Halb kogemus
nõukogude aja inimene
| to mis õelad? 07. august 2012, kl 01.30 |
Ära õelutse ja kujuta asju ette.
Venelased olid meie suured sõbrad ja nad pididki eelisjärjekorras korteri saama. Mul oli nende üle nii hea meel.
Sul on ikka luulud. Ütlesin ainult, et idanaabrid said eelisjärjekorras korteri ja see oli hea. Eestlased pididki viimased olema, kõik õige.
Kui oli valida, kas korteri saab idanaaber või eestlane, siis oli väga õige, et sai idanaaber. Kõik oli õigesti.
Lihtsalt mu tubli ja töökas ema oli liiga tagasihoidlik, tema pidi üle 20a ühisköögis elama. Ja meie samuti elasime ühisköögis.
Venelased olid meie suured sõbrad ja nad pididki eelisjärjekorras korteri saama. Mul oli nende üle nii hea meel.
Sul on ikka luulud. Ütlesin ainult, et idanaabrid said eelisjärjekorras korteri ja see oli hea. Eestlased pididki viimased olema, kõik õige.
Kui oli valida, kas korteri saab idanaaber või eestlane, siis oli väga õige, et sai idanaaber. Kõik oli õigesti.
Lihtsalt mu tubli ja töökas ema oli liiga tagasihoidlik, tema pidi üle 20a ühisköögis elama. Ja meie samuti elasime ühisköögis.
| to kle 07. august 2012, kl 02.18 |
Mu ema on õppinud reaalaineid, tal oli reaalainetes naise kohta väga hea pea. Kahjuks keemiku töö tihti tervistkahjustav.
Töötas ema kahe koha peal.
Ühel proual on täna väga hea päev. Sest tema ilumine oli üle mõistuse alatu.
Eriti teravmeelne oli idast tulnud " spetsialistide " jutt. Prouake ikka oskab seda musta huumorit. Kõige rohkem tuli spetsialiste idanaabrite vanglatest.
Töötas ema kahe koha peal.
Ühel proual on täna väga hea päev. Sest tema ilumine oli üle mõistuse alatu.
Eriti teravmeelne oli idast tulnud " spetsialistide " jutt. Prouake ikka oskab seda musta huumorit. Kõige rohkem tuli spetsialiste idanaabrite vanglatest.
| ah 07. august 2012, kl 11.05 |
| to ah 07. august 2012, kl 13.07 |
Palun, kallis inimene ära nori ja ära pane mulle sõnu suhu.
Ei ole kahju, kui teised said. Kirjutasin seda, et ei olnud siis elu nii roosiline, nagu enamus siin kiidab. Mingist kahjust polnud sõnagi, ära kujuta ette.
Ütlesin seda alles siis, kui üks proua hakkas minu väga tubli, töökat, haritud ja kohusetundlikku ema solvama. Häiris, sest see nähvamine oli väga EBAÕIGLANE.
Ema ei ole seda millegagi ära teeninud. Emal oli just vastupidine komme, kõiki taevani kiita ja mitte kellelegi mitte iial halvasti öelda.
Sellised EBAÕIGLASED ja moonutatud susimised on ikka väga alatud. Mis mõnel daamil viga on ?
Ei ole kahju, kui teised said. Kirjutasin seda, et ei olnud siis elu nii roosiline, nagu enamus siin kiidab. Mingist kahjust polnud sõnagi, ära kujuta ette.
Ütlesin seda alles siis, kui üks proua hakkas minu väga tubli, töökat, haritud ja kohusetundlikku ema solvama. Häiris, sest see nähvamine oli väga EBAÕIGLANE.
Ema ei ole seda millegagi ära teeninud. Emal oli just vastupidine komme, kõiki taevani kiita ja mitte kellelegi mitte iial halvasti öelda.
Sellised EBAÕIGLASED ja moonutatud susimised on ikka väga alatud. Mis mõnel daamil viga on ?
| ohhsa 08. august 2012, kl 21.21 |
No nüüd läks löömaks.
Loomulik, et mitte iial pole KÕIK ühtviisi võrdsed.
Mina elasin hoopiskli ühikas vene ajal üsna pikalt. Abiellusin ja alles siis saime kooperatiivkorteri. Huvitav oli see, et meil polnud veel last, kuigi ootasin, aga arvestati ikka nagu 2 inimest ja vastavalt sellele anti ka korter väike. Arvestati m2-eid inimese kohta.
Samas üks proua elas kolmetoalises oma mehega kahekesi ja neile kohe antigi selline korer ja telefoni said nad ka kohe.
Aga seda, kas oled parteilane või nii, arvestati ikka küll. Tean üht peret, kes iga lapse sünniga said uue korteri vana asemele. Proua oli kodune,kuigi tööraamat töötas ja nüüdseks saab ta ikka kena pensi, võrreldes kasvõi minuga, kes ma kasvatasin lapsi töö kõrvalt, sest mul polnudki võimalust kodus prouatada. Pidime mehega rügama, sest kooperatiivkorter vajas maksmist ja lapsed tahtsid süüa ja aastane laps tuli panna lastesõime, kuna ise pidigi tööle minema lapse aastaseks saamisel.
Raha meil polnud tõesti palju, aga väga paljud elasid nii ja kuna ma "koorekihiga" ei käinud läbi ja ei teadnudki nende "kooresest" elust, siis ei osanudki nagu end sellest häirida lasta.
Aga seda küll, kui ühikas elasin veel, siis muudkui tuli meile sinna igasugu noori üle NSVL. Istusid rongi, sõitsid kohale ja said kohe töökoha ja kes siis korteri, kes ühikakoha esialgu ja hiljem korteri.
Põhiline oli see, et kõik olid tööga kindlustatud ja see andiski hea kindla tunde. Süüa ikka said ju selle eest, nälga ei surnud ja kui polnudki kuskil elada, siis töökoht sulle ikka leidis , kasvõi ühiselamusse koha esialgu.
Praegi aga ei elaks keegi sellistes ühikates nagu tol ajal. Praegu tahavad kõik "kõrgelt" lennata, ei lepita vähesega, tahetakse end jõukana tunda.
Jõukus pole aga alati rahas ja asjades. Jõukus võib olla hoopis rahulolu sinu hinges ja lihtsalt rõõm elust. Ilmselt tolleaja inimene, kes tagasivaadates näeb oma noorust ilusana, just sedasi ja lihtsalt elu võttiski ja sellest rõõmu tundiski.
Asjad võivad väga lämmatavad ja koormavad olla, eriti, kui kaob kontroll iseenda üle.
Loomulik, et mitte iial pole KÕIK ühtviisi võrdsed.
Mina elasin hoopiskli ühikas vene ajal üsna pikalt. Abiellusin ja alles siis saime kooperatiivkorteri. Huvitav oli see, et meil polnud veel last, kuigi ootasin, aga arvestati ikka nagu 2 inimest ja vastavalt sellele anti ka korter väike. Arvestati m2-eid inimese kohta.
