Halb kogemus
miks eestis ei ole inimesed õnnelikud
| Smurf 10. juuni 2014, kl 12.51 |
Ma pole kunagi arvanud, et Eestis saab õnnelik olla - olen endiselt samal arvamusel. Eestlased on väga külm rahvas ja teineteise vastu on alati suutatud mingi viha. Kui on vaja venelaste vastu võidelda - siis hoiavad ühte.
Proovi mõttes kolisin paar aastat tagasi välismaale- Kreekasse. Oh issand! See harmoonia, rahulolu ja õnnetunne mis mind seal valdas .. Appi, ma pole iialgi tundnud end nii õnnelikuna! mitte mingit vingumist ega vägivalda. Inimesed tänaval reaalselt naeratavad ja on sõbralikud! Sinna jäi minu süda.
Tagasi Eestisse tulles olin samuti rahulik ja õnnelik ,aga vaevalt 3 kuu möödudes tehti see rahulolu pihuks ja põrmuks - siin on vastikud inimesed, kes teineteisele lihtsalt ära panna üritavad. Hirmus rahvas. Pean tunnistama, et mul on lausa häbi et eestlased teineteist ära tahavad süüa - pole veel kohanud ühtegi rahvust, kes on teineteise suhtes nii ükskõiksed.
Proovi mõttes kolisin paar aastat tagasi välismaale- Kreekasse. Oh issand! See harmoonia, rahulolu ja õnnetunne mis mind seal valdas .. Appi, ma pole iialgi tundnud end nii õnnelikuna! mitte mingit vingumist ega vägivalda. Inimesed tänaval reaalselt naeratavad ja on sõbralikud! Sinna jäi minu süda.
Tagasi Eestisse tulles olin samuti rahulik ja õnnelik ,aga vaevalt 3 kuu möödudes tehti see rahulolu pihuks ja põrmuks - siin on vastikud inimesed, kes teineteisele lihtsalt ära panna üritavad. Hirmus rahvas. Pean tunnistama, et mul on lausa häbi et eestlased teineteist ära tahavad süüa - pole veel kohanud ühtegi rahvust, kes on teineteise suhtes nii ükskõiksed.
| to Smurf 10. juuni 2014, kl 15.26 |
See ükskõiksus ja viha oma rahva suhtes on SINU ENDA SEES. Muidu sa nii ei tunneks.
Mina tundsin reisil, et just kreeklased on külmad ja ülbed, kes silmagi pilgutamata tõmbavad sul naha üle kõrvade.
Mitte ei mõista, mis inimesed need on, kes oma rahvuskaaslasi kiruvad.
Ei tea, kas on nii tarku psühholooge, kes oskavad seda fenomeni selgitada.
Ma näiteks ei tunne mitte mingit vajadust oma rahvast kiruda. See on täiesti mõeldamatu.
Kõige veidram on see, et kiruja ei taipa, et ta kirub ka iseennast, oma vanemaid.
Mis nendel inimestel tegelikult viga on, kes tulevad netti oma rahvast kiruma ?
Mina tundsin reisil, et just kreeklased on külmad ja ülbed, kes silmagi pilgutamata tõmbavad sul naha üle kõrvade.
Mitte ei mõista, mis inimesed need on, kes oma rahvuskaaslasi kiruvad.
Ei tea, kas on nii tarku psühholooge, kes oskavad seda fenomeni selgitada.
Ma näiteks ei tunne mitte mingit vajadust oma rahvast kiruda. See on täiesti mõeldamatu.
Kõige veidram on see, et kiruja ei taipa, et ta kirub ka iseennast, oma vanemaid.
Mis nendel inimestel tegelikult viga on, kes tulevad netti oma rahvast kiruma ?
| to Smurf 10. juuni 2014, kl 15.39 |
Kõige hullemad inimesed on need, kes oma rahvast kiruvad. Sellistelt võib kõike oodata.
Eks seda tüüpi inimesed aitasidki oma naabreid Siberisse küüditada.
Mull ajavad küll oma rahva siunajad hirmu nahka. Sellised löövad sulle iga kel noa selga.
Kui juba oma päritolu, oma juuri ei austata, siis sellistele ei ole miski püha.
Väga kurb tegelikult.
Eks seda tüüpi inimesed aitasidki oma naabreid Siberisse küüditada.
Mull ajavad küll oma rahva siunajad hirmu nahka. Sellised löövad sulle iga kel noa selga.
Kui juba oma päritolu, oma juuri ei austata, siis sellistele ei ole miski püha.
Väga kurb tegelikult.
| to Smurf 10. juuni 2014, kl 15.41 |
| kreekas käinu 10. juuni 2014, kl 21.16 |
irw vot kreeka on tasemel näide ju :D kreeklased on kohutavalt laisad ja vastutustundetud ja lohakad inimesed üldiselt. eks erandeid on, aga neil on kõigest suva ning kõige vähem huvitab neid mingi võõramaalane, kellel on probleem, mille lahendamine neile raha sisse ei too. sel juhul nad lihtsalt irvitad selle inimese üle. mina pakun, et need, kes lõunamaid kiidavad, pole seal tegelikkuses elanud. mul hea tuttav elab püsivalt ja väga kurdab, kuidas igal pool on meeletud järjekorrad, ametnikud on laisad ja lohakad, asjaajamine võtab tohutu aja, sest bürokraatia on eesti mõistes lausa ebanormaalne. ei tunnista nad seal digiallkirju ja kõigeks tuleb kohale minna, kus selgub, et teine poole alles lõunatab linna teises otsas. suurima rahuga, sest kellaaegadest kinnipidamine pole seal üldse kombeks. kontorid avatakse siis, kui keegi juhtub tööle jõudma, mitte siis kui klientidele on teada antud. lisaks pidid inimesed olema üpris kehva hügieeniga.
