tihti jaab mulje et siin riigis ei olegi ettenähtud olla õnnelik. kui sul vahegi paremini hakab minema siis laheb see kõik alla vett. miks eestis ei ole inimesed õnnelikud?

võib-olla sellepärast, et me ei oska olla õnnelikud väikestest asjadest - ilus päev, lapsel läks koolis hästi, lähedased on terved jne. paljude jaoks on õnn materiaalne - miljonivõit, uuem Hummer, toretsevalt suur maja põllu peal...

Inimestele lihtsalt meeldib hädaldada. Kuna enamasti nende arvamustega ei arvestada, siis neil kohe parem olla kui saavad kellegile kurta kui vilets kõik on.
Ja kuna eestlane on üldse selline kinnine inimene ja hoiab probleemid endale, siis loomulik, et ollaks vihase ja külma näoilmega.

Lisaks kuidas sa saad õnnelik olla kui igapäev uudistes on sellist virtsa täis. Kõik inimesed ärrituvad ja kukuvad kurtma kui näevad ebaõiglust ja puhast lollust ning on võimetud seda muutma, sest süsteem kus me elame on selliselt loodud.

eesti meeste riistad on nii pisikesed ja naistel ei jäägi muud, kui reisida väljamaale välismameest otsima

vene ajal ei olnud seda virtsa uudisedi ,inimesedolid sotsiaalsemad. nüüd on kõik arvutite orjad. armastust suhteid ei ole inimestel. tervist ammuilamgi

Üheks põhjuseks pidi olema meie kliima, mis teeb inimesed tusaseks ja soodustab stressi.
Teiseks põhjuseks olevat kapitalistlik majandusruum, kus iga indiviid peab ise endaga hakkama saama ning lihtsalt olemas olemise pärast enam midagi ei saa (kuigi paljud arvavad veel sotsialistlikus vaimus, et peaks saama).
Kolmandaks põhjuseks võib olla ka nö ühiskondlik surve - kui ikka iga päev muudkui korrutatakse, kui kehv keskelt läbi Eestis elada on, siis hakkadki uskuma, et siin elades tuleb tige ja õnnetu olla. Ja peab olema piinlik selle pärast, kui endale tundub, et täitsa ok on siin elada ja olla.

oot mis mõttes? kes sul lubas üldistada? kust tead, et teised pole? see, et sina pole, on sinu probleem. mina olen ja paljud minu tuttavad on, väga paljud. raha võiks alati rohkem olla, kuid puudust pole kellegi, kõigil neil on ajud ja kasutuses ka. ega siis ainult raha ka õnnelikuks tee. minu tuttavad elavad kenades kodudes, reisivad, harrastavad erinevaid asju, peavad pidu, loevad, kasvatavad lapsi ja loomi ja teevad veel sadu asju. rõõmuga. ei teagi, miks ei peaks õnnelik olema.

aa, muide, paari õnnetut tunnen ka, nemad on soome kolinud. koduigatsus piinab, töö on ropp, et raha teenida ja elamine karjakaupa. söök, kui just ise ei tee, on jube. ja nii nad raha säästes õnnetuna istuvadki oma ühisköögis seal. ja ootavad, et saaks koju.

Hakkad jälle provotseerima ja vastuseisu tektama siin foorumis? Vaevalt et õnnelik inimene seda teeks. Mis sulle korda läheb, kui halvasti eestlased Soomes elavad? Ole sina õnnelik ja rahu majas. Kui jutt juba stressile läks, siis on kahte sorti inimesi: ühed, kes tunnevad stressi ja teised, kes seda tekitavad. Nagu su kommentaarist näha, kuulud viimaste hulka, "õnnelik." Selliste inimeste läheduses teised ennast õnnelikuna ei tunne.

ei ole õnne siin riigis see ei ole kasulik. meditsiin tagab raha saada ,meditsiinile ei ole kasulik kui inimesed terved õnnelikud on

see on ju see teada tuntud hull, kes vihkab kõiki, kes mujal elavad. kraaksub siin foorumis juba aasta aega vist.

