Halb kogemus
Pidev lobisemine...
Vaikne inimene 14. september 2015, kl 16.37 |
Mul on uus töökaaslane. Vanem naine, elab üksi, muudkui muliseb! Meil on selline töö ka, et kui kliente ei ole, siis nagu polegi midagi teha ja tema siis lihtsalt räägib ja räägib. Kirub kõiki, klatšib inimesi, keda ma ei tunnegi! Isegi oma perekonda, kujutage ette... Kõige kohta on tal ütlemist - naabrite, valitsuse, liikluse, ühesõnaga kõige kohta.
Olen kõike proovinud - ei vasta üldse midagi, ütlen, et mind ei huvita, süvenen (püüan süveneda) raamatusse. Ta räägib kasvõi üksi. Täiesti õudne! Hakka või töökohta vahetama.
Olen kõike proovinud - ei vasta üldse midagi, ütlen, et mind ei huvita, süvenen (püüan süveneda) raamatusse. Ta räägib kasvõi üksi. Täiesti õudne! Hakka või töökohta vahetama.
no 14. september 2015, kl 16.53 |
ah 14. september 2015, kl 17.07 |
solvumine 14. september 2015, kl 20.07 |
Ei ole küll hea tunne, sest inimene solvub, aga kui öelda otse, et sa räägid kogu aeg, see on väga väsitav, palun ära räägi. Tuleb öelda isegi seda, et sa räägid, kuigi keegi ei kuula, räägid omaette, see ei ole vestlus ega jutt, vaid ebameeldiv teiste tagarääkimine, ma ei soovi sinu pere lugusid kuulda, ära räägi omaette. Intelligentsem inimene saab aru, (solvub) ja tõesti korrigeerib end (enam-vähem, sest harjumusi on üpris raske muuta). Rumalam inimene ei muuda end, võib-olla solvumise asemel muutub lausa kiuslikuks.
Kuigi see võib olukorra samaks jätta või isegi hullemaks teha. Võib-olla tuleb ka soovitada rääkimise asemel lugeda. Tobe on muidugi, kui tuleks hakata pidevalt korrutama: palun vaikust, palun vaikust. Aga no paljudes kohtades on vaikuse nõudmine normaalne: teater, raamatukogu.
Aga jah, tuleb otse öelda, kuidas olukord on.
Ülemuse poole pöördumine on ka võimalik, aga nõuab läbimõtlemist.
Kuigi see võib olukorra samaks jätta või isegi hullemaks teha. Võib-olla tuleb ka soovitada rääkimise asemel lugeda. Tobe on muidugi, kui tuleks hakata pidevalt korrutama: palun vaikust, palun vaikust. Aga no paljudes kohtades on vaikuse nõudmine normaalne: teater, raamatukogu.
Aga jah, tuleb otse öelda, kuidas olukord on.
Ülemuse poole pöördumine on ka võimalik, aga nõuab läbimõtlemist.
tuttav 14. september 2015, kl 21.18 |
see lobamine on vanemate inimeste teema põhiliselt, eriti naiste. tahaks kellegagi rääkida ja kui sind ei kuulata, siis räägidki iseendaga.
tahaks elus oma jutunormi täis saada, aga tihti ollakse liiga üksi, et polegi kedagi, kellega rääkida. siis mõtledki valjusti, lihtasalt räägid oma mõtted valjusti välja.
minu töökaaslane jahus kogu aeg, mind ausalt ei häirinud, las rääkis. nüüdseks teda pole enam ja alles nüüd mõistan, kui väga ta üksi oli ja kui väga ta oleks vajanud lähedast inimest oma ellu. mitte niisama inimest, aga lähedast inimest, kellega jagada kõike.
tahaks elus oma jutunormi täis saada, aga tihti ollakse liiga üksi, et polegi kedagi, kellega rääkida. siis mõtledki valjusti, lihtasalt räägid oma mõtted valjusti välja.
minu töökaaslane jahus kogu aeg, mind ausalt ei häirinud, las rääkis. nüüdseks teda pole enam ja alles nüüd mõistan, kui väga ta üksi oli ja kui väga ta oleks vajanud lähedast inimest oma ellu. mitte niisama inimest, aga lähedast inimest, kellega jagada kõike.
Karl Kindermacher 14. september 2015, kl 23.02 | Registreerus: 11 aastat tagasi Postitusi: 856 |
Torkad demonstratiivselt kõrva ja küll ta vihjest aru saab. Solvub ja otsutab, et karistuseks ei räägi enam Sinuga iial! Vohh! Ja sa ei saagi teada, kuidas kolleegi naabrinaisel keski täitsa võõras mees külas käis.
https://apteek.apotheka.ee/category/reisimine...
https://apteek.apotheka.ee/category/reisimine...
tunnen ühte 15. september 2015, kl 00.09 |
Võib isegi mõista, kui ÜKSIKUL inimesel on rääkimisvajadus, kuid minu sõbranna on noorusest alates selline olnud: ta võib telefonis tund aega monoloogi pidada, kusjuures mitte mingit võimalust midagi vahele öelda ei ole, sest ta lihtsalt räägib. Abielus, 3 last, kella 8-st 5-ni tööl käiv kontoritöötaja, kuid kes käib ka tihti kontorist väljas ning samuti tihti igasugu koolitustel. Tal peaks NII kõrini suhtlemisest olema, aga ei, lõunapausi ajal võtab telefoni ja räägib minuga tund aega... Ja niimoodi vähemalt 2x nädalas.
