Kurb Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Suhtlemisvaegus on talumatu, ei suuda kannat
> ada.
> Tänaval sookaaslasega juttu ei t
> ee, vaadatakse, mida see hull mutt tahab.
>
> Pealegi me inimesed ( eriti naised )
> ei taha võõrastega rääkida.
> Ei olegi m
> ingit lahendust.


Teretulemast tagasi, P... Sul ikka samad probleemid.

Ei ole tõesti midagi muutunud.

Teised naised hoiavad eemale, ju ma ei kõlba.
Ei saa reaalis endiselt sookaaslastega jutule.

Eluaegne probleem. Lihtsalt kirjutan südame pealt ära.

Suhtlemise puudus on niivõrd ängistav.
Varsti ei oskagi enam rääkida.

Siin on kaks (2, KAKS) inimest soovinud sinuga suhtlema hakata. Null (0, NULL) tähelepanu sinult kontakti saamise küsimuse kohta.
Ülbe ja upsakas reageering inimeselt, kes ulub, et üüüü, kangesti tahaks suhelda.

Kus need kaks inimest on ?
Üks naine siin teemas kirjutas, et tahab suhelda. Küsisin, kus ta elab.
Aga ta ei vastanud ju ja siin rohkem kirjutanud ka ei ole.

Lugesin veel kõik kommid üle, et äkki ma tõesti olen pime.
No ma tõesti ei näe kahte naist.

Üks naine küll ütles, et tahab suhelda, esitasin talle küsimuse, aga vastust ei tulnud.

Loomulikult olen valmis selle naisega kokku saama. Ette muidugi ei tea, äkki ma ei meeldi talle.

Said ju eelmine kord mingi sõbranna, kas see ka ei kõlvanud või kolis sinu eest teise riiki?

Ühe naisterahvaga vahetasime emaile jah ja Olen talle väga tänulik, et mul oli võimalik talle kirjutada.
Südamest tänulik olen, et sain vähemalt kirjutada ja ta ka vastas.

Aga soovis teha pausi.
Kahjuks elame elame teineteisest kaugel ka.

Kurb küll, kardan, et see kirjavahetus katkeb. Väga kahju.
Aga aitäh talle, et mul oli võimalus kirjutada.

Meenutan tänutundega, et mul oli võimalus ühele naisterahvale kirjutada.

Kuna me oleme ühes asjas erinevate vaadetega, siis see naisterahvas enam kirjavahetust pidada ei soovi.

Muidugi on mul sellest väga kahju.
Mina kirjutaksin heameelega edasi.

Kurb, kurb.
Teistele naistele on raske meele järgi olla.

Kahju igal juhul.

Naistuttava tahtmist tegin, ei vaielnud mitte kunagi vastu, olin tema arvamustega alati nõus, alati noogutasin ja koogutasin.

Tulemus, naistuttav hiljem irvitas: PUGEMINE ON SINU TÖÖ, HALE PUGEJA, ARMETU VANAMUTT !!!!!!!!

Kui olen kõigaga nõus, siis PUGEMINE ON MINU TÖÖ, sellised sõnumid tulid naistuttavalt hiljem.

Kui aga ma aga takka ei kiida, nagu ma seda varem tegin, siis minuga ei soovita enam kirjutada.

Igatahes väga kahju.

Oehh, kui raske on olla naistele meele järgi.

Oled kõigega nõus, siis hiljem öeldakse PUGEMINE ON SINU TÖÖ.

Ütled oma arvamuse välja, siis ollakse vihane, et sa temaga nõus ei ole.

Olen nii, ei kõlba, olen naa, ikka ei kõlba.

Raske, raske on teiste naistega kontakti leida ja nende soovide järgi olla.

Irv, no seda võis arvata, et sa tüütasid ta surnuks :D

Ju siis tüütasin naisterahva oma kirjadega ära jah.
Kurb, kurb.

Raske, raske on teistele naistele meele järgi olla.

Kõike takka kiita, siis tulevad mulle hiljem sõnumid PUGEMINE ON SINU TÖÖ, HALE PUGEJA !!!!!!!

Kui takka ei kiida ja ütled oma arvamuse, siis ollakse vihased.

Küll on keeruline ja raske ikka teiste naiste tahtmist teha.

Igal juhul mul on väga kahju ja mina oleksin väga tahtnud selle naisterahvaga ka edaspidi kirjutada.

Kurb tõesti ja paha tunne.

Millest oleks sinuga rääkida? Millised on sinu hobid, mida huvitavat oled elus teinud, kas teed mingit käsitööd?
Sinu nõmedatest kompleksidest, närusest noorusest ja olemata jäänud naisepõlvest ei taha ükski täie aruga inimene ei kuulata ega rääkida. Siin pole sa millestki muust unnanudki. No ei ole huvirav, ei ole. Kole ja eemalepeletav on hoopis.

Ei peagi teiste tahtmist tegema ega teistele meele järgi olema. Täitsa võid jääda oma arvamuse juurde, aga mitte nii, nagu sul kombeks, et muudkui jaurad ja jaurad lõpmatuseni, püüdes oma pointi tõestada. Pealegi ei jäta sa erilise arvamusliidri muljet.

Aga naistepäeva puhul sa võiksid ju oma ammuigatsetud vanale sõbrannale õnnesoovi saata, võib-olla on tal hea meel ... :-)

Me ei ole sõbrannad mitte kunagi olnudki. Olime tuttavad.