aga see oma rahva kirumine on diagnoos juba küll, sellist viha inimese sees on kurb näha lausa. äkki annaks oma elu paremaks muuta, kui ise ka natuke heatahtlikum olla? samas milleks, nii tore on ju istuda turris ja kõiki ja kõike vihata :) jõudu sulle sel teel, smurf.
aga see oma rahva kirumine on diagnoos juba küll, sellist viha inimese sees on kurb näha lausa. äkki annaks oma elu paremaks muuta, kui ise ka natuke heatahtlikum olla? samas milleks, nii tore on ju istuda turris ja kõiki ja kõike vihata :) jõudu sulle sel teel, smurf.
| 50 : 60 10. juuni 2014, kl 21.21 |
mh Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ettevaatust, ülemus võib olla psühhopaat!
>
>
> Kas teie ülemus on võluv, haritud, viimistletud kä
> itumisega ja kindlalt otsustanud karjääri teha? Ku
> i nii, siis võib olla tegemist psühhopaadiga, väit
> sid Stockholmi konverentsile kogunenud psühholoogi
> d.
>
> Hiljutised uuringud on näidanud, et mitt
> e kõik psühhopaadid ei ole vägivaldsed tapjad ning
> neist paljudel on tavalised töökohad ning nii mõn
> igi neist tõuseb tippjuhi kohale.
>
> Nende kar
> ismat ja ambitsioone aetakse sageli segamini juhti
> misoskusega ning neis ei osata kahtlustada psühhop
> aati, ütles organisatsiooni psühholoogia spetsiali
> st Paul Babiak Ameerika Ühendriikidest euroteaduse
> foorumil Stockholmis.
>
> „Psühhopaatidel on k
> alduvus olla võluv, grandioosse enesehinnanguga ni
> ng neile meelivad raha, võim ja seks. Neil on tuge
> vad verbaalsed oskused ning nad oskavad inimesi he
> a jutustamisoskusega manipuleerida. Kuna nad teeva
> d suuri sõnu, arvatakse, et neil on visiooni ning
> nad suudavad organisatsiooni juhtida, aga psühhopa
> at juhib seda vales suunas,“ tsiteeris AFP Babiaki
> sõnu.
>
> Babiak hoiatas, et psühhopaatide arv
> firmades lähiaastatel tõenäoliselt kasvab, kuna p
> raegune ärikeskkond muutub järjest dünaamilisemaks
> ja kiiresti muutuvaks.
>
> Psühhopaatidele ei
> meeldi tema sõnul töötada bürokraatlikes organisat
> sioonides, nad otsivad närvikõdi ning neile meeldi
> b mängida mänge.
>
> Babiak ütleb, et psühhopaa
> did ei tunne tavaliselt kahetsust ega tundeid, nii
> nagu vaimselt stabiilsed inimesed. Psühhopaat sul
> geb tehase igasuguste tunneteta, tõelisel liidril
> on aga väga raske nii paljud inimesed tööta jätta.
>
>
> Ärimaailma must saladus on aga see, et psü
> hhopaatidel läheb nii hästi, kuna firmad lausa ots
> ivad neid: keskendumine lühiajalistele tulemustele
> tänapäeva „kvartalikapitalismi“ tingimustes nõuab
> halastamatuid juhte, kes ei karda teha kiiresti k
> arme otsuseid ja kes ei vaata seljataha.
>
> Ba
> biaki sõnul võib psühhopaat olla lühikeses perspek
> tiivis firmale kasulik, pikemas perspektiivis aga
> kujuneb ta vältimatult probleemiks, kuna ta ei suu
> da teha rutiinset tööd ning elab teiste turjal. Ba
> biak ütles, et oma töö käigus avastas ta 100 tööta
> ja kohta umbes kaheksa psühhopaati, kes kõik — ühe
> erandiga — on organisatsioonis karjääri teinud.
> >
> http://publik.delfi.ee/news/inimesed/ettevaa
> tust-ulemus-voib-olla-psuhhopaat.d?id=8482232
ülemus vib olla ja alluv võib samuti olla. on alles üllatus, et iga inimene võib olla :D nii nagu võib olla nii ülemusl kui alluval akne või kiilaspäisus, onju? või loed kuskilt välja, et ülemused ongi kõik psühhopaatid? loe ikka täpsemalt, seal ju kirjas, et MITTE KÕIK pole vägivaldsed ja mis kõik veel, seega ikka väga väike osa psühhopaate on jõudnud tippu. enamus on siiski veel madalal töökohal, väikese haridusega ja pisikese palga (ja juurde varastatu eest) ostavad pudeli lauaviina, mis neid siis vägivaldseks jne teeb. ja järgmine päev on neil pohmell ja töö kannatab. no ja siis kui ülemusele poole vinnaga tehtud praaktöö meelt mööda pole, siis vingutakse, et ülemus on paha :D
-------------------------------------------------------
> Ettevaatust, ülemus võib olla psühhopaat!
