.

kuna mul on pere ka

Mis need asjad täpsemalt on ?
Päris tõsiselt huvitab.

Mina teen kõike ÜKSINDA ning ÜKSINDA tegutsemine küll halbu mälestusi peast välja ei aja.

kuna mul on pere ka

Kui kodus mees ja neli last, siis muidugi pere on tugev toetusgrupp ja viib halvad tunded peast.
Arusaadav.

kuna mul on pere ka

Kui teed perele süüa, mängid laste / lastelastega, lähed nendega kelgutama, suusatama jne. ---- kõik see aitab halbu tundeid unustada.

Kahjuks pidevalt ÜKSINDA olles ei ole see nii lihtne.
Kui oled KOGU AEG ÜKSINDA, siis eraelus ei olegi mingeid uusi emotsioone.

Muidugi uusi sündmusi kuuled meedia vahendusel: ajalehed, ajakirjad, internet, televiisor.

Sündmused meil ja maailmas tekitavad ka emotsioone.

Aga pidevalt ÜKSINDA olles eraelus eriti uusi emotsioone peale ei tule.

jah nii ongi, et sul on uusi emotsioone vähe.
aga on olemas suhtlemisõpikud ja kuidas saada mehele ja akuidas luua sõprussidemeid jne. neist on tõesti ka abi, kui tegutsema hakata.
eks sa pead mingi huvigrupi liikmeks hakkama, siis tulevad ka ühised teemad, mis sind teistega seoksid.
eks alguses ole hirm uks avada ja ruumi astuda küll, sellest saan ma aru. aga tõepoolest, enamus ei pööra esialgu uskest sisseastujale üldse tähelepanu..
Ühine tegevus liidab, annab mõtteid ja emotsioone, millest saabki vestlus ju alguse.

sul on õigus, P

Olen psühholoogilisi raamatuid lugenud, kindlasti oli neist kasu ka, vähemalt alguses.

Olen käinud eneseabi kursustel, kahel erineval, täitsa tore grupp oli, aga suhtlema ei õnnestunud hakata kellegagi.

Kunagi käisin pubis õhtuti üksinda istumas, et inimeste keskel olla.
Siis oli küll väga nadi tunne, et kõik vahivad, et see imelik kogu aeg üksinda.

Küll ma põdesin üksinda käimist, aga vähemalt olin rahva keskel.

Sel ajal ei olnud mul internetti ka ja kodus suhtlemine puudus.

Nüüd vähemalt saab internetis suhelda ja see on mu jaoks suur asi.

Tohoh, eelmine aasta see P hiigelteema uuel ringil ja sõbrannele ka nagu niuhti "kuu" aega tagasi helistatud. :) :) :) Ärge raisake oma kallist aega selle P p...sa peale, kes nüüd on Kurb. Jätku itku, P!

kivike

See oli paar - kolm aastat tagasi.

Paar - kolm aastat tagasi tegin kooliõele kõne, et ühe asja eest tänada.

Kuu ( ! ) peale seda kõnet tuli kooliõde väljas ligi nähvama " tal ei ole aega telefonis rääkida.

Antud kooliõde ei ole ometi sõbranna.

Naistuttav ja kooliõde on eri inimesed.
Naistuttavaga ikka noorena suhtlesime, aga kooliõega päris suhtlust kui sellist ei ole olnud.

kivike

Sa ajad sassi.

Kirjutasin mõne aasta tagusest juhtumist ühe kooliõega, kes mind alandama tuli ?

Mis " sõbrannast " sa räägid ????

Keda huvitab, kumb on sõbranna ja kumb kooliõde? Pane hulluarstile aeg kinni, ei ole normaalne kuude kaupa unnata kolme aasta tagusest tühisest juhtumist.

Nagu rikkiläinud plaat! P, vaheta plaati!