Kui ta noorem oli, siis tal oli komme pühapäevahommikuti kell 9 helistada, kui pere alles magas. Võttis telefoni (lauatelefoni), läks õue ja helistas mulle. See kestis aastaid selline asi.
Kui külla tuleb, siis ka ainult ise räägib. Eluaeg selline olnud. Lihtsalt räägib. Mina ei lõika tema jutule vahele, lihtsalt ei viitsi enam, las räägib siis, kui see talle nii vajalik on.
Lobisemine on HAIGUS, hälve, kõrvalekalle.
Kui ta noorem oli, siis tal oli komme pühapäevahommikuti kell 9 helistada, kui pere alles magas. Võttis telefoni (lauatelefoni), läks õue ja helistas mulle. See kestis aastaid selline asi.
Kui külla tuleb, siis ka ainult ise räägib. Eluaeg selline olnud. Lihtsalt räägib. Mina ei lõika tema jutule vahele, lihtsalt ei viitsi enam, las räägib siis, kui see talle nii vajalik on.
Lobisemine on HAIGUS, hälve, kõrvalekalle.
ADG 15. september 2015, kl 11.12 |
Nii kõrini on lobamokkadest! Teen tööd, kus suhtlen päev otsa erinevate inimestega ja õhtuks on lõuad sõna otseses mõttes rääkimisest väsinud ja tahaks ennast tsivilisatsioonist lihtsalt välja lülitada. Pean häbiga tunnistama, et olen aegajalt kadestanud oma üksi elavaid sõbrannasid - lähevad koju, sulgevad ukse ja ei pea enam kellegagi rääkima ega kedagi kuulama. Mul on vaja kolme lapse, mehe, noorema õe ja mehe ema jutte edasi kuulata. Selline tunne, et otsi endale mingi korter, kuhu saaks üksi minna ja lihtsalt kõigest eemal olla! Vajan rahu ja vaikust, et natukenegi oma mõtteid mõelda saaks või näiteks midagi lugeda! Milline luksus!
Aga patt on muidugi viriseda. Mõni on üksik ja igatseb enda kõrvale kasvõi üht inimest, kellega oma elu jagada.
Aga patt on muidugi viriseda. Mõni on üksik ja igatseb enda kõrvale kasvõi üht inimest, kellega oma elu jagada.
üksiklane 19. september 2015, kl 00.34 |
henna 19. september 2015, kl 08.32 |
Ma olen mõnikord mehele töölt helistanud ja öelnud, et täna ma ei taha kodus mitte sõnagi rääkida ja lähen varakult magamistuppa ja olen omaette.
Mees saab väga hästi aru, seletab lapsele ka ja hoolitseb selle õhtu ise kõige eest. Ja nad on hästi vaikselt.
Seda juhtub nii kord aastas. Aga paar korda aastas ma sõidan lihtsalt üksi nädalavahetuseks kusagile ära, kas kuskile spasse või ka mõnda huvitavasse linna välismaal. Siis vaikin 2-3 päeva ja kõige rohkem, mida ma räägin, on tänan-palun ja restoranis söögi tellimine. Magan rohkesti, jalutan, loen. Mehega ka ei helista, kirjutame skypes õhtul paar rida.
Inime peab saama üksi olla.
Mees saab väga hästi aru, seletab lapsele ka ja hoolitseb selle õhtu ise kõige eest. Ja nad on hästi vaikselt.
Seda juhtub nii kord aastas. Aga paar korda aastas ma sõidan lihtsalt üksi nädalavahetuseks kusagile ära, kas kuskile spasse või ka mõnda huvitavasse linna välismaal. Siis vaikin 2-3 päeva ja kõige rohkem, mida ma räägin, on tänan-palun ja restoranis söögi tellimine. Magan rohkesti, jalutan, loen. Mehega ka ei helista, kirjutame skypes õhtul paar rida.
Inime peab saama üksi olla.
proovi kindlasti 19. september 2015, kl 09.11 |
arvamus 19. september 2015, kl 22.45 |
soovitus 20. september 2015, kl 09.25 |
Just 20. september 2015, kl 12.10 |
?? 20. september 2015, kl 12.16 |
njahh 20. september 2015, kl 15.54 |
to just 21. september 2015, kl 18.22 |
to no 21. september 2015, kl 22.00 |
njahh 22. september 2015, kl 10.03 |
Lisa postitus