Samas üks proua elas kolmetoalises oma mehega kahekesi ja neile kohe antigi selline korer ja telefoni said nad ka kohe.
Aga seda, kas oled parteilane või nii, arvestati ikka küll. Tean üht peret, kes iga lapse sünniga said uue korteri vana asemele. Proua oli kodune,kuigi tööraamat töötas ja nüüdseks saab ta ikka kena pensi, võrreldes kasvõi minuga, kes ma kasvatasin lapsi töö kõrvalt, sest mul polnudki võimalust kodus prouatada. Pidime mehega rügama, sest kooperatiivkorter vajas maksmist ja lapsed tahtsid süüa ja aastane laps tuli panna lastesõime, kuna ise pidigi tööle minema lapse aastaseks saamisel.
Raha meil polnud tõesti palju, aga väga paljud elasid nii ja kuna ma "koorekihiga" ei käinud läbi ja ei teadnudki nende "kooresest" elust, siis ei osanudki nagu end sellest häirida lasta.
Aga seda küll, kui ühikas elasin veel, siis muudkui tuli meile sinna igasugu noori üle NSVL. Istusid rongi, sõitsid kohale ja said kohe töökoha ja kes siis korteri, kes ühikakoha esialgu ja hiljem korteri.
Põhiline oli see, et kõik olid tööga kindlustatud ja see andiski hea kindla tunde. Süüa ikka said ju selle eest, nälga ei surnud ja kui polnudki kuskil elada, siis töökoht sulle ikka leidis , kasvõi ühiselamusse koha esialgu.
Praegi aga ei elaks keegi sellistes ühikates nagu tol ajal. Praegu tahavad kõik "kõrgelt" lennata, ei lepita vähesega, tahetakse end jõukana tunda.
Jõukus pole aga alati rahas ja asjades. Jõukus võib olla hoopis rahulolu sinu hinges ja lihtsalt rõõm elust. Ilmselt tolleaja inimene, kes tagasivaadates näeb oma noorust ilusana, just sedasi ja lihtsalt elu võttiski ja sellest rõõmu tundiski.
Asjad võivad väga lämmatavad ja koormavad olla, eriti, kui kaob kontroll iseenda üle.
| ei saa mitte vaiki olla 08. august 2012, kl 23.57 |
to ah Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ema ei ole seda millegagi ära teeninud
> . Emal oli just vastupidine komme, kõiki ta
> evani kiita ja mitte kellelegi mitte iial h
> alvasti öelda.
no mina Su ema ei tunne, aga rusikareegel ütleb, et kui inimene kõiki kiidab ja iial halvasti ei ütle, siis on ta silmakirjalik lipitseja. sest elu on tulvil pühjendatud laitust ja halvastiütlemist väärt situatsioone.
ohhsa käest tahaks küsida, et kuidas see rahulolu hinge tuleb, kui elukohta pole, kõht on tühi ja võlad kaelas? hüpoteetiline küsimus, mul endal neid probleeme pole.
-------------------------------------------------------
> Ema ei ole seda millegagi ära teeninud
> . Emal oli just vastupidine komme, kõiki ta
> evani kiita ja mitte kellelegi mitte iial h
> alvasti öelda.
no mina Su ema ei tunne, aga rusikareegel ütleb, et kui inimene kõiki kiidab ja iial halvasti ei ütle, siis on ta silmakirjalik lipitseja. sest elu on tulvil pühjendatud laitust ja halvastiütlemist väärt situatsioone.
ohhsa käest tahaks küsida, et kuidas see rahulolu hinge tuleb, kui elukohta pole, kõht on tühi ja võlad kaelas? hüpoteetiline küsimus, mul endal neid probleeme pole.
| ohhsa 09. august 2012, kl 00.37 |
23:57
Ei mõelnud, et paljas ja näljas ja kodutu peaks rõõmustama oma olukorra üle.
Hoopis seda tahtsin öelda, et ka siis, kui pole võlgasid, on kodu ja toit laual, on paljudel ikka vaja ulmelisi olukordi ja ikka on vähe.
See pole kõigi kohta öeldud.
Ja veel, ka vähesest võib rõõmu tunda ja vahel on asjad vaid koormaks. Hingehariduseta jõmm on ikka tunduvalt hullem nähtus, kui hingelt haritud, kuid varalt vaene.
Ei mõelnud, et paljas ja näljas ja kodutu peaks rõõmustama oma olukorra üle.
Hoopis seda tahtsin öelda, et ka siis, kui pole võlgasid, on kodu ja toit laual, on paljudel ikka vaja ulmelisi olukordi ja ikka on vähe.
See pole kõigi kohta öeldud.
Ja veel, ka vähesest võib rõõmu tunda ja vahel on asjad vaid koormaks. Hingehariduseta jõmm on ikka tunduvalt hullem nähtus, kui hingelt haritud, kuid varalt vaene.
| to ei saa mitte vaiki olla 09. august 2012, kl 03.53 |
Väga solvav jutt sul. Ära võta enda järgi. Sa ei tunnegi mu ema.
Ema kiitis kõik naisi taevani kodus MULLE. Ema kogu aeg rääkis, kui tublid ja targad on Heidid ja Leenad. Kõiki tüdrukuid ja naisi kiitis minuga suheldes nelja silma all.
Minu tädiga, ema õega rääkides nad omavahel 2-si kiitsid ka kõiki, kui väärt tüdrukud kõik on. Tädi oli õpetaja, kiitis mulle, kui tublid ja töökad tüdrukud ta koolis on.
Ma samuti nooremana vaatasin naistele alt üles, kõik tundusid nii väärtuslikud naised.
Kahjuks elu paneb asjad paika. Sain valusasti kõrvetada, ka foorumis öeldakse ebaõiglasi õelusi.
Kas tõesti nii õelutsevad naised, keda mu ema ja tädi mulle taevani kiitsid ?
Ema kiitis kõik naisi taevani kodus MULLE. Ema kogu aeg rääkis, kui tublid ja targad on Heidid ja Leenad. Kõiki tüdrukuid ja naisi kiitis minuga suheldes nelja silma all.
Minu tädiga, ema õega rääkides nad omavahel 2-si kiitsid ka kõiki, kui väärt tüdrukud kõik on. Tädi oli õpetaja, kiitis mulle, kui tublid ja töökad tüdrukud ta koolis on.
Ma samuti nooremana vaatasin naistele alt üles, kõik tundusid nii väärtuslikud naised.
Kahjuks elu paneb asjad paika. Sain valusasti kõrvetada, ka foorumis öeldakse ebaõiglasi õelusi.
