to ettevõtja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Taolise ettevõtja alluvuses ei sooviks küll töötad
> a, kes oma töötajasse suhtub kui elutusse töövahen
> disse.
> Kurb, et tööandjad ei suuda oma töötajai
> d muud moodi motiveerida kui tühise boonusega. Hea
> d sõnad ja sõbralik suhtumine oleks motivatsioon,
> mis ei maksaks midagi;

sul on raskusi loetust aru saamisega? jama muidugi, aga katsu omale nüüd ette kujutada, et on proovitud nii ja naa, suure palgaga ja müügiboonusega, hea sõnaga ja vähem heaga. pakun, et sina ise ettevõtja ei ole? ajutegevus pole selleks piisav? või milles asi, et sa ei tee kõigile rõõmuks ettevõtet, kus müüjad tuvastavad eos kliendi, kes soovib, et teda märgatakse ja kohe lähenetakse ja need, kes seda ei soovi ja siis vastavalt käitub. ja kes töötab särasilmil iga päev. ja maksa neile loomulikult ministri palka. sest sa ju ei tahu, et palka saab maksta ikka sellest, mis ettevõte teenib ja teenimine sõltub suuresti müüjast. kui ei müü, ei teeni, kui ei teeni, pole millest boonust jagada, pole ju nii raske aru saada? mina alti mõtlen, miks need küik, kes ise ettevõtjad pole, on nii jube targad, ettevõtjad aga kõik puha lollid ja miks ikka need targad mitteettevõtjad ei tee perfektseid ettevõtteid, et maailm parem saaks ja poleks vaja ettevõtjaid kiruda? siis sureks ju kehvade ettevõtjate ettevõtted välja, keegi ei läheks sinna tööle? aga ei, tegelikkuses need hirmtargad on palgatöölised, enamasti madala palgaga ja muudkui hädaldavad, kuidas kõik on pahasti - ülemus on paha ja kliendid on pahad, ainult nemad ise head. ja enamasti ettevõtja naudib majanduslikku heaolu ja elu õitseb. vot kohe ei mõista, miks need targad siis ikkagi ei tee teenet kogu maailmale ja ei loo superettevõtteid ja ei ela ise ka rahalises mõttes paremini. lausa nonsenss ju. tahavad suurt raha, aga ette ei võta, et siis teenida ja lisaks olla armastaud ja jumaldatud ülemus, osta motiveerida oma töötajaid lisaks suurele palgale ja mis kõik veel. mille taga ikkagi asi siis on? rääkige välja?

Selle taga on selline lihtne töde, et köik ei soovi olla ettevötjad. Niisamuti, nagu ei soovi igaùks mùùjana töötada.
Sellest hoolimata jätaks ma endale tagasihoidliku öiguse poes viibides otsustada kas soovin mùùjaga suhelda vöi ei. See pealetùkkivus mönes poes hakkab juba igasuguseid piire ùletama, samas kui mönes teises poes mùùja ei märka ega tereta sisenejat. Probleem ongi äärmustes. On siis palju palutud, et leida mingi kuldne kesktee, et ostja ei tunneks ennast ahistatuna, aga abi vajades ta selle saaks?
Olles ise mùùjana töötanud ùtlen, et vihkasin seda kui ùlemused meil nn piitsaga seljas elasid, et "mine paku kliendild seda ja toda, mine mùù..". Samas mina mùùjana adusin, et klient ei soovi abi, ta tahaks vaid ise poes pisut ringi vaadata. On seda siis palju palutud.
Jah, ùlemuste sönul peaks köigi klienditeenindajate mantra olema, et "klient maksab minu palga".. Tösi, ainult, et igast poodi sisse astunud inkmesest pole ostjat ja mina teenindajana tajusin niisama ajaviitjad ja tösise ostusooviga kliendid kiirelt ära.

Sest sotsiopaatia level on ärikate (ups, ettevõtjate) hulgas paljude teiste ametite esindajatega võrreldes lihtsalt kõrgem. Ükski ärikas ei saa rikkaks, kui ta teistest inimestest halastamatu teerulliga üle ei sõida. Sellest tuleneb ka empaatiapuudulikkus, mis ei lase tajuda seda, mida klienditeenindaja sotsiaalselt tundliku inimesena mõistab - eestlasest ostja ei talu, kui talle kaupa pähe määritakse. Erinevalt näiteks slaavlasest ostjast, kes vajab müüjapoolset aktiivset suhtlemist. Siin tuleb osata vahet teha.

Heaks läbimüügiks pole vaja niivõrd "aktiivset müüki", vaid tajuda kliendi soove ja vajadusi. Kliendi soovide arusaamisest annab tunnistust kaubavalik. Ja see on meie poodides vilest, mis on suunanud paljud inimesed internetipoodide klientideks. Kasvõi näide rõivakaubandusest. Ülikalli raha eest (rõivaese, mis netipoes maksab 5 €, maksab poes 35 €) müüakse poes nukuriideid, mille suurusnumber on max 42-44, kui tänavapildis on näha, et inimesed valdavalt kannavad pigem suuremaid numbreid. Ja kui siis sellise nukuriiete kaupluse müüja ei saa müüdud, sest omanik ei taipa ostjate vajadusi ja osatab sisse vale kauba, ei süüdista see nn ettevõtja iseennast, vaid hakkab karistama töötajat. Sest sotsiopaat süüdistab iseenda probleemides alati teisi inimesi.