Sõbrannad on need, kes teineteisest hoolivad, teineteist vajavad, TEINETEIST austavad, soovivad teineteisele head.

Naistuttav ju minust ei hoolinud, mulle head ei soovinud, ei austanud.

Kui ma naistuttavale õnnesoovi saadaksin, saaksin vastuseks PUGEMINE ON SINU TÖÖ.
Tõenäoselt ei vasta ta aga üldse ja muidugi ei hakka ma ennast enam alandama.

Ma ei ole reaalis kellelegi oma lapsepõlvest ega naistuttavast rääkinud ja ei ole plaaniski.

Kirjalikult julgen oma murest rääkida, reaalis ei ole selliseid teemasid puudutanudki.

Naistuttav üldse ei teagi, et mul kooli ajal ei lubatud teiste tüdrukutega suhelda.

Ei ole arvanudki, et arvamusliider.
Minu arvamusega ei ole kunagi arvestatud.

Nooremana ma oma arvamust välja ei öelnudki, muudkui noogutasin iga asja peale.

Kui ma nüüd reaalis oma arvamuse välja ütleks, ega siis keegi seda ei kuulaksi, ükski naine kindlasti mitte.

Aga ehk sa ikka katsetaksid mõne mehega tutvust luua, jäta need naised ja sookaaslased kus seda ja teist ... :-)

Mees on mees, mees ei ole sõbra aseaine.

Mehega ikkagi ei saa niimoodi suhelda, kui teiste naistega.

Meestega paljusid asju ei saa arutada, mida sõbrannad arutavad.

Paljude meeste arust on eranditult kõik naisteka teemad idiootsus.

Ükskõik mis teemasid, mis näiteks kasvõi siinsamas naistekas on, meestega arutada ei saa.

Tuttava mehe arust on KÕIK naisteka teemad idiootsus kuubis.

Parandan
Mees ei ole sõbranna aseaine.

Mida sa nende kauaigatsetud naistuttavate ja sõbrannadega räägiksid, oma vanast naistuttavast ja vanamehest või? Muid teemasid pole sul siin ju kunagi olnud, keegi ei tunne nii nüride teemade vastu huvi ja nii sa üksi kopitadki..?

Normaalse mehega saab kõigest rääkida - kui ise vähegi adekvaatne oled - pole mingeid sõbrannasid tarvis!

Kordan.
Ma ei ole naistuttavast reaalis sõnagi rääkinud.

Eelmisele

See küll normaalne mees ei ole, kellega kõigest rääkida saab, see on rohkem naine ikka.

Ega sa ise küll sellist meest meheks ei pea tegelikult. Naised tahavad ikka, et mees oleks mees, mitte pooleldi naine.

See on küll mehelik ja asjalik mees, keda tean ja kelle arust KÕIK naisteka teemad on idiootsus.

Mina naisena nii ei arva.

Meestega olen elu jooksul ikka suhelnud.

Aga tunnen kohutavat puudust sookaaslastega suhtlemisest.

Olen teiste naiste seas must lammas.

Millest sa teiste naistega räägiksid?????
Hobid, huvid, elukogemused?
Või siis naistuttav, vanamees ja kolm aborti?

See selgub ju suhtlemise ja tegevuse käigus, rääkida võib igasugustest asjadest.

Kuidas on võimalik ette teada, millest täpselt rääkima hakkame ? Sõltub olukorrast, ka teisest inimesest.

Mida sa undad ja targutad siin jälle, P? Selline su suhtlus hakkabki välja nägema?

Rääkima tahetakse hakata huvitava inimesega. Sa ise saad ikka aru, kui mudaigava ja peast lihtsa mulje sa endast jätad? Sihukese eest jookseks nagu tatise poolpurjus külgelööja eest. Sul pole mingeid hobisid peale netis orgastiliselt oigamise ja huvisid peale naiste tagaajamise - no tead, hirm tuleb peale! Kes ennast ikka vabatahtlikult sotsiopaadist suhtlemisperverdi hambusse viskab, ainult mõni teine samasugune.

Naistega ei saanud ma kontakti ka päris noorena.

Üritasin küll, aga mitte midagi ei tulnud välja.

Ei unnanud ma siis midagi, mul ei olnudki siis selliseid naistuttava probleeme.

Ka noorena oli teiste naiste suhtumine minusse tõrjuv.
Naistuttavasse suhtuti samuti tõrjuvalt.

Nii me kokku saime, kaks musta lammast ja sookaaslaste poolt tõrjutut.

Naistuttav hakkas kohe välja näitama, et on minust parem.
Tegelikult olime võrdselt kaks ärapõlatut.

Kle

Seda ju keegi ei tea, milliseks me suhtlus kujuneb.

Need, kes tõrjuvalt suhtusid, tegelikult mind üldse ei tundnudki.
Selles mõttes, et keegi ei teadnudki ju, milliseks me suhtlus kujuneb.

Noorena olin täis avastamisrõõmu, uue proovimist, aga ikka ei saanud sookaaslastega kontakti.

Suhtumine minusse oli tõrjuv.
Kuigi enamus mind ju tegelikult ei tundnudki.

Kle
Internetis hakkasin käima, kui olin 43.
Enne seda ei käinud.