>
>
> Kas teie ülemus on võluv, haritud, viimistletud kä
> itumisega ja kindlalt otsustanud karjääri teha? Ku
> i nii, siis võib olla tegemist psühhopaadiga, väit
> sid Stockholmi konverentsile kogunenud psühholoogi
> d.
>
> Hiljutised uuringud on näidanud, et mitt
> e kõik psühhopaadid ei ole vägivaldsed tapjad ning
> neist paljudel on tavalised töökohad ning nii mõn
> igi neist tõuseb tippjuhi kohale.
>
> Nende kar
> ismat ja ambitsioone aetakse sageli segamini juhti
> misoskusega ning neis ei osata kahtlustada psühhop
> aati, ütles organisatsiooni psühholoogia spetsiali
> st Paul Babiak Ameerika Ühendriikidest euroteaduse
> foorumil Stockholmis.
>
> „Psühhopaatidel on k
> alduvus olla võluv, grandioosse enesehinnanguga ni
> ng neile meelivad raha, võim ja seks. Neil on tuge
> vad verbaalsed oskused ning nad oskavad inimesi he
> a jutustamisoskusega manipuleerida. Kuna nad teeva
> d suuri sõnu, arvatakse, et neil on visiooni ning
> nad suudavad organisatsiooni juhtida, aga psühhopa
> at juhib seda vales suunas,“ tsiteeris AFP Babiaki
> sõnu.
>
> Babiak hoiatas, et psühhopaatide arv
> firmades lähiaastatel tõenäoliselt kasvab, kuna p
> raegune ärikeskkond muutub järjest dünaamilisemaks
> ja kiiresti muutuvaks.
>
> Psühhopaatidele ei
> meeldi tema sõnul töötada bürokraatlikes organisat
> sioonides, nad otsivad närvikõdi ning neile meeldi
> b mängida mänge.
>
> Babiak ütleb, et psühhopaa
> did ei tunne tavaliselt kahetsust ega tundeid, nii
> nagu vaimselt stabiilsed inimesed. Psühhopaat sul
> geb tehase igasuguste tunneteta, tõelisel liidril
> on aga väga raske nii paljud inimesed tööta jätta.
>
>
> Ärimaailma must saladus on aga see, et psü
> hhopaatidel läheb nii hästi, kuna firmad lausa ots
> ivad neid: keskendumine lühiajalistele tulemustele
> tänapäeva „kvartalikapitalismi“ tingimustes nõuab
> halastamatuid juhte, kes ei karda teha kiiresti k
> arme otsuseid ja kes ei vaata seljataha.
>
> Ba
> biaki sõnul võib psühhopaat olla lühikeses perspek
> tiivis firmale kasulik, pikemas perspektiivis aga
> kujuneb ta vältimatult probleemiks, kuna ta ei suu
> da teha rutiinset tööd ning elab teiste turjal. Ba
> biak ütles, et oma töö käigus avastas ta 100 tööta
> ja kohta umbes kaheksa psühhopaati, kes kõik — ühe
> erandiga — on organisatsioonis karjääri teinud.
> >
> http://publik.delfi.ee/news/inimesed/ettevaa
> tust-ulemus-voib-olla-psuhhopaat.d?id=8482232
ülemus vib olla ja alluv võib samuti olla. on alles üllatus, et iga inimene võib olla :D nii nagu võib olla nii ülemusl kui alluval akne või kiilaspäisus, onju? või loed kuskilt välja, et ülemused ongi kõik psühhopaatid? loe ikka täpsemalt, seal ju kirjas, et MITTE KÕIK pole vägivaldsed ja mis kõik veel, seega ikka väga väike osa psühhopaate on jõudnud tippu. enamus on siiski veel madalal töökohal, väikese haridusega ja pisikese palga (ja juurde varastatu eest) ostavad pudeli lauaviina, mis neid siis vägivaldseks jne teeb. ja järgmine päev on neil pohmell ja töö kannatab. no ja siis kui ülemusele poole vinnaga tehtud praaktöö meelt mööda pole, siis vingutakse, et ülemus on paha :D
| to Kreekas käinu 10. juuni 2014, kl 21.32 |
Toon paar näidet.
Rentisin auto üheks päevaks. Küsiti tagatisraha 20 euri, lubati kogu tagatis tagasi maksta, kui õeigel ajal auto tagastan.
Tõin auto tagasi isegi varem ja mulle anti tagasi 1 eur sentidega, et midagi ikkagi tagastada.
Ütlesin siis, et ma andsin 20 euri, mitte 1 euro. Seepeale vastati, et ma sõitsin 90 km, aga neil on piir 50km.
See oli küll nali, auto renditakse terveks päevaks ja 50 km TERVE PÄEVA peale on anekdoot.
Ma sisuliselt sõitsin autoga nii 45 km eemale, matkasin mägedes terve päeva ja tagasi.
Kui oleksin sõitnud 300 või 500 km, siis oleks piiriks olnud vastavalt 200 või 400 km.
Bensiini otsin muidugi mina s.t., nii igal pool.
Ütlesin otse, et miks petate turiste. Siis tõusis püsti ja röökis: out, out.