õde Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Sest sotsiopaatia level on ärikate (ups, ettevõtja
> te) hulgas paljude teiste ametite esindajatega võr
> reldes lihtsalt kõrgem. Ükski ärikas ei saa rikkak
> s, kui ta teistest inimestest halastamatu teerulli
> ga üle ei sõida. Sellest tuleneb ka empaatiapuudul
> ikkus, mis ei lase tajuda seda, mida klienditeenin
> daja sotsiaalselt tundliku inimesena mõistab - ees
> tlasest ostja ei talu, kui talle kaupa pähe määrit
> akse. Erinevalt näiteks slaavlasest ostjast, kes v
> ajab müüjapoolset aktiivset suhtlemist. Siin tuleb
> osata vahet teha.
>
> Heaks läbimüügiks pole v
> aja niivõrd "aktiivset müüki", vaid tajuda kliendi
> soove ja vajadusi. Kliendi soovide arusaamisest a
> nnab tunnistust kaubavalik. Ja see on meie poodide
> s vilest, mis on suunanud paljud inimesed internet
> ipoodide klientideks. Kasvõi näide rõivakaubanduse
> st. Ülikalli raha eest (rõivaese, mis netipoes mak
> sab 5 €, maksab poes 35 €) müüakse poes nukuriidei
> d, mille suurusnumber on max 42-44, kui tänavapild
> is on näha, et inimesed valdavalt kannavad pigem s
> uuremaid numbreid. Ja kui siis sellise nukuriiete
> kaupluse müüja ei saa müüdud, sest omanik ei taipa
> ostjate vajadusi ja osatab sisse vale kauba, ei s
> üüdista see nn ettevõtja iseennast, vaid hakkab ka
> ristama töötajat. Sest sotsiopaat süüdistab iseend
> a probleemides alati teisi inimesi.

Väga õige jutt!

Ma arvan ka, et kujutate ette seda teenindajatepoolset muigamist/irvitamist. No mul on küll täiesti siiralt suva, mida mingi müüja kuskil kaubamajast minust mõtleb - pole elu sees sellele tähelepanu pööranud. Olen tenniste ja mantliga kõndinud Kanebo leti äärde ja jumestuskreemi soovitust küsinud - keegi pole imelikult vaadanud. See, et ma olen meikimata või boheemlaslikult riides, ei tähenda seda, et olen maksejõuetu. Üldjoontes kui ise oled sõbralik, siis keegi naljalt sinuga ülbitsema ei hakka, ole ükskõik kuidas tahes riides. Inimestele ikka meeldib kogu aeg midagi ette kujutada, seda, et keegi neid vahib või arvustab. No jumal küll, mis vahet seal on? Sündisid maailma selleks, et teistele meeldida või?

Kah õige jutt, J. Miks mind peaks huvitama kellegi teenindava ( rõhk on sõnal teenindava ) personali arvamus? Arvaku, mida soovib.

sai ka kaubamaja väisatud. eks see teenindus ole nii ja naa. juuksehooldus toodete tsoonis on juhtunud, et müüjad ei anna kaasa pakkumistega kaasnevaid kingitusi. lihtsamini öeldes, need unustatakse kliendile kaasa.
hea teenindus on aga kvaliteet kosmeetika tsoonis kus kreemid jne. ikka vahest saab läbi astutud ja midagi uuritud, ostetud ning testreid kaasa saadud. see on hea kui saad koju midagi proovimiseks ja mõni müüja juba teab, tunneb sind ning neid ka jagab. siis tead milline bränd sobib ja oskad paremaid valikuid langetada.

Mina olen Kaubamaja ilumaailmas sattunud küll peale selle, kui klienditeendidajad räägivad kliente taga - täpselt nii, et mis seljas oli ja mis häälega rääkis näiteks (tegid seal keskmises osas, kus on meigiletid ja keskel kasa hääli järgi!), siis veel, kes kellega ja kus söömas käis jne mida iganes arutatakse keset müügisaali ja kõva häälega! ja seda tipptunni ajal, kuna ma oma töö tõttu sinna muul ajal üldiselt ei satugi.

Olen samuti kuulnud ja näinud, kuidas ilumaailma teenindajad taga räägivad ja nägusid teevad. Mul oli kiire ja ostsin ilumaailmast odavat sampooni, sest kaubamaja oli mugavalt eee peal. Teenindaja muidugi muigas nii odava ostu peale. Tasus siis kaubamajast nii odavat asja osta.