Elukoht ei tee inimesi õnnelikumaks või õnnetumaks. Olen reisinud siin ja seal ning näiteks Šotimaal on kliima kordades hullem kui meil - sajab kordades rohkem, külm, märg, ei ole talve ega korralikku suve, kuid inimesed on rõõmsameelsed ja avatud. Seega kliimat ei maksa süüdistada. Ja nagu alustasin, õnnelik või õnnetu olemise tunne ei sõltu elukohast. Õnnelikumad inimesed on need, kel on kirg, kes ajavad oma asja ja ei võrdle end kogu aeg kellegi teisega. Ole see kes oled ning kui rahul ei ole, muuda ennast. Teisi muuta ei saa, kuid iseennast saab. Küsimus on vaid tahtmises ja tahtejõus.

Sellepärast ei ole inimesed eestis õnnelikud, et siin on liiga palju taolisi inimesi, nagu kommenteerija "õnnelik".

Mina olen küll õnnelik vaatamata sellele, et mul elus raha ja karjääri mõttes just kõige paremini ei ole läinud. Sai nooremana tehtud valesid valikuid, mis siiani tunda annavad. Aga ma olen vaeva näinud ja oma unistustele lähemale jõudnud. Iga edusamm annab energiat edasi tegutseda.
Õnneks on tegelikult väga vähe vaja. Ma olen märganud, et nn. mittemateriaalse mõtlemisega inimesed on õnnelikumad. Tähed säravad, nägu läheb naerule. Lilled torkavad end peenrast välja, jälle asi, mille üle rõõmustada. Jalutan metsas, puud kohisevad, pori lirtsub kummiku talla all, süda laulab sees. Hobidega tegelemine on tubli annus positiivseid emotsioone. Kass teeb igasugu naljakaid asju, mis ajavad naerma. Koertega tegelemine annab energiasüsti. Elukaaslasega suhted särisevad, seks on ideaalilähedane. Ei näe nagu põhjust masenduda.

Mina olen ka täitsa rahul, ainult see pidev soigumine hakkab tõesti tüütavaks muutuma.

@mina tean - just täpselt, kadedus ei lase õnnelik olla.

mille vastu kadedus? olen jah kade sest ma ei suuda liikuda elada nagu norm inimesed , see riik ei ravi ta hävitab

Kuna nii palju on poolikuid perekondi, lapsed peavad elama ühe vanemaga või võõrasisa-võõrasemaga, ja siis on veel mingid poolõed-poolvennad, siis on selge, et inimesed ei saagi õnnelikud olla. Eestlased on kõige perekonnavaenulikum rahvus siin maa peal, lastest ei hoolita, tõmmatakse ringi, kellega juhtub. Eesti naised ei armasta ei oma meest ega lapsi. Lastel on erinevad isad, lapsi tehakse selleks, et laste kaudu meestele kätte maksta. Ei mingeid tundeid. Peale vihkamise. Ja kõik ongi õnnetud.

No seda kohtab mujal ka. Ma ei ole patrioot ega ülipositiivne inimene aga nii mustades toonides ma seda ka ei näe.

Naljakas, kuidas mõni ütleb "ma ei ole patrioot". Mina küll olen Eesti patrioot. Kuidas oleks üldse võimalik mitte olla oma kodumaa patrioot? Kui ma seda ei oleks, siis ma ei kujutaks ette ka mingit õnnelikku ega rahuldustpakkuvat elu. "First things first", nagu öeldakse, ega lossi liivale ei ehita.

Õnn ongi mõnes mõttes materiaalne..asju on vaja selleks , et elada.Ei pea Hummer olema, aga siiski..

Eestis ei saagi õnnelik olla..arvestades meie üliväikseid palga numbreid ja iga kuu tõusvaid hindu. Masendav !!!Väga palju on kohti, kus on parem. Kui ei oleks niipalju tuttavaid, sugulasi siin...oleks juba ammu jalga lasknud!!