Või otsisin mõnusat pubi, kus kohvi juua.
Läksin sisse, kohe teenendaja juures, et what are you looking? Ma siis, et vaatan, kas jään siia.
Siis lausa nähvas, et vaatad, mida?
Muidugi ei jäänud sellise suhtumise peale.
Üks kreeklane aga lihtsalt ei lasnud parkida, kuigi oli avalik parkimisplats. Ei saanud üldse aru, mis tal häda oli.
Olin täitsa üllatunud sellisest ülbitsemisest turistiga.
Seda küll ei tea, kuidas neil seal omavahel lood, ei tunne kohalikku elu, aga turistidega on küll ülbed ja raha peal väljas.
Arvan, Smurfil paha tuju, tahabki teisi närvi ajada ja siis naudib.
Aga mis sel isikul viga on, täitsa huvitab kohe.
Rentisin auto üheks päevaks. Küsiti tagatisraha 20 euri, lubati kogu tagatis tagasi maksta, kui õeigel ajal auto tagastan.
Tõin auto tagasi isegi varem ja mulle anti tagasi 1 eur sentidega, et midagi ikkagi tagastada.
Ütlesin siis, et ma andsin 20 euri, mitte 1 euro. Seepeale vastati, et ma sõitsin 90 km, aga neil on piir 50km.
See oli küll nali, auto renditakse terveks päevaks ja 50 km TERVE PÄEVA peale on anekdoot.
Ma sisuliselt sõitsin autoga nii 45 km eemale, matkasin mägedes terve päeva ja tagasi.
Kui oleksin sõitnud 300 või 500 km, siis oleks piiriks olnud vastavalt 200 või 400 km.
Bensiini otsin muidugi mina s.t., nii igal pool.
Ütlesin otse, et miks petate turiste. Siis tõusis püsti ja röökis: out, out.
Või otsisin mõnusat pubi, kus kohvi juua.
Läksin sisse, kohe teenendaja juures, et what are you looking? Ma siis, et vaatan, kas jään siia.
Siis lausa nähvas, et vaatad, mida?
Muidugi ei jäänud sellise suhtumise peale.
Üks kreeklane aga lihtsalt ei lasnud parkida, kuigi oli avalik parkimisplats. Ei saanud üldse aru, mis tal häda oli.
Olin täitsa üllatunud sellisest ülbitsemisest turistiga.
Seda küll ei tea, kuidas neil seal omavahel lood, ei tunne kohalikku elu, aga turistidega on küll ülbed ja raha peal väljas.
Arvan, Smurfil paha tuju, tahabki teisi närvi ajada ja siis naudib.
Aga mis sel isikul viga on, täitsa huvitab kohe.
| Kes on psühhopaat 10. juuni 2014, kl 22.08 |
Üha enam jõuab peavoolumeediasse teateid uuringutest, mis näitavad psühhopaatia seotust valitsusasutuste, finants- ja äriühingute ning muude võimupositsioonidega. Paratamatult näib, et tänapäeva ühiskond ongi vormitud psühhopaatide järgi. Üks selle nähtuse uurijatest, Stefan Verstappen näitab psühhopaatia rolli kaasaegses kultuuriruumis.
Stefan H. Verstappen, Kanadas sündinud kirjanik, maailmarändur, kunstnik ja võitluskunstide spetsialist, avaldas 2010. aastal raamatu „The Art of Urban Survival: A Family Safety and Self Defence Manual“, mille esimeses peatükis hoiatab ta inimkonda meid ümbritsevate psühhopaatide eest. Verstappeni sõnul täidavad linnakeskkonnas kurjategijad kiskjate rolli. Enese kaitsmiseks meie planeedi kõige ohtlikuma kiskja, psühhopaadi eest peaks iga inimene õppima märkama neid enda ümber.
Kõikidest meie ühiskonnas tegutsevatest kriminaalsetest tüüpidest saab just psühhopaati pidada kõige hävituslikumaks, edukamaks ning samas teiste jaoks kõige vähem mõistetavaks. Enamik inimesi arvab ilmselt, et psühhopaadid on harvad üksikjuhtumid ühiskonna madalamates kihtides. Tegelikkus on aga vastupidine.
Psühhopaadid ei ole üksikud heidikud psühhiaatriahaiglates, nad on täiesti arvestatav hulk inimesi meie ühiskonnas ning psühhiaatriahaigla asemel on nad suure tõenäosusega kõrgetel ametikohtadel. Mida konkureerivam on keskkond, seda armutumad on petustrateegiad ning just neis ühiskonna kõrgkihtides, kus ringleb raha ja võim, on psühhopaatidele omane kahetsustunde puudumine peaaegu et edu aluseks. See on keskkond, kus edukas olla saabki ehk ainult psühhopaadi mõtteviisiga inimene.
Psühhopaadi välimääraja
Psühhopaadid toovad endaga kaasa tohutu hävingu. Esimene samm enda kaitsmiseks selle hävingu eest on nende olemasolu tunnistamine ja käitumismallide tundmaõppimine. Psühhopaadid ise õpivad juba varases nooruses, kuidas nende olemusel võib olla traumeeriv efekt teiste, mitte-psühhopaatide isiksustele. Nad õpivad ka, kuidas oma iseloomuomadusi ära kasutada oma eesmärkide täitmiseks.