Kas tõesti nii õelutsevad naised, keda mu ema ja tädi mulle taevani kiitsid ?
| viimasele 09. august 2012, kl 08.20 |
mis sul viga on ja mida sa halised siin. ära on tüüdanud. kõik on sul õelad. peegeldusteooriast oled midagi kuulnud? kui kõik sulle õelad tunduvad, on paras aeg enda sees inventuuri teha ja selgusele jõuda, miks nii tundub. maailma on me kujutlus.
ja su ood emale on ka ära tüüdanud. see pole see teema kohe üldse mitte.
ja su ood emale on ka ära tüüdanud. see pole see teema kohe üldse mitte.
| . 09. august 2012, kl 09.07 |
| muigav pidur 09. august 2012, kl 13.54 |
Tead,
ega nii väga ei ronitudki linna 80 rubla peale. Sinu sugulased ei olnud ainsad, kes linnast maale läksid. Kolhooside õitseajal läksid paljud põliste linnainimeste lapsed EPAsse põllumajandust õppima, sest siis oli pärast kooli elamispind ja hea palk kindlustatud.
Ma saan endiste kolhoosnike nostalgiast aru. Neil tuli kõvasti tööd rügada, aga see-eest olid nad majanduslikult heal järjel. Nii muretut elu maainimesel enam ei ole ega tule.
Aga isiklikult ma seda nostalgiat ei jaga, sest mulle on iga riigikorra ajal vaimne värk materiaalsest tähtsam olnud ja selle koha pealt ei ole vene aeg praegusega võrreldav.
ega nii väga ei ronitudki linna 80 rubla peale. Sinu sugulased ei olnud ainsad, kes linnast maale läksid. Kolhooside õitseajal läksid paljud põliste linnainimeste lapsed EPAsse põllumajandust õppima, sest siis oli pärast kooli elamispind ja hea palk kindlustatud.
Ma saan endiste kolhoosnike nostalgiast aru. Neil tuli kõvasti tööd rügada, aga see-eest olid nad majanduslikult heal järjel. Nii muretut elu maainimesel enam ei ole ega tule.
Aga isiklikult ma seda nostalgiat ei jaga, sest mulle on iga riigikorra ajal vaimne värk materiaalsest tähtsam olnud ja selle koha pealt ei ole vene aeg praegusega võrreldav.
| jaaa 09. august 2012, kl 15.50 |
| Foreen 09. august 2012, kl 21.29 |
noh, ma endiselt ei saa päris täpselt aru, et missugusest nõukaaja perioodist te ikkagi täpsemalt siia oma võrdluseid laote?
kaaskommentaatorite ahvatlevate emotsioonide vältimiseks mainin kohe ära, et kommunist pole olnud, komsomol olin paar aega, aga visati välja, pöörasin 80-ndate alguses riiki nii, et KGB valvas ukse taga ja algatati ka kriminaalasi, mille tulemusel oleks peaaegu kinni kukkunud (tutvuste tutvused aitasid välja), olin ametlikus dissidendi staatuses ja ebasoovitav kodanik.
nii. elulgudega on nüüd ühelpool.
* tööst ja palgast ENSV-s
tpl-is teenisin 140 rubla kätte seitsme nädala kõplamise eest
eõm-is teenisin erinevatel aastatel 300-550 rubla kätte kahe ja poole kuuga
autojuhina autobaasis 80-ndate alguses teenisin 140 rubla kuus kätte (mööblivedu), 160 rubla (piimavedu) ja 180-240 rubla (käruga kruusa/liiva/asfaldi/mulla/jne vedu tonn/kilomeeter)
taksojuhina taksopargis 120-150 rubla olenevalt tundide arvust ja millistel päevadel sõitsin (pühad, laup.pühap. jne)
telefonist teenis 80-ndatel ca 120 rbl
koristaja ca 60-90 rbl
ametinimetuseta vastutuseta lihttööline 70-100 rbl
õpetaja 100-120 rbl
kolhoosiesimees ca 400 rbl
eduka majandusüksuse direktor 300-500 rbl
lüpsja (korraliku väljalüpsiga) 200-300 rbl
traktorist/kombainer ca 180-200 rbl (viljavõtu ajal ka kuni 600 rbl)
karl vaino 900 rbl
aitab küll palkadest
* järjekordadest ja defitsiidist
siin tuleb nüüd endale põhimõtteliselt ära defineerida "tasuta" ja "peaaegu tasuta" (sümboolse hinnaga) mõisted.
järjekorrad olid eranditult väärt kauba ja teenuste taga mida sai tasuta või poolmuidu
(siia sobiks teemat ilmestama nüüd vahele pildike mõnest tänasest supermarketist, kus ühte koma teist odavamalt jagatakse ja siis rahvas hullunud pilk ees amokki jookseb)
kõik mis oli kallis või õige hinnaga, seda sai ilma järjekorrata. poest sai auto 6000 rbl ja oli järjekord. turult sai kasutatud auto 9000 rbl eest ja järjekorda ei olnud. 600-1000 rbl stuudio-lintmakid seisid riiulitel vabamüügis järjekorrata, värvi teler poes 150-200 rbl ja oli järjekord, telefoni said sisse tasuta ja järjekorrad olid üüratud. samuti sai tasuta korteri ja oleks imelik kui poleks olnud järjekordi. individuaalelamuid müüdi normaalse hinnaga ja järjekordasid ei olnud. tartu tossud maksid 20 rbl ja olid defiitsiit. kadaka turult või taksojuhtidelt sai aga osta ka karhu tosse hinnaga 140-160 rubla ja järjekorda ei olnud.
ehk siis tuleb aru saada, et kui praegu antaks midagi tasuta või poolmuidu, siis see muutuks kohe hetkega ka defitsiidiks ja järjekorrad tasuta või poolmuidu asjade taga oleksid sama pikad või pikemad kui ENSV-s.
seega ei saa võrrelda võrreldamatuid asju omavahel.
nonii
vaielge nüüd edasi
kaaskommentaatorite ahvatlevate emotsioonide vältimiseks mainin kohe ära, et kommunist pole olnud, komsomol olin paar aega, aga visati välja, pöörasin 80-ndate alguses riiki nii, et KGB valvas ukse taga ja algatati ka kriminaalasi, mille tulemusel oleks peaaegu kinni kukkunud (tutvuste tutvused aitasid välja), olin ametlikus dissidendi staatuses ja ebasoovitav kodanik.
nii. elulgudega on nüüd ühelpool.
