Elan Tallinnas eramajas Pirita-Kosel.
Ja ärge tulge ütlema, et elan rahus ja vaikuses.
Suvel on üks hommikupoolik põhjapoolse naabri muruniiduaeg, pärastlõuna lõunapoolse naabri muruniiduaeg. Järgmisel hommikul alustavad läänepoolsed naabrid: üks varahommikul, teine pärastlõunal, kolmas jääb kolmandale päevale. Järgmine päev on ületee-naabrid - see, kes meiega kohakuti ja tema põhja- ja lõunapoolne naaber. Ja ülejärgmisel päeval kostavad hästi ära ka need naabrid, kelle krunt meie omaga vaid nurkapidi koos.
Ja nii iga nädal.
Aga õhtud on sisustatud grilliga - ei, mitte meie aias, vaid lähimad naabrid. Ja grilli suits tuleb meie aega koos naabrite lärmamisega.
Üks neist on ingerlane ja juhtumisi eriti rämeda häälega; kui see oma aias räägib, siis ühekordse akna kinnipanemisest ei aita, kostab ikka mulle padja allagi ära, ja kui kõvasti veel kostab! (minu magamistuba on tema pool küljes). Ja kui ta veel pidutujus laulma hakkab - seda ei anna kirjeldadagi.
Teine on väikestviisi püromaan - kevadel alustab oma märja risu põletamisega, kogu suve teeb lõkkeid ja lõkkekesi. Ja passib alati tuule suunda - siis, kui tuul on meie suunas, mitte ta enda maja suunas. Kui asi eriti hulluks läks ja me vanainimesed enam toas hingata ei saanud nende tossu pärast, kutsusime tuletõrje, aga see ei teinud midagi - nende lõke olla nõuetekohane. Et leek on alla poole meetri kõrge (tuletõrje autot nähes summutati see tõesti madalamaks) ja tuleplats kenasti kividega ümbritsetud. Saime veel tuletõrje käest noomida, et "võib-olla on kuskil mujal tulekahju ja meie peame nüüd siin ilmaasjata teie tülisid lahendama, rääkige nendega ise". Samas oli terve kvartal tossu täis, nii et hingamine läks raskeks.
Elektrisaag on igas teises majas ja seda kasutatakse suhteliselt tihti. Ah, mis ma ikka teistest räägin - oma vanaisagi selline, et kell viis läheb uni ära, läheb kell kuus õue, tatsab ja toimetab hulk aega ja siis hakkab saagima. Meie ärkame üles ja riidleme temaga - kell pole veel seitsegi, lõpeta ära! Tema on tõsiselt imestunud, et tema olla juba pool päeva tööd teinud ja kell alles nii vähe?
Lisaks on meie kvartalis ühel poisil garaažis oma väike töökoda ja mootorratas ja mootorratastega sõbrad - ja madalas linnaosas kostab see kohapeal jõristamine ikka üsna mitme kvartali kaugusele.
Kui keegi läheb koeraga jalutama, on see kindlalt kuulda - aedades olevate koerte vihane haukumine liigub jalutava koeraga kaasa piki tänavat. Jah, enam-vähem igas majas on koer ja need registreerivad kõik mööduvad koerad kõva haukumisega. Kasse on vähem, aga kui mõni neist otsustab mööda teed liikuda, läheb aiakoerte haukumine täiesti hüsteeriliseks.
Siis on meil lõunapoolsed naabrid, kelle lapsed suhtlevad röökides . . . ülejärgmisele naabrile meeldib ilutulestik, aga sellega tegelesid ka meie omad lapsed, kui nad veel väikesed olid . . . küttepuud oleme viimased kümme aastat saanud palkide kujul, omad poisid saevad ja lõhuvad, krrr-krrr ja tümps-mütaki . . . mõnel õhtul peavad noored pidusid lahtiste akendega, tümps kostab kaugele . . . kaks maja edasi on mändide otsas rongapesa, nende pulmamängud kostavad väga valjult ja kui noored pesast välja tulevad, istuvad nad naaberaedades ja röögivad . . . ületee-naabrite üksi koju jäetud koer ulub aias südantlõhestavalt kõik tööpäevad . . . võiks jätkata lõputult.
Käisin sõbrannal külas tema üheksandal korrusel - vaat seal oli tõesti rahu ja vaikus.