Sul on raudselt alaväärsuskompleks, vaeseke.

müüjate kõva häälega oma toimetustest pajatamist olen täheldanud nii kaubamajas kui ka stockmannis. jalutad keskuses ringi, vaatled kaupa ja siis kuuled kuidas müüjad pundis isekeskis arutlevad kes millal jälle tööl on, stiilis " kas sa homme ka ikka tööle tuled? " jne. klienti ei peeta miskiks, selline omavaheline pläkutamine kuskil nurgas või keset müügisaali on tavaline. stockmann on muidugi teeninduskvaliteedi osas ikka nii maha käinud. müüja, nähes et klient läheduses, pöörab üldse külje, nokitseb kuskil kassa juures, ei tee klienti tähelegi panna. ja stockmanni peetakse ju üldiselt ikkagi eliit kaubamajaks. juhtkond peaks oma tööd paremini organiseerima, töötajatele koolitusi garanteerima. selline tase on ikka hämmastav.

Minul on konkreetne juhus olnud, kus Tallinna kaubamaja müüjad mind taga rääkisid.
Otsisin tütrele lõhna ja sattusin siis ühe müüjaga vestlema. Rääkisin talle midagi väga isiklikku, seda milline lõhn peab olema jne.
Enne poodi minemist arutlesime lapse isaga, et mida osta ja tema arvas, et kuna tüdruk on 12 aastane, siis püüaks äkki vältida pudeleid kus on suurelt kirjas "sexy", "naughty girl" või midagi sarnast. Minu jaoks polekski see ehk nii suurt rolli mänginud, aga tütre isa arvas teisiti.
Niisiis läksin Kaubamajja ja rääkisin selle jutu lõhnaosakonna töötajale ära. Ise ma lõhnu eriti ei kasuta, seetõttu arvasin, et saan ehk asjalikku abi. Ei saanud. Müüja kuulas mu jutu ära, osutas paarile pudelile ja kadus siis letitaha. Kuulsin oma kõrvaga kuidas ta mu jutu teisele müüjale edasi rääkis ja nad siis seal minu üle itsitasid ja muigasid.

Selline juhus siis Tallinna Kaubamaja lõhnatoodete osakonnast.

Sa oled raudselt ilma sotsiaalse taktitundeta. Oleks saanud ka teisiti küsida.

see et müüjad kliente taga klatšivad on juba nii vana ja kulunud nali. mis seal tööpäeva kestel ikka teha kui ringipatseerivaid ostjaid piielda, arutada kes mida kannab, mida ostis ja kui nõme on. viimast muidugi juhul kui kliendil millegi suhtes pretensioone on tekkinud. siis lõgistatakse veel tööpäevagi kestel seda takka. eks ta nii ole.

see olegi nende boonus sellele näljapalgale lisaks

kaubamaja ilumaailma juuksetoodete ,odavamate ilutoodete kassades tavaliselt tõest vastikud ülbe käitumisega müüjad -nagu oleks neil midagi puudu...

Just täna lõuna ajal käisin Tallinna Kaubamaja juuksetoodete osas. Valisin vajalikud asjad välja ja läksin kassasse maksma. Ühtegi müüjat kassaletis ei olnud, ladusin oma asjad letile ja jäin esimese kassa juurde ootama. Eemal jutustasid kolm müüjat omavahel, peagi tuli üks neist mind teenindama (mitte küll väga pika viiteajaga, aga mitte ka kohe) ja leti taha suundudes ütles, et "palun tulge teise kassasse". Pidin oma asjad siis letilt kätte korjama (neid asju ikka oli, mitte paar-kolm) ja teise kassaaparaadi juurde tarima. Seda küll ei pidanud kliendisõbralikuks teeninduseks. Võtnud ja viinud nad ise teise kassasse, kui see kassa ei sobinud. Või olnud siis keegi kassas, et klient näeks, milline on õige aparaat, kuhu maksma suunduda.

Minu tee tööle kulgeb iga päev läbi kaubamaja. Toiduosakonnas on tõesti igasugu kassapidajad, tunnen enamust nägupidi. Raudpolt on see, et enne kui "sabatama" hakkan, vaata, kes kassas on. On nägusid, kellega on olnud ebameeldivaid kogemusi ja nende juure rohkem ei lähe. Aga on ka toredaid ja lahkeid ja kes ei suhtle sinuga nagu eelsisestatud tekstiga automaat.
Ilumaailmast ... ostsin omale kuldketi, müüja viitsis minuga koos valida, andis nõu, vaatas tulemuse üle- olin väga rahul. Teine "keiss" - olen lõhnade suhtes allerigiline, enamk lõhnu paneb pea ringi käima. Olen tuurinud erinevaid lõhnu ja küsinud teenindajalt, et mis komponent võib olla pontentsiaalseks allergeeniks - peale silmade pööritamise suurt rohkem tagasisideks ei saa. Kord sain ühelt neist testri ( kes neil on testrid seal??), proovisin, sobis ja sain lõpuks omale lõhna! Mis mind aga häirima on jäänud ja just seal osakonnas- selline teatud ülevalt alla suhtumine, teatud nipsakus. Isegi ostu eest tasumise protsess on ebamugav... Inimene teiselpool letti on külm, kauge, eelmaolev, masinlik...