* tööst ja palgast ENSV-s
tpl-is teenisin 140 rubla kätte seitsme nädala kõplamise eest
eõm-is teenisin erinevatel aastatel 300-550 rubla kätte kahe ja poole kuuga
autojuhina autobaasis 80-ndate alguses teenisin 140 rubla kuus kätte (mööblivedu), 160 rubla (piimavedu) ja 180-240 rubla (käruga kruusa/liiva/asfaldi/mulla/jne vedu tonn/kilomeeter)
taksojuhina taksopargis 120-150 rubla olenevalt tundide arvust ja millistel päevadel sõitsin (pühad, laup.pühap. jne)
telefonist teenis 80-ndatel ca 120 rbl
koristaja ca 60-90 rbl
ametinimetuseta vastutuseta lihttööline 70-100 rbl
õpetaja 100-120 rbl
kolhoosiesimees ca 400 rbl
eduka majandusüksuse direktor 300-500 rbl
lüpsja (korraliku väljalüpsiga) 200-300 rbl
traktorist/kombainer ca 180-200 rbl (viljavõtu ajal ka kuni 600 rbl)
karl vaino 900 rbl
aitab küll palkadest
* järjekordadest ja defitsiidist
siin tuleb nüüd endale põhimõtteliselt ära defineerida "tasuta" ja "peaaegu tasuta" (sümboolse hinnaga) mõisted.
järjekorrad olid eranditult väärt kauba ja teenuste taga mida sai tasuta või poolmuidu
(siia sobiks teemat ilmestama nüüd vahele pildike mõnest tänasest supermarketist, kus ühte koma teist odavamalt jagatakse ja siis rahvas hullunud pilk ees amokki jookseb)
kõik mis oli kallis või õige hinnaga, seda sai ilma järjekorrata. poest sai auto 6000 rbl ja oli järjekord. turult sai kasutatud auto 9000 rbl eest ja järjekorda ei olnud. 600-1000 rbl stuudio-lintmakid seisid riiulitel vabamüügis järjekorrata, värvi teler poes 150-200 rbl ja oli järjekord, telefoni said sisse tasuta ja järjekorrad olid üüratud. samuti sai tasuta korteri ja oleks imelik kui poleks olnud järjekordi. individuaalelamuid müüdi normaalse hinnaga ja järjekordasid ei olnud. tartu tossud maksid 20 rbl ja olid defiitsiit. kadaka turult või taksojuhtidelt sai aga osta ka karhu tosse hinnaga 140-160 rubla ja järjekorda ei olnud.
ehk siis tuleb aru saada, et kui praegu antaks midagi tasuta või poolmuidu, siis see muutuks kohe hetkega ka defitsiidiks ja järjekorrad tasuta või poolmuidu asjade taga oleksid sama pikad või pikemad kui ENSV-s.
seega ei saa võrrelda võrreldamatuid asju omavahel.
nonii
vaielge nüüd edasi
| no muidugist 09. august 2012, kl 23.44 |
| Foreen 10. august 2012, kl 11.23 |
ahah
sul jäi ainult üks väike pisiasi kahe silma vahele
nimelt puudub minu postituse teksti mõttes võrdlusmoment
aga kui võrdlust soovite, siis palun
1.argument
ENSV-s käis paljugi tutvuste kaudu.
õige.
võrdlus: EV-s aastal 2012 käib paljugi endiselt tutvuste kaudu. tasuv töökoht, mugav töökoht, töökoht üldse (eriti riigi poolt tasustatavad tasuvad hooajatööd), soodushinnaga kaup, soodsad teenused, ideede rahastamine, libe/kiire/probleemivaba asjaajamine ametiasutustes, odavalt müüdav pankrotivara, odavad munitsipaalkorterid ja üürilepingud, eurotoetused, kohad heades koolides, lasteaiakohad, vähempakkumistel osalemine ja võitmine, riigitellimused ja soodsad lepingud jne.
2.argument
ENSV-s sai "tordilõikamise ja jagamise" juurde enamjaolt ainult parteilane
õige.
võrdlus: EV-s aastal 2012 lõikavad torti ja jagavad viile endiselt parteilased. kusjuures paradoksaalsel kombel enamasti just endised ENSV parteilased. kuna aga parteisid (lõikajaid ja viilusaajaid) on nüüd rohkem kui üks, on lisandunud omavaheline jagamisejagelemine ja tahtjate hulk.
3.argument
ENSV-s polnud paljusid asju saada (defitsiit)
õige.
võrdlus: EV-s aastal 2012 pole endiselt paljusid asju saada. eriti kvaliteetseid asju. on kohutavalt palju asju, mida sa EV kuidagi ei leia. defitsiitseid kaupu ja tooteid on terve nimekiri. tõsi, on lisandunud võialus ise minna defitsiiti laia maailma hankima, aga isiklikele kogemustele tuginedes võib öelda, et see ei ole mitte alati tulemuslik.
4.argument
nüüd me oleme vabad ja iseseisvad
õige ja vale.
EV-s aastal 2012 oleme me teatud sfäärides vabamad kui ENSV-s ja teatud sfäärides on meil vabadust vähem. iseseisvusega sama lugu. vabadusega on see keeruline lugu, et selle alla käib tohutu hulk erinevaid vabadusi, millest põhiliseks peetakse vabadust ise otsustada, vabadust valida, sõnavabadust ja vabadust takistamatult ruumis liikuda. milline vabadus kellelegi on tähtsam, on samuti vabadus valida ja otsustada. erinevate vabaduste kasutusvõimalikkuse määrab aga ära võimalus. ilma võimaluseta jääb vabadus tühipaljaks sõnakõlksuks. ka ENSV-s pasundati, kui vabad me tegelikult oleme. paraku puudus võimalus mõnda vabadust valida ja kasutada. nii ka nüüd.
loomulikult ei taha ma sellega ütelda, et ENSV-s olid inimeste ees valla olevad vabaduste valikud suuremad kui praegu. ei olnud. vabaduse paradoks seisneb meil selles, et reaalseid vabadusi oli ENSV-s vähem kui EV-s, võimalusi aga vabadusi valida ja kasutada oli ENSV-s suurem kui EV-s.
täiesti vabad oma vabaduste valikul olid ja on ainult teatud seltskond seltsimehi ja kodanikke.
see, et minul on praegu parem elada kui 30 aastat tagasi ei tähenda automaatselt, et see nii on kõigiga.
seepärast saame me anda hinnanguid asjadele eelkõige enda vaatevinklist ja kogemustest lähtuvalt.
ehk siis siinses vaidluses üritatakse võrrelda ja anda põhjapanevat hinnangut kogu ENSV ja taasiseseisvunud EV kohta, aga hinnangute aluseks ei ole mitte nähtuse globaalne vaatlemine vaid vaatlemine rohujuure tasandilt - igaüks räägib sellest, kui hea/halb oli temal ühes või teises riigis ja ajahetkel. globaalset hinnangut seega saab anda kõiki arvamusavaldusi üheskoos samas kontekstis vaadeldes, mitte ühe konkreetse isiku tundmusi hinnates.
mari ütleb: ENSVS oli parem elada ja ka argumenteerib
vale!
mari ütleb tegelikult, et TEMAL oli ENSV-s parem elada
juku ütleb: EV on parem elada ja ka argumenteerib
vale!
juku ütleb tegelikult, et TEMAL on EV-s parem elada
juhan ütleb ka, et EV on parem elada ja ka argumenteerib
sama lugu!
ka juhan ütleb tegelikult, et TEMAL on EV-s parem elada
nüüd aga saame anda juba esimese globaalsema hinnangu, et enamus inimestel on EV parem elada.
seega kui üks vaidleja tahab minna teise postitaja suhtes isiklikuks, siis vaielda saab ta siin esitatud argumentide ja faktide/pseudofaktide üle. ei saa teisele ütelda, et oled loll sellepärast, et sulle tundus elu ENSV-s parem kui praegu, sest MINA TEAN, et su elu oli tegelikult siis halvem.
rahustuseks võin ütelda, et minu eluke on praegu parem.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-elanikest-41-protsenti-utleb-et-1991-aastal-oli-neil-majanduslikult-parem.d?id=47039382
loe ka kommentaare
sul jäi ainult üks väike pisiasi kahe silma vahele
nimelt puudub minu postituse teksti mõttes võrdlusmoment
aga kui võrdlust soovite, siis palun
1.argument
ENSV-s käis paljugi tutvuste kaudu.