Oleksime palju õnnelikumad, kui ei istuks pidevalt netis ja kirjutaks negatiivseid kommentaare. Halvustakse pidevalt küll väikest palka, ämma, pensionäre, kes bussis ei oska käituda, pakse inimesi, elukaaslast jne. jne.Selle energia võiks suunata oma elu edendamisse.

s*itt on elu jah siin Eestimaal.

niikui saad mõne sotniku kõrvale panna, juhtub kohe mingi õnnetus ja võid jälle oma säästule head aega öelda. kas läheb hammas katki, külmkapp katki, pesumasin katki, auto katki, sukkpüksid katki, tööandja pankrotti vms ja oledki õige pea jälle oma säästust lahti.

mis siin ikka põdeda - õnn ei peitu rahas, vaid selle hulgas. mida vähem raha, seda rõõmsam on meel ja suurem õnn.

eesti inimene on õnnetu hingega ja vissis näoga, sest elementaarsed olmetingimused ja rahulikuks eluks vajaminevad asjad on raskesti kättesaadavad.
Kui normaalajaga töötav inimene saab nii väikest palka, et maksudeks kulub ära 75%, siis on majandus tasakaalust väljas.
Te võite küll ajada lapsejuttu, et õnn ei peitu asjades või rahas, aga tegelikult ei tee mitte kedagi õnnelikuks ka nende puudumine.

hämmastav, kirjutan kommentaari, mis on tõesti ka tõsi ja saan sõimata? no vabandust, aga olen jah õnnelik. no ei ole millegi pärast õnnetu olla, kõik on paigas ja olemas. saan teha, mis elus tahan, tervis hea, lähedased ja sõbrad olemas, töö on unelmate töö ja kodu üle ka ei kurda, kuigi alati võiks ju uhkem olla. elan vabas riigis, kus on paljud asjad ikka väga hästi. käinud ja näinud ka maailma ja seda enam tean, et meil on ikka elu hea. ja tõesti ongi mu sõprusringkond samuti õnnelik. vähemalt tundub, teise sisse ju ei näe.

ja täpselt nii ka on, et need mõned, kes on läinud soome, need räägivad, et ainult töö ja töö, raha saavad, aga rahul pole. üks tuttav istub soomes lapsega üürikorteris, mees on 12 kuni 16 tundi päevas tööl, ka nädalalõpud ja kui koju tuleb, tahab diivanil vedeleda ja vait olla. elavad kuskil pisikeses külakeses, et odavam oleks korteit üürida, naine on masenduses, sest päevad läbi pole kellegagi suhelda. ja see on tõsi, ta ongi õnnetu, ise ütleb. mehega suhted ka viletsad, raha pärast passib seal. kus siin see minu vaenuõhutamine on? eestis on kindlasti samasuguseid peresid, kuid minu sõpruskonnas ei satu olema. mismoodi ma vihkan eestis mitteelajaid? jah, ise ma patrioot, kodumaalt ära minna ei soovi, see on küll tõsi. aga see ei tähenda, et teised ei võiks minna ja elada oma elu kuidas heaks arvavad.

elaniku jutu peale lisasin veel 50 kümpsi puutumatusse tagavarasse, äkki kukub kingal konts alt ära või kulub püksipee viledaks. kõigeks peab valmis olema, eksoleju:D

Mina olen küll eluga väga rahul ja aina ilusamaks läheb:)

Sulle öeldi, ole õnnelik, kui tahad. Soome läinute halvustamine ei näita sind just õnnelikust küljest, kas pole? Ennem tundud tige ja kahjurõõmus.
Ka minu sugulastest on paljud noored välismaale läinud, mitte ainult Soome, vaid ka Inglismaale, Ameerikasse, Norrasse, kuhu iganes. Nad ei ela seal halvasti. Koduigatsus muidugi on, aga kellel poleks? Selle asemel, et nendele Soome läinud tuttavatele, kes seal õnnetud on, kaasa tunda, kilkad sina siin foorumis, kuivõrd palju parem inimene sa neist oled.

Saad nüüd aru, miks sa sõimata said? Oma isiksuseomaduste pärast, mitte õnnelik olemise tõttu.

kas ma peaksin siis valetama, et neil soomes elavatel on kõik hästi? no ei ole hästi, just üks facebookis teatas täna, et plaanib hakata tagasi tulema. milles mina süüdi olen? kus ma parastan? teem oli, miks eestis inimesed ei ole õnnelikud. mina näen, et eestis on ja välismaal pole. võib ju olla, et mõnel teisel on teistsugused tuttavad. ja vastupidi.

N29, ära hõiska enne õhtut:D

Sina ikka ohi edasi:D