päriselt on valus lugeda, kuidas eri pooled ei tahagi mõista üksteist. isegi nüüd, aasta pimedamal ajal mitte.
üks asi on usk, teine asi religioon, pealesurutud jumala? kummardamine ja uskumine kellessegi, kes võib vabalt olla mingi ammuse manipulatsioonivahendi jätk, mida püütakse siiani järjekindlalt rahvale peale suruda, kuna kunagi selline asi toimis ja inimesed olid need kuulekad tallekesed, kellele kantslist näppu viibutati, hirmutati põrgu ja jumalavihaga.
ilma usu, lootuse ja armastuseta on raske elada, eriti raske on end õnnelikuna tunda. aga see uskumine, mis annab elule mõtte, ei pea sugugi olema juudiusu poolt loodud ja ettekirjutatud jeesus kristus.
jah, ma kirjutan just nii, sest me ei tea ju tõde, seda päris tõde.
jeesuse ümber on palju teemasid. isegi, et jeesust sellisel kujul pole elanudki, et oli küll keegi, kellest hiljem osavalt vormiti rahvale sobiv legend, isikuline kuju. sedagi, et paljut jeesuse isiku kujunduses pärineb hoopis ammusest hiinast. oli sealgi ju keegi üsnagi sarnane tegelane jeesusele, aga enne jeesust juba.
ma ei pane kätt südamele, et väita selle tõesuses või mitte tõesuses, sest ma ei tea tõde.
me ei tea tänase päevagi päristõde, no kust küll võtame kindla veendumuse, et 2000 aastat tagasi kõik just niimoodi toimus ja usume seda pimesi edasi.
juba see, et väita nagu oleks üks usk ja uskumine õigem teisest, on iseenesest äärmiselt vale.
tänu ususõdadele on maailmas niipalju verd valatud, niipalju valu tekitatud, hävitatud, et no ei kipu silmi sulgema ega minema kaasa selliste kurjust täis religioonidega.
seda, et inimesed enne surma ja raskete haiguste puhul jumalat usukuma asuksid, ei saa ka väita. palved, mida siis palutakse, ei pea olema otseselt kellelegi suunatud. võib paluda kõiksust, universumi jõude, energeetikat iseendas ja ümberolijais. võib lihtsalt tunda end suure looduse osana ja palvetada kõikvõimsa loodusjõu, meid toitva emakese maa poole, võib paluda abi lõpmatuse jõududelt jne.
olen mitmeid raskelt haigeid hooldanud, nende kõrval olnud. tean, mida nemad tundsid, millele lootsid. loomulik, et ma ei saa rääkida rohkemate eest ja selge on seegi, et just niipalju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arusaamasid, veendumusi ja ehk ka iseenda salapärase olemasolu üle mõtisklejaid. kuidas keegi seda tõlgendab või mõistab, see on isikuti erinev.
religioonile aga oli vaja, et inimesed tunneksid ja mõtleksid täpselt ühtmoodi, usuksid ühtmoodi ja oleksid ühtmoodi vagad tallekesed.
mis niimoodi viga masse ohjata, nende üle võimu hoida.
tänasel päeval on asjad küll muutnud olemust ja arusaamad on teised paljus, aga põhiline on sama. ikka, et oleks sõnakuulelik ja lambamoodi aetav mass, kes usub pimesi kõike, olgu see kuitahes jaburus.
mis viga siis neil, kes end kõrgematena ja vägevamatena tunnevad ja kes oma vägevas võimus haldavad seda lammasmassi, sellist massi valitseda ja teha sellega, mis aga pähe tuleb.
me ei tea täna veel, kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme. täna me veel ei tea, aga eks kunagi avaneb ka see saladus. ainult kas meie seda näeme, seda ei tea.
häid jõule kõigile.