Psühhopaadi omadused
Empaatiavõime puudumine. Psühhopaadid taipavad juba varases nooruses, et nad on teistsugused ja et nad peavad käituma teiste sarnaselt selleks, et edukalt ühiskonda sulanduda. Nad õpivad teiste käitumist matkima, kuid nad ei mõista kunagi põhjuseid, miks sel moel käituma peab. Empaatiavõime ehk oskus tunnetada teiste inimeste emotsioone ja tundeid on psühhopaatidele tundmatu.
Kahetsustunde puudumine. Psühhopaadid saavad aru, kui keegi nende käitumise peale vihastab. Viimase võimalusena võivad nad teeselda kahetsust, kuid erinevalt enamikust inimestest ei häiri neid mingilgi määral emotsioonid nagu süütunne või kahetsus.
Pealiskaudsus. Psühhopaadid tunnevad harva kirge millegi muu kui vaid iseenda vastu ning seetõttu ei küündi nad iial ühegi teadmise pealispinnast kaugemale. Oma pealiskaudsuses lähevad nad nii kaugele, et etendavad võltsemotsioone tihti ülepingutatult, kõike selleks, et näida normaalne.
Suurushullustus. Vaatamata oma pealiskaudsusele ei ilmuta psühhopaadid mingeidki märke probleemidest enesekindlusega. Nad elavad vääras maailmamudelis, kus nad ise on jumalaks.
Vastutustundetus. Psühhopaadid on vastutustundetud, sest miski ei ole iial nende süü. Mõeldes iseennast ideaalseks, ei saa nad ka ise olla probleemides süüdi, kõik halb saab olla vaid teiste tegude tagajärjeks.
Impulsiivne käitumine. Psühhopaadi maailmas on kõik, mida ta kohe tahab, hea ning kõik, mida ta ei taha, halb. Kui psühhopaat soovib seksi ning tema kohtingukaaslane seda ei paku, siis on vägistamine hea ja kaaslane halb.
Nõrk enesekontroll. See omadus võib näida eksitav, sest psühhopaadid teesklevad pidevalt oma “normaalsuse“ etendamisel. Ometi võib nõrk enesekontroll lüüa välja, kui psühhopaat käitub täpselt nii, nagu tahab, siis, kui tahab.
Eesmärkide puudumine. Psühhopaatide hetkelised soovid varjutavad nende pikemaajaliste eesmärkide loomise.
Kompulsiivne valetamine. Valetamine hoiab psühhopaatide maailmavaadet ja neid ennast koos. Valetamise kaudu suudavad nad olla kogu ülejäänud ühiskonna parasiidid.
Manipuleerimine. Õppinud terve elu tundma teiste inimeste käitumist, on psühhopaadid meisterlikud manipuleerijad. Õigetele nuppudele vajutades suudavad nad mängida inimeste endi emotsioone nende vastu.
Antisotsiaalne käitumine. Psühhopaadi olemuseks on antisotsiaalsus. Võimetus tunda empaatiat teiste inimeste vastu laieneb ka tunnetada kogu ühiskonda või ümbritsevat keskkonda.
Empaatiavõime, häbi ja kahetsuseta võivad psühhopaadid valetada nii tihti ja jultunult, kui nad soovivad. Tavalised inimesed punastaksid, higistaksid või väriseksid, kuid psühhopaadi jaoks on valetamine ja manipuleerimine loomulik.
Professionaalsed psühhopaadid
Ehkki kõikides ühiskondades on mitmeid erinevaid psühhopaate (nartsissistid, ohvrid, petturid, jõhkrad ja pahatahtlikud psühhopaadid), on just professionaalsed psühhopaadid need, kes suudavad enim kahju tekitada. Professionaalne psühhopaat on pahatahtlik, kahetsustundeta eneseimetleja, lisaks sellele ka üsna intelligentne. Taolised psühhopaadid on tavaliselt esindatud valitsusasutuste, korporatsioonide või religiooniinstitutsioonide nimekirjas, kuid loomulikult võib neid leida ükskõik milliselt ametipositsioonilt. Ajaloost saab välja tuua mitmeid professionaalseid psühhopaate – Jossif Satlin, Pol Pot, Ivan Julm, Caligula, aga ka J. P. Morgan, Randolph Hearst ja Mayer Rothschild.
Suurkorporatsioonides on psühhopaadid need, kes kõige kiiremini karjääriredelil tõusevad. Nad oskavad meisterlikult teeselda oskusi, võltsida isikuandmeid, kasutada oma intellekti ja sarmi teistega manipuleerimiseks. Tavaliselt liiguvad professionaalsed psühhopaadid suurkorporatsioonide tippu kolleegidel alatult jalgealust õnnestades. Kord juba võimupositsioonil, kaob endine sarmikas mask ning algab kaastöötajate ja alluvate ahistamine.
Poliitikas annab psühhopaadile tema armutu ja valelik loomus selge eelise teiste ees. Nad on loomult karismaatilised liidrid, kes manipuleerivad ja mõjutavad endast nõrgemaid. Meisterlik valelikkus annab poliitikust psühhopaadile võimaluse lubada oma kampaaniates enneolematult suuri lubadusi, teades muidugi, et need kunagi teostamisele ei lähe. Olles terve elu teeselnud “normaalsust“, omandavad need psühhopaadid eeskujulike avalike teenistujate, isade, abikaasade, mentorite ja muudki rollid. Aga kui plaan kisub kiiva, ei ole psühhopaadil keeruline pöörduda mõrva, tagakiusamise, sõja või massimõrva plaanimiseni.
