Halb kogemus
karda ükskõikseid
uuduu 04. aprill 2016, kl 14.10 |
osaliselt nõus 04. aprill 2016, kl 14.19 |
Pee 04. aprill 2016, kl 14.37 |
eelmisele 04. aprill 2016, kl 14.43 |
uuduu 04. aprill 2016, kl 15.04 |
mina pole P ja ei teinud teemat ka ei pagulasi ega musti silmas pidades. hoopis elu meie ümber ja lihtlabane ükskõiksus oli põhjus, miks kirjutasin.
kas pole siis nii, et me vahime tuimalt kõrvalt, kui toimub kuritegelik inimese rappimine.
kui paljud meist viitsivad, tahavad üldse sekkuda, tahavad sekeldusi. lihtsam on jääda niisama kõrvaseisjaks ja lüüa käega, tehku, mida tahavad, peaasi, et see minuga ei toimu.
kas pole siis nii, et me vahime tuimalt kõrvalt, kui toimub kuritegelik inimese rappimine.
kui paljud meist viitsivad, tahavad üldse sekkuda, tahavad sekeldusi. lihtsam on jääda niisama kõrvaseisjaks ja lüüa käega, tehku, mida tahavad, peaasi, et see minuga ei toimu.
Minni 04. aprill 2016, kl 15.33 |
no ei 04. aprill 2016, kl 15.40 |
Minnile 04. aprill 2016, kl 15.41 |
moosimadu 04. aprill 2016, kl 17.23 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Martin Niemöller ükskõiksusest, mäletate?
''Kõigepealt tulid nad sotside järele ja ma ei öelnud midagi, sest ma ei olnud sots. Siis tulid nad ametiühingutegelaste järele ja ma ei öelnud midagi, sest ma ei kuulunud ametiühingusse. Siis tulid nad juutide järele ja ma ei öelnud midagi, sest ma ei olnud juut. Siis tulid nad minu järele ja kedagi ei olnud enam alles, kes oleks saanud midagi öelda.''
Kui olla ükskõikne inimeste vastu, kes pole täpset sellised kui oled ise, pole lõpuks enam kedagi, kes sinust hooliks.
''Kõigepealt tulid nad sotside järele ja ma ei öelnud midagi, sest ma ei olnud sots. Siis tulid nad ametiühingutegelaste järele ja ma ei öelnud midagi, sest ma ei kuulunud ametiühingusse. Siis tulid nad juutide järele ja ma ei öelnud midagi, sest ma ei olnud juut. Siis tulid nad minu järele ja kedagi ei olnud enam alles, kes oleks saanud midagi öelda.''
Kui olla ükskõikne inimeste vastu, kes pole täpset sellised kui oled ise, pole lõpuks enam kedagi, kes sinust hooliks.
nendin tõika 04. aprill 2016, kl 19.21 |
uuduu 04. aprill 2016, kl 19.29 |
ohh, moosimadu 05. aprill 2016, kl 01.37 |
moosimadu 05. aprill 2016, kl 02.40 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
ohh, moosimadu 05. aprill 2016, kl 03.45 |
moosimadu 05. aprill 2016, kl 04.57 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
uuduu 05. aprill 2016, kl 09.58 |
Ausalt, otse ja omadega 05. aprill 2016, kl 13.17 |
Kas te tõesti suudate kõikide maailma asjade osas oma arvamust kujundada? Mina küll mitte. Kui küsimuses on vastusevariandid "pigem mitte" või "pigem nõustun", on nendegi valimine märk ükskõiksusest või teadmatusest. Mul on küll suva, kas Islandi peaminister astub tagasi või sunnitakse tagasi astuma või ei astu. Kas naabermaja otsustab remonti tegema hakata või ei? Need ei ole tõesti minu teemad.
noojah 05. aprill 2016, kl 17.38 |
kle, Ausalt, otse ja omadega 05. aprill 2016, kl 18.17 |
uuduu 05. aprill 2016, kl 18.22 |
otse loomulikult ei pea meie siin otsustama, kes kuskil mujal saab peaministriks või mis toimub.
selles tundubki äärmine vastuolu, et vahitakse kaugusse ja otsustatakse sealseid asju, osaletakse võõrastes tegemistes, aga omaenda lähedased, omaenda kodu suhtes ollakse üsnagi ükskõikne ja lausa sallimatu ning hoolimatu.