õige.
võrdlus: EV-s aastal 2012 käib paljugi endiselt tutvuste kaudu. tasuv töökoht, mugav töökoht, töökoht üldse (eriti riigi poolt tasustatavad tasuvad hooajatööd), soodushinnaga kaup, soodsad teenused, ideede rahastamine, libe/kiire/probleemivaba asjaajamine ametiasutustes, odavalt müüdav pankrotivara, odavad munitsipaalkorterid ja üürilepingud, eurotoetused, kohad heades koolides, lasteaiakohad, vähempakkumistel osalemine ja võitmine, riigitellimused ja soodsad lepingud jne.
2.argument
ENSV-s sai "tordilõikamise ja jagamise" juurde enamjaolt ainult parteilane
õige.
võrdlus: EV-s aastal 2012 lõikavad torti ja jagavad viile endiselt parteilased. kusjuures paradoksaalsel kombel enamasti just endised ENSV parteilased. kuna aga parteisid (lõikajaid ja viilusaajaid) on nüüd rohkem kui üks, on lisandunud omavaheline jagamisejagelemine ja tahtjate hulk.
3.argument
ENSV-s polnud paljusid asju saada (defitsiit)
õige.
võrdlus: EV-s aastal 2012 pole endiselt paljusid asju saada. eriti kvaliteetseid asju. on kohutavalt palju asju, mida sa EV kuidagi ei leia. defitsiitseid kaupu ja tooteid on terve nimekiri. tõsi, on lisandunud võialus ise minna defitsiiti laia maailma hankima, aga isiklikele kogemustele tuginedes võib öelda, et see ei ole mitte alati tulemuslik.
4.argument
nüüd me oleme vabad ja iseseisvad
õige ja vale.
EV-s aastal 2012 oleme me teatud sfäärides vabamad kui ENSV-s ja teatud sfäärides on meil vabadust vähem. iseseisvusega sama lugu. vabadusega on see keeruline lugu, et selle alla käib tohutu hulk erinevaid vabadusi, millest põhiliseks peetakse vabadust ise otsustada, vabadust valida, sõnavabadust ja vabadust takistamatult ruumis liikuda. milline vabadus kellelegi on tähtsam, on samuti vabadus valida ja otsustada. erinevate vabaduste kasutusvõimalikkuse määrab aga ära võimalus. ilma võimaluseta jääb vabadus tühipaljaks sõnakõlksuks. ka ENSV-s pasundati, kui vabad me tegelikult oleme. paraku puudus võimalus mõnda vabadust valida ja kasutada. nii ka nüüd.
loomulikult ei taha ma sellega ütelda, et ENSV-s olid inimeste ees valla olevad vabaduste valikud suuremad kui praegu. ei olnud. vabaduse paradoks seisneb meil selles, et reaalseid vabadusi oli ENSV-s vähem kui EV-s, võimalusi aga vabadusi valida ja kasutada oli ENSV-s suurem kui EV-s.
täiesti vabad oma vabaduste valikul olid ja on ainult teatud seltskond seltsimehi ja kodanikke.
see, et minul on praegu parem elada kui 30 aastat tagasi ei tähenda automaatselt, et see nii on kõigiga.
seepärast saame me anda hinnanguid asjadele eelkõige enda vaatevinklist ja kogemustest lähtuvalt.
ehk siis siinses vaidluses üritatakse võrrelda ja anda põhjapanevat hinnangut kogu ENSV ja taasiseseisvunud EV kohta, aga hinnangute aluseks ei ole mitte nähtuse globaalne vaatlemine vaid vaatlemine rohujuure tasandilt - igaüks räägib sellest, kui hea/halb oli temal ühes või teises riigis ja ajahetkel. globaalset hinnangut seega saab anda kõiki arvamusavaldusi üheskoos samas kontekstis vaadeldes, mitte ühe konkreetse isiku tundmusi hinnates.
mari ütleb: ENSVS oli parem elada ja ka argumenteerib
vale!
mari ütleb tegelikult, et TEMAL oli ENSV-s parem elada
juku ütleb: EV on parem elada ja ka argumenteerib
vale!
juku ütleb tegelikult, et TEMAL on EV-s parem elada
juhan ütleb ka, et EV on parem elada ja ka argumenteerib
sama lugu!
ka juhan ütleb tegelikult, et TEMAL on EV-s parem elada
nüüd aga saame anda juba esimese globaalsema hinnangu, et enamus inimestel on EV parem elada.
seega kui üks vaidleja tahab minna teise postitaja suhtes isiklikuks, siis vaielda saab ta siin esitatud argumentide ja faktide/pseudofaktide üle. ei saa teisele ütelda, et oled loll sellepärast, et sulle tundus elu ENSV-s parem kui praegu, sest MINA TEAN, et su elu oli tegelikult siis halvem.
rahustuseks võin ütelda, et minu eluke on praegu parem.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-elanikest-41-protsenti-utleb-et-1991-aastal-oli-neil-majanduslikult-parem.d?id=47039382
loe ka kommentaare
| no muidugist 10. august 2012, kl 11.26 |
| Foreen 10. august 2012, kl 11.34 |
| babs 10. august 2012, kl 13.12 |
Eks see oli ju tore, et tänane vanem generatsioon sai nautida kōiki nōukogude korra hüvesid: null-tööpuudust (töökohti tekitati just nii palju, et kōigil oleks), tasuta kortereid, omapärast maaelu (kolhoosid ja kolhoosiasulad), odavat naftat (kütus) jne.
Kuid paraku on selle vanema pōlvkona turvalise nōukogude-elu hind, et nende lapsed ja lapselapsed peavad nüüd siplema raskemates tingimustes kui nende eakaaslased neist riikidest, kus nōukogude-idülli pole iial olnud. Vōi siis suunduvad ise neisse maadesse. Ja mitte ainult Eesti - kogu eks-idablokk pōhjast lōunani välja. Ränk hind.
Muidugi ei olnud eestlastel valikut, nad ei roninud nōukogude korda vabatahtlikult, vaid sunniti selleks. Eestlased ise poleks iil hakanud sotsiaalse turvalisuse probleeme lahendama niivōrd äärmuslike lahenduste teel nagu eraomandi kaotamine, kolhoosistamine, sajaprotsendiline kohustuslik tööhōive jne.- liialt mōistuse-inimsed selleks. Nagu ei läinud ka soomlased-rootslased (kah mōistuse-inimesed) selliste äärmusteni, vaid leidsid sots. turvalisuse saavutamiseks natuke teised teed.