Kokkuvõtteks
Kui psühhopaadid domineerivad ja valitsevad suuremate kultuuriasutuste, poliitiliste institutsioonide ja religiooni eesotsas, tekib paratamatult situatsioon, kus need samad liidrid panevad paika mängureeglid, misläbi neis institutsioonides võimu saavutada. Psühhopaatide väärad väärtused saavad normiks ning kollektiiv omandab olemuslikult psühhootilise käitumis- ning mõttevormi. See on olukord, mille eest hoiatab Stefan Verstappen. Ta märgib, et oluline algus selle ärahoidmisel on õppida psühhopaatide manipulatsioonist läbi nägema, õppida neid ignoreerima ning neist eemalduma.
http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/psuhhopaadi-valimaaramine-kuidas-neid-ara-tunda#.U5dVUnbmdJI
Stefan H. Verstappen, Kanadas sündinud kirjanik, maailmarändur, kunstnik ja võitluskunstide spetsialist, avaldas 2010. aastal raamatu „The Art of Urban Survival: A Family Safety and Self Defence Manual“, mille esimeses peatükis hoiatab ta inimkonda meid ümbritsevate psühhopaatide eest. Verstappeni sõnul täidavad linnakeskkonnas kurjategijad kiskjate rolli. Enese kaitsmiseks meie planeedi kõige ohtlikuma kiskja, psühhopaadi eest peaks iga inimene õppima märkama neid enda ümber.
Kõikidest meie ühiskonnas tegutsevatest kriminaalsetest tüüpidest saab just psühhopaati pidada kõige hävituslikumaks, edukamaks ning samas teiste jaoks kõige vähem mõistetavaks. Enamik inimesi arvab ilmselt, et psühhopaadid on harvad üksikjuhtumid ühiskonna madalamates kihtides. Tegelikkus on aga vastupidine.
Psühhopaadid ei ole üksikud heidikud psühhiaatriahaiglates, nad on täiesti arvestatav hulk inimesi meie ühiskonnas ning psühhiaatriahaigla asemel on nad suure tõenäosusega kõrgetel ametikohtadel. Mida konkureerivam on keskkond, seda armutumad on petustrateegiad ning just neis ühiskonna kõrgkihtides, kus ringleb raha ja võim, on psühhopaatidele omane kahetsustunde puudumine peaaegu et edu aluseks. See on keskkond, kus edukas olla saabki ehk ainult psühhopaadi mõtteviisiga inimene.
Psühhopaadi välimääraja
Psühhopaadid toovad endaga kaasa tohutu hävingu. Esimene samm enda kaitsmiseks selle hävingu eest on nende olemasolu tunnistamine ja käitumismallide tundmaõppimine. Psühhopaadid ise õpivad juba varases nooruses, kuidas nende olemusel võib olla traumeeriv efekt teiste, mitte-psühhopaatide isiksustele. Nad õpivad ka, kuidas oma iseloomuomadusi ära kasutada oma eesmärkide täitmiseks.
Psühhopaadi omadused
Empaatiavõime puudumine. Psühhopaadid taipavad juba varases nooruses, et nad on teistsugused ja et nad peavad käituma teiste sarnaselt selleks, et edukalt ühiskonda sulanduda. Nad õpivad teiste käitumist matkima, kuid nad ei mõista kunagi põhjuseid, miks sel moel käituma peab. Empaatiavõime ehk oskus tunnetada teiste inimeste emotsioone ja tundeid on psühhopaatidele tundmatu.
Kahetsustunde puudumine. Psühhopaadid saavad aru, kui keegi nende käitumise peale vihastab. Viimase võimalusena võivad nad teeselda kahetsust, kuid erinevalt enamikust inimestest ei häiri neid mingilgi määral emotsioonid nagu süütunne või kahetsus.
Pealiskaudsus. Psühhopaadid tunnevad harva kirge millegi muu kui vaid iseenda vastu ning seetõttu ei küündi nad iial ühegi teadmise pealispinnast kaugemale. Oma pealiskaudsuses lähevad nad nii kaugele, et etendavad võltsemotsioone tihti ülepingutatult, kõike selleks, et näida normaalne.
Suurushullustus. Vaatamata oma pealiskaudsusele ei ilmuta psühhopaadid mingeidki märke probleemidest enesekindlusega. Nad elavad vääras maailmamudelis, kus nad ise on jumalaks.
Vastutustundetus. Psühhopaadid on vastutustundetud, sest miski ei ole iial nende süü. Mõeldes iseennast ideaalseks, ei saa nad ka ise olla probleemides süüdi, kõik halb saab olla vaid teiste tegude tagajärjeks.
Impulsiivne käitumine. Psühhopaadi maailmas on kõik, mida ta kohe tahab, hea ning kõik, mida ta ei taha, halb. Kui psühhopaat soovib seksi ning tema kohtingukaaslane seda ei paku, siis on vägistamine hea ja kaaslane halb.