selle asemel, et julgeta seista enda eest, oma lähedaste eest, tehakse enne võõrale head nägu, pakutakse abi, otsustatakse võõraid asju rohkem kui omasid...samas ei märgata, et su enda kõrval hüütakse appi, su enda lähedal vajatakse sind.
aga kas see siis pole laias plaanis ükskõiksus, kui peetakse noa-kahvli lahinguid omavahel ja lastakse endast , oma kodust, oma kallitest ja lähedastest lihtlabaselt üle sõita.
sihuke pisinagin ja edasi-tagasi sopa pildumine võib küll tekitada võiduka tunde, et näe, ikka minu võit jne. , aga laias plaanis on see jama lihtsalt ja mingit tulemust sellest ei tõuse, midagi paremaks ei muutu...üksnes võib halveneda, sest keegi võib sihukesed omavahelised pisinägelused pöörata omakasuks ja muuta pöördumatult nagistajate üldist heaolu halvas või isegi väga halvas suunas.
meil pole maailmale vaja tõestada midagi, meil on vaja endale tõestada, meil on vaja omas kodus tõestada.
küll seal kaugel ja teistes kodudes on omad tõestajad ja kaitsjad.
ai, nüüd tuli pikk jutt, aa pikk jutt pole hea jutt, aga las olla, vahel võib.
head kõigile meile meie omas kodus.
selles tundubki äärmine vastuolu, et vahitakse kaugusse ja otsustatakse sealseid asju, osaletakse võõrastes tegemistes, aga omaenda lähedased, omaenda kodu suhtes ollakse üsnagi ükskõikne ja lausa sallimatu ning hoolimatu.
selle asemel, et julgeta seista enda eest, oma lähedaste eest, tehakse enne võõrale head nägu, pakutakse abi, otsustatakse võõraid asju rohkem kui omasid...samas ei märgata, et su enda kõrval hüütakse appi, su enda lähedal vajatakse sind.
aga kas see siis pole laias plaanis ükskõiksus, kui peetakse noa-kahvli lahinguid omavahel ja lastakse endast , oma kodust, oma kallitest ja lähedastest lihtlabaselt üle sõita.
sihuke pisinagin ja edasi-tagasi sopa pildumine võib küll tekitada võiduka tunde, et näe, ikka minu võit jne. , aga laias plaanis on see jama lihtsalt ja mingit tulemust sellest ei tõuse, midagi paremaks ei muutu...üksnes võib halveneda, sest keegi võib sihukesed omavahelised pisinägelused pöörata omakasuks ja muuta pöördumatult nagistajate üldist heaolu halvas või isegi väga halvas suunas.
meil pole maailmale vaja tõestada midagi, meil on vaja endale tõestada, meil on vaja omas kodus tõestada.
küll seal kaugel ja teistes kodudes on omad tõestajad ja kaitsjad.
ai, nüüd tuli pikk jutt, aa pikk jutt pole hea jutt, aga las olla, vahel võib.
head kõigile meile meie omas kodus.
ongi nii 05. aprill 2016, kl 18.41 |
moosimadu 05. aprill 2016, kl 19.51 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Uuduu, metafoor lauariistade lahinguga on hea.
Kuid on ju ka võimalik teine äärmus - kapseldumine omaenda pisikesse maailma. Alguses öeldakse, et maailmas toimuv on võõras, pole minu asi, las tõmblevad ise oma hädade otsas. Järgmisena on lähinaabritest poogen, siis ei ole enam olulised naaberlinna mured... Niikaua tõmbab kogu maailm koomale kuni jõutakse sinnani, et "mis mul teistest, mul on paha, see on kõige olulisem!".
See, kes leiba paluva võõra sõrmede pihta lööb ei ole ka omade vastu reeglina eriti lahke.
Kuid on ju ka võimalik teine äärmus - kapseldumine omaenda pisikesse maailma. Alguses öeldakse, et maailmas toimuv on võõras, pole minu asi, las tõmblevad ise oma hädade otsas. Järgmisena on lähinaabritest poogen, siis ei ole enam olulised naaberlinna mured... Niikaua tõmbab kogu maailm koomale kuni jõutakse sinnani, et "mis mul teistest, mul on paha, see on kõige olulisem!".
See, kes leiba paluva võõra sõrmede pihta lööb ei ole ka omade vastu reeglina eriti lahke.
Lisa postitus