Kuid paraku on selle vanema pōlvkona turvalise nōukogude-elu hind, et nende lapsed ja lapselapsed peavad nüüd siplema raskemates tingimustes kui nende eakaaslased neist riikidest, kus nōukogude-idülli pole iial olnud. Vōi siis suunduvad ise neisse maadesse. Ja mitte ainult Eesti - kogu eks-idablokk pōhjast lōunani välja. Ränk hind.
Muidugi ei olnud eestlastel valikut, nad ei roninud nōukogude korda vabatahtlikult, vaid sunniti selleks. Eestlased ise poleks iil hakanud sotsiaalse turvalisuse probleeme lahendama niivōrd äärmuslike lahenduste teel nagu eraomandi kaotamine, kolhoosistamine, sajaprotsendiline kohustuslik tööhōive jne.- liialt mōistuse-inimsed selleks. Nagu ei läinud ka soomlased-rootslased (kah mōistuse-inimesed) selliste äärmusteni, vaid leidsid sots. turvalisuse saavutamiseks natuke teised teed.
| väike märkus 10. august 2012, kl 13.35 |
| delhv kana 10. august 2012, kl 17.34 |
eks igal ajastul on oma võlu ja valu, pole nagu mõtet ohkida. kui ma plikapõlves sekretärina tööle asusin, hakkasin palka saama 120 rutsi puhtalt kätte. oi jessus, kus selle eest sai laaberdada ja jäi veel ülegi.
minu mälu on vist kõik halva välja sortinud ja alles jätnud ainult naljaka.
Kui linnas olid ainult tõsised pruunid kommunaarid riiulitel rivis, tuli oma vanaisalt päranduseks saadud mõlkis zigulii kuuri alt välja ajada ja Antslasse põristada. Sealt sai alati igast edevaid kingi.
autos oli mul bensujärjekorra raamat - paks selline, vähemalt kilo kaalus, pealkirja kahjuks enam ei mäleta, aga läbi loetud ta sai:D
kolmas lõbus mälestus on sellest, kuda ma turul poola õunte pärast muttide käest peaaegu peksa pidin saama. vaatsin, et jube rähklemine ja tunglemine ja lehvitasin elus esimest ja viimast korda ematõendit, millega pidanuks need ubinad väljaspool järjekorda kätte saama. memmed läksid lausa higiseks, et nüüd ma ostangi kõik õunad ära ja neile jäävad tühjad kotid. Pärast sisukat mõttevahetust järjekorra esimesega sain siiski oma kilo õunu kätte ja laps sai neist allergia.
eks neid naljalugusid saaks veelgi pajatada. loo moraal - siis raha oli, aga polnud poola õunu. nüüd on vastupidi:D
minu mälu on vist kõik halva välja sortinud ja alles jätnud ainult naljaka.
Kui linnas olid ainult tõsised pruunid kommunaarid riiulitel rivis, tuli oma vanaisalt päranduseks saadud mõlkis zigulii kuuri alt välja ajada ja Antslasse põristada. Sealt sai alati igast edevaid kingi.
autos oli mul bensujärjekorra raamat - paks selline, vähemalt kilo kaalus, pealkirja kahjuks enam ei mäleta, aga läbi loetud ta sai:D
kolmas lõbus mälestus on sellest, kuda ma turul poola õunte pärast muttide käest peaaegu peksa pidin saama. vaatsin, et jube rähklemine ja tunglemine ja lehvitasin elus esimest ja viimast korda ematõendit, millega pidanuks need ubinad väljaspool järjekorda kätte saama. memmed läksid lausa higiseks, et nüüd ma ostangi kõik õunad ära ja neile jäävad tühjad kotid. Pärast sisukat mõttevahetust järjekorra esimesega sain siiski oma kilo õunu kätte ja laps sai neist allergia.
eks neid naljalugusid saaks veelgi pajatada. loo moraal - siis raha oli, aga polnud poola õunu. nüüd on vastupidi:D
| Foreen 10. august 2012, kl 19.22 |
väike märkus 10. august 2012, kl 13.35
***
jah, sul on õigus. tavaline telekas maksis 150-200 rubla. sorry. värviline oli vähemalt topelt kallim. aga see ei muuda teleri (defitsiidse kauba) järjekorra pikkust poes ega põhjuseid, miks see nii oli.
1968a maksis mustvalge TV "Волхов-Б" 118 rbl (keskmine kuupalk NSVL-iidus oli 1968a 111 rbl kätte, riigi korterid olid tasuta, kooperatiivkorter (isiklik) maksis keskmiselt 6000 rubla ja eramaja sai kätte 10 000-15 000 rubla eest), samal ajal sama klassi odavtelekatest USA-s maksis "Emerson Model 1840" 99.95$ (keskmine sissetulek 1968a USA-s oli 333$ koos maksudega ja näiteks väike maja maal või korter linnas maksis 15 000 - 30 000 $)
samad näitajad 1983a olid:
keskmine sissetulek kuus elaniku kohta NSVL: 188 rbl
keskmine sissetulek kuus elaniku kohta USA: 1583 $
kooperatiivkorter NSVL: 9760 rbl
eramaja NSVL: 15 000 - 33 000 rbl
korter või maja USA: 83 000 - 150 000 $
kulutused 2 toal. eluasemele keskmiselt kuus NSVL: 9 rbl (5%)
kulutused 2 toal. eluasemele keskmiselt kuus USA: 335 $ (21%)
seega, sai endale asjade ostmist lubada ka ENSV-s, kuna põhivajadustele kulus, erinevalt näiteks USA-st, kopikaid.
isegi esmapilgul "kallite" asjade ostmist ja rääkimata niisama või poolmuidu jagatavast kraamist.
*******************************************************
nooremad inimesed saavad võrdlusest paremini aru kui tuua võrdlus tänasest päevast.
kui sinu isa või ema teenib eesti keskmist palka mis on 809 eurot bruto ehk 645 eurot neto (2011a andmed) või tõenäolisemalt keskmist mediaanpalka, mis on 516 eurot neto, korteri üür on 100 eurot ja 300 euri läheb toidule, siis sobib tollase moeröögatusega (värvi TV) võrdlemiseks suurepäraselt praegune samaväärne moeröögatus Apple iPad New, mis maksab poes 789 kuni 949 eur.
kui nüüd keegu hull võtaks ette ja hakkaks seda müüma 100 eur tükk, oleks poed ja laod tühjad (defitsiit), poodides ulmelised järjekorrad ja inimesi tallataks amokki joostes jalge alla.