Nõrk enesekontroll. See omadus võib näida eksitav, sest psühhopaadid teesklevad pidevalt oma “normaalsuse“ etendamisel. Ometi võib nõrk enesekontroll lüüa välja, kui psühhopaat käitub täpselt nii, nagu tahab, siis, kui tahab.
Eesmärkide puudumine. Psühhopaatide hetkelised soovid varjutavad nende pikemaajaliste eesmärkide loomise.
Kompulsiivne valetamine. Valetamine hoiab psühhopaatide maailmavaadet ja neid ennast koos. Valetamise kaudu suudavad nad olla kogu ülejäänud ühiskonna parasiidid.
Manipuleerimine. Õppinud terve elu tundma teiste inimeste käitumist, on psühhopaadid meisterlikud manipuleerijad. Õigetele nuppudele vajutades suudavad nad mängida inimeste endi emotsioone nende vastu.
Antisotsiaalne käitumine. Psühhopaadi olemuseks on antisotsiaalsus. Võimetus tunda empaatiat teiste inimeste vastu laieneb ka tunnetada kogu ühiskonda või ümbritsevat keskkonda.
Empaatiavõime, häbi ja kahetsuseta võivad psühhopaadid valetada nii tihti ja jultunult, kui nad soovivad. Tavalised inimesed punastaksid, higistaksid või väriseksid, kuid psühhopaadi jaoks on valetamine ja manipuleerimine loomulik.
Professionaalsed psühhopaadid
Ehkki kõikides ühiskondades on mitmeid erinevaid psühhopaate (nartsissistid, ohvrid, petturid, jõhkrad ja pahatahtlikud psühhopaadid), on just professionaalsed psühhopaadid need, kes suudavad enim kahju tekitada. Professionaalne psühhopaat on pahatahtlik, kahetsustundeta eneseimetleja, lisaks sellele ka üsna intelligentne. Taolised psühhopaadid on tavaliselt esindatud valitsusasutuste, korporatsioonide või religiooniinstitutsioonide nimekirjas, kuid loomulikult võib neid leida ükskõik milliselt ametipositsioonilt. Ajaloost saab välja tuua mitmeid professionaalseid psühhopaate – Jossif Satlin, Pol Pot, Ivan Julm, Caligula, aga ka J. P. Morgan, Randolph Hearst ja Mayer Rothschild.
Suurkorporatsioonides on psühhopaadid need, kes kõige kiiremini karjääriredelil tõusevad. Nad oskavad meisterlikult teeselda oskusi, võltsida isikuandmeid, kasutada oma intellekti ja sarmi teistega manipuleerimiseks. Tavaliselt liiguvad professionaalsed psühhopaadid suurkorporatsioonide tippu kolleegidel alatult jalgealust õnnestades. Kord juba võimupositsioonil, kaob endine sarmikas mask ning algab kaastöötajate ja alluvate ahistamine.
Poliitikas annab psühhopaadile tema armutu ja valelik loomus selge eelise teiste ees. Nad on loomult karismaatilised liidrid, kes manipuleerivad ja mõjutavad endast nõrgemaid. Meisterlik valelikkus annab poliitikust psühhopaadile võimaluse lubada oma kampaaniates enneolematult suuri lubadusi, teades muidugi, et need kunagi teostamisele ei lähe. Olles terve elu teeselnud “normaalsust“, omandavad need psühhopaadid eeskujulike avalike teenistujate, isade, abikaasade, mentorite ja muudki rollid. Aga kui plaan kisub kiiva, ei ole psühhopaadil keeruline pöörduda mõrva, tagakiusamise, sõja või massimõrva plaanimiseni.
Kokkuvõtteks
Kui psühhopaadid domineerivad ja valitsevad suuremate kultuuriasutuste, poliitiliste institutsioonide ja religiooni eesotsas, tekib paratamatult situatsioon, kus need samad liidrid panevad paika mängureeglid, misläbi neis institutsioonides võimu saavutada. Psühhopaatide väärad väärtused saavad normiks ning kollektiiv omandab olemuslikult psühhootilise käitumis- ning mõttevormi. See on olukord, mille eest hoiatab Stefan Verstappen. Ta märgib, et oluline algus selle ärahoidmisel on õppida psühhopaatide manipulatsioonist läbi nägema, õppida neid ignoreerima ning neist eemalduma.
http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/psuhhopaadi-valimaaramine-kuidas-neid-ara-tunda#.U5dVUnbmdJI
| hahahhaa 10. juuni 2014, kl 22.24 |
| P. 11. juuni 2014, kl 03.17 |
| umbrohuajastu 12. juuni 2014, kl 09.36 |
Vaadates kasvõi meie viie rikkama riigi sekka jõudmist ja seda, kes kiirelt euroopas tipu suunas kulgeb...
S.K. ütles ikka täiesti õigesti, et euroopasse on asja sellistel, kes silmagi pilgutamata oskavad "ilustatud muinasjuttu" vesta.
Ja täpselt nii ongi.
Ainult et, kuidas see psühhopaatia sellise kiirusega vohada on saanud meie enda tillukeses riigis kasvõi.
Kas nõukaaeg hoidis piduri all ja nii kui vabaks lasti, nii laiutama hakkaski.
Tegelt hävitabki ta lõpuks kogu kultuurkeskkonna, nagu umbrohigi /nt karuputk jt./, lämmatab visa järjekindlusega kogu ülejäänud taimestiku.