Apple hinnad:
http://www.hinnavaatlus.ee/products/S%C3%BCle-%20ja%20tahvelarvutid/Tahvelarvutid/207258/
Defitsiit ja järjekorrad täna:
http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/euronics-xxl-is-muudi-odavad-laiekraaniga-telerid-ara-vaid-poole-tunniga.d?id=35651931
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-ostuhullusest-vaevatud-rahvamass-rundas-uut-saastumarketit.d?id=27298289
*******************************************************
materjalid:
http://tinyurl.com/cbbjmty
http://www.tvhistory.tv/1960s-Advertising.htm
keskmised palgad NSVL-is:
http://www.planetcalc.ru/1815/?license=1
NSVL maksupoliitika:
http://22-91.ru/statya/nalogi-v-sssr/09.08.2011
keskmised sissetulekud USA-s:
http://www2.census.gov/prod2/popscan/p60-066.pdf
http://www2.census.gov/prod2/popscan/p60-151.pdf
USA maksusüsteem:
http://en.wikipedia.org/wiki/Taxation_history_of_the_United_States
kinnisvara USA:
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Median_and_Average_Sales_Prices_of_New_Homes_Sold_in_United_States_1963-2008_annual.png
*******************************************************
värvitelekatest siis põhjalikumalt, kuigi antud kontekstis polnud oluline mitte nede telekate TÄPNE hind vaid põhimõte - mis odav ja/või hea/vajalik seda polnud (defitsiit) ja selle järele olid järjekorrad, SEST asju müüdi alla omahinna.
värviteleviisorid maksid (1975-1988):
[hinnavahed "kuni" olenevad regioonist ja lisaplokkide olemasolust (Detsimeetri plokk jms)]
Радуга 704 maksis 730-750 rbl (kaalus 60 kg)
Электрон 716 maksis 650-680 rbl
Рекорд ВЦ381 maksis 600-630 rbl
Свет-702 maksis 550-570 rbl
Электроника Ц-430 maksis 440-450 rbl
Шилялис Ц-401 maksis 400-410 rbl
Электроника Ц-401 maksis 360-385 rbl
Каскад-230 maksis 340-360 rbl
Värviteleri hinnad 1990-1992
1990 - 750 rbl
1991 - 1537 rbl
1992 - 1824 EEK
http://www.postimees.ee/457422/vordle-palju-sai-osta-kuupalga-eest-20-aastat-tagasi/
http://www.minuraha.ee/public/Rublalt_kroonile_kroonilt_eurole.pdf
*******************************************************
veel hindadest
http://soveticus5.narod.ru/85/ceny.htm
***
jah, sul on õigus. tavaline telekas maksis 150-200 rubla. sorry. värviline oli vähemalt topelt kallim. aga see ei muuda teleri (defitsiidse kauba) järjekorra pikkust poes ega põhjuseid, miks see nii oli.
1968a maksis mustvalge TV "Волхов-Б" 118 rbl (keskmine kuupalk NSVL-iidus oli 1968a 111 rbl kätte, riigi korterid olid tasuta, kooperatiivkorter (isiklik) maksis keskmiselt 6000 rubla ja eramaja sai kätte 10 000-15 000 rubla eest), samal ajal sama klassi odavtelekatest USA-s maksis "Emerson Model 1840" 99.95$ (keskmine sissetulek 1968a USA-s oli 333$ koos maksudega ja näiteks väike maja maal või korter linnas maksis 15 000 - 30 000 $)
samad näitajad 1983a olid:
keskmine sissetulek kuus elaniku kohta NSVL: 188 rbl
keskmine sissetulek kuus elaniku kohta USA: 1583 $
kooperatiivkorter NSVL: 9760 rbl
eramaja NSVL: 15 000 - 33 000 rbl
korter või maja USA: 83 000 - 150 000 $
kulutused 2 toal. eluasemele keskmiselt kuus NSVL: 9 rbl (5%)
kulutused 2 toal. eluasemele keskmiselt kuus USA: 335 $ (21%)
seega, sai endale asjade ostmist lubada ka ENSV-s, kuna põhivajadustele kulus, erinevalt näiteks USA-st, kopikaid.
isegi esmapilgul "kallite" asjade ostmist ja rääkimata niisama või poolmuidu jagatavast kraamist.
*******************************************************
nooremad inimesed saavad võrdlusest paremini aru kui tuua võrdlus tänasest päevast.
kui sinu isa või ema teenib eesti keskmist palka mis on 809 eurot bruto ehk 645 eurot neto (2011a andmed) või tõenäolisemalt keskmist mediaanpalka, mis on 516 eurot neto, korteri üür on 100 eurot ja 300 euri läheb toidule, siis sobib tollase moeröögatusega (värvi TV) võrdlemiseks suurepäraselt praegune samaväärne moeröögatus Apple iPad New, mis maksab poes 789 kuni 949 eur.
kui nüüd keegu hull võtaks ette ja hakkaks seda müüma 100 eur tükk, oleks poed ja laod tühjad (defitsiit), poodides ulmelised järjekorrad ja inimesi tallataks amokki joostes jalge alla.
Apple hinnad:
http://www.hinnavaatlus.ee/products/S%C3%BCle-%20ja%20tahvelarvutid/Tahvelarvutid/207258/
Defitsiit ja järjekorrad täna:
http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/euronics-xxl-is-muudi-odavad-laiekraaniga-telerid-ara-vaid-poole-tunniga.d?id=35651931
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-ostuhullusest-vaevatud-rahvamass-rundas-uut-saastumarketit.d?id=27298289
*******************************************************
materjalid:
http://tinyurl.com/cbbjmty
http://www.tvhistory.tv/1960s-Advertising.htm
keskmised palgad NSVL-is:
http://www.planetcalc.ru/1815/?license=1
NSVL maksupoliitika:
http://22-91.ru/statya/nalogi-v-sssr/09.08.2011
keskmised sissetulekud USA-s:
http://www2.census.gov/prod2/popscan/p60-066.pdf
http://www2.census.gov/prod2/popscan/p60-151.pdf
USA maksusüsteem:
http://en.wikipedia.org/wiki/Taxation_history_of_the_United_States
kinnisvara USA:
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Median_and_Average_Sales_Prices_of_New_Homes_Sold_in_United_States_1963-2008_annual.png
*******************************************************
värvitelekatest siis põhjalikumalt, kuigi antud kontekstis polnud oluline mitte nede telekate TÄPNE hind vaid põhimõte - mis odav ja/või hea/vajalik seda polnud (defitsiit) ja selle järele olid järjekorrad, SEST asju müüdi alla omahinna.
värviteleviisorid maksid (1975-1988):
[hinnavahed "kuni" olenevad regioonist ja lisaplokkide olemasolust (Detsimeetri plokk jms)]
Радуга 704 maksis 730-750 rbl (kaalus 60 kg)
Электрон 716 maksis 650-680 rbl
Рекорд ВЦ381 maksis 600-630 rbl
Свет-702 maksis 550-570 rbl
Электроника Ц-430 maksis 440-450 rbl
Шилялис Ц-401 maksis 400-410 rbl
Электроника Ц-401 maksis 360-385 rbl
Каскад-230 maksis 340-360 rbl
Värviteleri hinnad 1990-1992
1990 - 750 rbl
1991 - 1537 rbl
1992 - 1824 EEK
http://www.postimees.ee/457422/vordle-palju-sai-osta-kuupalga-eest-20-aastat-tagasi/
http://www.minuraha.ee/public/Rublalt_kroonile_kroonilt_eurole.pdf
*******************************************************
veel hindadest
http://soveticus5.narod.ru/85/ceny.htm
| sõna sekka 10. august 2012, kl 23.05 |
babs
10. august 2012, kl 13.12
Eks see oli ju tore, et tänane vanem generatsioon sai nautida kōiki nōukogude korra hüvesid:
------------------------------
Foreen just lõpetas ja babs poleks nagu mitte millestki aru saanud.
Ikka on kogu vanem generatsioon ühte patta pandud...veelkord ütlen...EI NAUTINUD KOGU VANEM GENERATSIOON HÜVESID, IKKA AINULT ÜKS OSA GENERATSIOONIST.
10. august 2012, kl 13.12
Eks see oli ju tore, et tänane vanem generatsioon sai nautida kōiki nōukogude korra hüvesid:
------------------------------
Foreen just lõpetas ja babs poleks nagu mitte millestki aru saanud.
Ikka on kogu vanem generatsioon ühte patta pandud...veelkord ütlen...EI NAUTINUD KOGU VANEM GENERATSIOON HÜVESID, IKKA AINULT ÜKS OSA GENERATSIOONIST.
| sõna sekkale 10. august 2012, kl 23.12 |
| sõna sekka 10. august 2012, kl 23.58 |
| delhvi kana 10. august 2012, kl 23.59 |
| delhvi kana 11. august 2012, kl 00.22 |
| Foreen 11. august 2012, kl 12.02 |
babs 10. august 2012, kl 13.12
Paraku on selle vanema pōlvkona turvalise nōukogude-elu hind, et nende lapsed ja lapselapsed peavad nüüd siplema raskemates tingimustes kui nende eakaaslased neist riikidest, kus nōukogude-idülli pole iial olnud. Vōi siis suunduvad ise neisse maadesse. Ja mitte ainult Eesti - kogu eks-idablokk pōhjast lōunani välja. Ränk hind.
::::::::::::
laste ja lastelaste siplemine tuleb minu hinnangul vingetest reformidest ja ärastamistest EV taasiseseisvumise alguses. siis kui see pärand kitsa ringkonna poolt laiali tassiti ja meie esimesed miljonärid eimillestki sündisid. seda kitsa ringkonna imelist muundumist vaesest nõukogude inimesest kapitalistlikuks miljonäriks, võiks öelda lausa päevadega, imetlesid arusaamatuses isegi kõike näinud tippkapitalistist auväärt kodanikud mujalt maailmast.
käisid silmad punnis mööda Tallinna ringi ja imetlesid meie väljavalitute autoparki, maju ja ärisid.
mis puudutab erinevate perioodide järglastele jäetud "pärandusi" Eesti ajaloo erinevatel perioodidel, siis tasuks ära märkida vabadussõjajärgset perioodi. käis esimene maailmasõda, mis puudutas Eestit nii materjaalselt kui vähendas elanikkonda. 1917 tsaarivenemaal toimunud revolutsiooni tulemusel tassiti kogu vara laiali või lõhuti pilbasteks. edasi oli saksa okupatsioon ja needki vähesed järelejäänud väärtused tassiti laiali. ka Eesti Vabariik kuulutati välja 24.02.1918 saksa okupatsiooni all olles. edasi tuli 14 kuud vabadussõda, kus enamlased sõja alguses kohe okupeerisid kaks kolmandikku Eesti territooriumist. sõjas teadagi ei tehta muud kui tapetakse, hävitatakse ja laastatakse ja seda enamlased kahel kolmandikul Eesti territooriumil ka tegid. eestlane hakkas 1920 pärast Tartu rahulepingut oma riiki üles ehitama mitte nullist vaid miinustest. krediiti peetud sõda oli jätnud välisvõla, maa oli laastatud ja rüüstatud, langenuid oli üle kuu tuhande, põgenenuid ja pagendatuid loetakse siiani kokku ja haiglates vajas ravi neliteist tuhat haavatut.
ometi tõusis Eesti tuhast ja jõudis äramärkimist väärivale tasemele oma 20 aastase ülesehituse käigus.
milline oli nõukogude aja ja inimeste pärand kaheksakümnendate lõpus ja kuhu oleme me jõudnud sellele järgnenud 20 aastaga, väärib mõtisklusi.
Paraku on selle vanema pōlvkona turvalise nōukogude-elu hind, et nende lapsed ja lapselapsed peavad nüüd siplema raskemates tingimustes kui nende eakaaslased neist riikidest, kus nōukogude-idülli pole iial olnud. Vōi siis suunduvad ise neisse maadesse. Ja mitte ainult Eesti - kogu eks-idablokk pōhjast lōunani välja. Ränk hind.
::::::::::::
laste ja lastelaste siplemine tuleb minu hinnangul vingetest reformidest ja ärastamistest EV taasiseseisvumise alguses. siis kui see pärand kitsa ringkonna poolt laiali tassiti ja meie esimesed miljonärid eimillestki sündisid. seda kitsa ringkonna imelist muundumist vaesest nõukogude inimesest kapitalistlikuks miljonäriks, võiks öelda lausa päevadega, imetlesid arusaamatuses isegi kõike näinud tippkapitalistist auväärt kodanikud mujalt maailmast.
käisid silmad punnis mööda Tallinna ringi ja imetlesid meie väljavalitute autoparki, maju ja ärisid.
mis puudutab erinevate perioodide järglastele jäetud "pärandusi" Eesti ajaloo erinevatel perioodidel, siis tasuks ära märkida vabadussõjajärgset perioodi. käis esimene maailmasõda, mis puudutas Eestit nii materjaalselt kui vähendas elanikkonda. 1917 tsaarivenemaal toimunud revolutsiooni tulemusel tassiti kogu vara laiali või lõhuti pilbasteks. edasi oli saksa okupatsioon ja needki vähesed järelejäänud väärtused tassiti laiali. ka Eesti Vabariik kuulutati välja 24.02.1918 saksa okupatsiooni all olles. edasi tuli 14 kuud vabadussõda, kus enamlased sõja alguses kohe okupeerisid kaks kolmandikku Eesti territooriumist. sõjas teadagi ei tehta muud kui tapetakse, hävitatakse ja laastatakse ja seda enamlased kahel kolmandikul Eesti territooriumil ka tegid. eestlane hakkas 1920 pärast Tartu rahulepingut oma riiki üles ehitama mitte nullist vaid miinustest. krediiti peetud sõda oli jätnud välisvõla, maa oli laastatud ja rüüstatud, langenuid oli üle kuu tuhande, põgenenuid ja pagendatuid loetakse siiani kokku ja haiglates vajas ravi neliteist tuhat haavatut.
ometi tõusis Eesti tuhast ja jõudis äramärkimist väärivale tasemele oma 20 aastase ülesehituse käigus.
milline oli nõukogude aja ja inimeste pärand kaheksakümnendate lõpus ja kuhu oleme me jõudnud sellele järgnenud 20 aastaga, väärib mõtisklusi.
| mölakas to:foreen 11. august 2012, kl 12.26 |
Lisa postitus