S.K. ütles ikka täiesti õigesti, et euroopasse on asja sellistel, kes silmagi pilgutamata oskavad "ilustatud muinasjuttu" vesta.
Ja täpselt nii ongi.
Ainult et, kuidas see psühhopaatia sellise kiirusega vohada on saanud meie enda tillukeses riigis kasvõi.
Kas nõukaaeg hoidis piduri all ja nii kui vabaks lasti, nii laiutama hakkaski.
Tegelt hävitabki ta lõpuks kogu kultuurkeskkonna, nagu umbrohigi /nt karuputk jt./, lämmatab visa järjekindlusega kogu ülejäänud taimestiku.
| oi kolla 12. juuni 2014, kl 09.55 |
Smurf Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ma pole kunagi arvanud, et Eestis saab õnnelik oll
> a - olen endiselt samal arvamusel. Eestlased on vä
> ga külm rahvas ja teineteise vastu on alati suutat
> ud mingi viha. Kui on vaja venelaste vastu võideld
> a - siis hoiavad ühte.
> Proovi mõttes kolisin p
> aar aastat tagasi välismaale- Kreekasse. Oh issand
> ! See harmoonia, rahulolu ja õnnetunne mis mind se
> al valdas .. Appi, ma pole iialgi tundnud end nii
> õnnelikuna! mitte mingit vingumist ega vägivalda.
> Inimesed tänaval reaalselt naeratavad ja on sõbral
> ikud! Sinna jäi minu süda.
> Tagasi Eestisse tul
> les olin samuti rahulik ja õnnelik ,aga vaevalt 3
> kuu möödudes tehti see rahulolu pihuks ja põrmuks
> - siin on vastikud inimesed, kes teineteisele liht
> salt ära panna üritavad. Hirmus rahvas. Pean tunni
> stama, et mul on lausa häbi et eestlased teineteis
> t ära tahavad süüa - pole veel kohanud ühtegi rahv
> ust, kes on teineteise suhtes nii ükskõiksed.
Sa oled mingi ärahellitatud hädapätakas, kes on täiskasvanuks saanud. Inimesi austatakse, vastavalt nende tegudele. Kui sa lihtsalt vegeteerid, oodates teiste lugupidamist ja kätelkandmist siis see aeg on läbi.
Kui sul miljon euri pangakontol siis mine eesti kallitesse spaadesse/hotellidesse - kõik naeratavad kõrvuni, tänan-palun ette taha. Nad ei ole türklased - päris eestlased on. Ring the bell?
Sama on lõunamaade turismipiirkondadega. Brasiilia eliitkuurortis vaatad, et oled "paradiisi" sattunud aga kui öösel getosse eksid siis väga tõenäoline, et röövitakse, pekstakse, vägistatakse ja tapetakse. Ja ei ole seal tšetšeenid või eestlased - ikka needsamad "päikselised" kohalikud.
-------------------------------------------------------
> Ma pole kunagi arvanud, et Eestis saab õnnelik oll
> a - olen endiselt samal arvamusel. Eestlased on vä
> ga külm rahvas ja teineteise vastu on alati suutat
> ud mingi viha. Kui on vaja venelaste vastu võideld
> a - siis hoiavad ühte.
> Proovi mõttes kolisin p
> aar aastat tagasi välismaale- Kreekasse. Oh issand
> ! See harmoonia, rahulolu ja õnnetunne mis mind se
> al valdas .. Appi, ma pole iialgi tundnud end nii
> õnnelikuna! mitte mingit vingumist ega vägivalda.
> Inimesed tänaval reaalselt naeratavad ja on sõbral
> ikud! Sinna jäi minu süda.
> Tagasi Eestisse tul
> les olin samuti rahulik ja õnnelik ,aga vaevalt 3
> kuu möödudes tehti see rahulolu pihuks ja põrmuks
> - siin on vastikud inimesed, kes teineteisele liht
> salt ära panna üritavad. Hirmus rahvas. Pean tunni
> stama, et mul on lausa häbi et eestlased teineteis
> t ära tahavad süüa - pole veel kohanud ühtegi rahv
> ust, kes on teineteise suhtes nii ükskõiksed.
Sa oled mingi ärahellitatud hädapätakas, kes on täiskasvanuks saanud. Inimesi austatakse, vastavalt nende tegudele. Kui sa lihtsalt vegeteerid, oodates teiste lugupidamist ja kätelkandmist siis see aeg on läbi.
Kui sul miljon euri pangakontol siis mine eesti kallitesse spaadesse/hotellidesse - kõik naeratavad kõrvuni, tänan-palun ette taha. Nad ei ole türklased - päris eestlased on. Ring the bell?
Sama on lõunamaade turismipiirkondadega. Brasiilia eliitkuurortis vaatad, et oled "paradiisi" sattunud aga kui öösel getosse eksid siis väga tõenäoline, et röövitakse, pekstakse, vägistatakse ja tapetakse. Ja ei ole seal tšetšeenid või eestlased - ikka needsamad "päikselised" kohalikud.
| elmisele jätkuks 12. juuni 2014, kl 12.38 |
| P. 12. juuni 2014, kl 14.46 |
| P. veel 12. juuni 2014, kl 14.48 |
| oi kolla 12. juuni 2014, kl 15.22 |
Lisa postitus