teatas mulle, et ma võiks natuke alla võtta. mitte et see oleks suur probleem, aga talle meeldiks. pagan, ma olen kohe vihane praegu. kui tutvusime, kaalusin tõesti paar kilo vähem, aga nüüd oli tööl pingeline aeg ja trenni ei jõudnud väga. tean ka, et lühikese kasvu juures paistab iga lisakilo teravalt silma. aga no paks?
5 aastat (olen 29) oma elust raiskasin söömishäirete peale, enam ei tahaks nagu. olen hästi pehme iseloomuga ka, võtan kriitikat hästi südamesse, eriti veel kui see tuleb inimeselt, kellest ma hoolin. mehest lahku ei tahaks minna, enne seda ütlemist oli meil kõik korras.
mul ongi kolm vastandlikku tunnet: esiteks, ma olen nii vihane, et tahaks ta kogu oma asjadega majast välja visata ja jalga takka ka veel anda.. teisalt ma ise tahan olla ilus ja sale ja särav, nagu olin enne stressiperioodi tööl, enda käestlaskmine pole ju ühegi naise kavatsus. ja kolmandaks on trots, et ma kohe meelega oleks paks, et talle pinda käia.
lasin auru välja praegu lihtsalt, kui keegi tahab/oskab/viitsib, siis võib nõu anda või midagi lohutavat öelda - ilkuda pole vaja, niigi on S tuju.

noh, nii mõsitavst ja arusaajast ja austavast mehest on kindlasti põhjust kümne küünega kinni hoida.

Pane oma mehe mõõdud ka siia üles:D
Uskumatu lihtsalt - kas mees suhtleb sinu kui isiksusega või su kilodega?

Sa oled oma kehakaalu liigselt idealiseerinud, mehe ülesanne ongi see rikkuda. Maailma ja mehe peale ei maksa vihane olla, mees täidab lihtsalt Elu poolt talle pandud ülesannet. Enne kui sa ise ei vabane oma ettekujutustest ideaalsest kehast, ei jäta ka mees järgi või tuleb see laks kuskilt mujalt. Kõige rumalam on solvuda ja endas negatiivset kanda.

Kui sul vähegi eneseväärikust on, siis sa ei elaks edasi mehega, kelle jaoks oled ainult keha, st tema lõbustusvahend.

Kui minu mees mulle midagi sellist ütleks, siis oleks ta ennast sel kenal pühapäeval leidnud kodutuna. On ikka lambaid naisi.

doh ja muhv

:) mõlemale 10 punkti! arvan samuti...

temaalgataja, miks sa lased endaga nii käituda? sinul pole küll ses osas midagi viga. sinu mure on korrus kõrgemal, ehk peas. tee endale üks pikk pai, sest oled kenasti vormis. kumb neist su mees on, kas brad bitt või ott kiivikas?

ja nagu muhv soovitas, pane mehe mõõdu ja kaalu näitajad kenasti sii kirja. ja soovitavalt ka üldfüüsilise vormi kirjeldus, et kui vägevad ja musklis lihased ja ideaalne kõht jne.

aga kui te ise nagunii tunnete, et kaal veits käest ära ja mees lihtsalt ütleb selle fakit välja? mis seal siis nüüd nii hullu on? iseloomu ju tihti palutakse muuta, no et ära ole nii kaua tööl, räägi rohkem, korista enda järelt nõud ära.. mille poolest see keha muutmine/alla võtmine siis halvem on?
saatanlik soovitus on muidugi see, et pimbi end üles ja siis jäta ta maha.

Olen umbes samas pikkuses/kaalus ja kaaslane on algusest peale minu kallal närinud, et ma olen paras pelmeen. Ja oleks ta ise saleduse etalon.
Tegelikult olen talle tänulik. Alguses küll vihastasin, aga tema peale pole mõtet vihastada. Ta tahaks kõik maailma asjad enda järgi ümber teha. Temalt olen ma kõige rohkem seda õppinud, kuidas teiste arvamusi ignoreerida ja nende üle naerda. Eks ta on õiendanud minu kallal ka selle pärast, et miks ma iga terava sõna peale nutuseks ja ennast kaitsvaks muutun. Kuhu ma kaotan siis oma vaimukuse ja terava keele. See on tõesti asi, mida tahaksin muuta.

Aga jah, mis puutub teemasse, siis kui alla võtad, tee seda enda pärast või rannahooaja pärast. Ja ürita enda pehmet iseloomu muuta. Muidu võib terve elu sind miski riivata, tuju rikkuda. Sellega teed Sa eelkõige endale halba.
Ainult sellepärast meest maha jätta, et ta näotult ütles, on vast liiga palju, kui kõik muu teie elus on OK. Kas Sa armastad teda?

Mees teab, et oled põdenud söömishäireid ja ikka vingub kaalu kallal? Palu õnne, tütarlaps, olete võitnud mölakate loteriil peavõidu!

Lucky,
teemapüstitusest sain aru, et mees ütles korra ja üsna leebelt, et võiks nagu.
Loota võib, et teemaalgataja pole mitte kunagi mehele mitte midagi riivavat öelnud. Aga kujutada ette, et paar elab koos nii, et mitte kordagi elus ei öelda midagi riivavat, on naeruväärne. Soovitus iga terava ütluse pärast, et minna lahku, on nii lapsik.

Mis puutub mölakatesse, siis sellist liiki "mölakaid" eelistan igal juhul diplomaatilistele, keda riivab naise väljanägemine, aga ei tee ühtegi märkust. Oleks muidugi ideaalne, kui mees näeb naist alati ühtlaselt kaunina, aga samas - see on ju ka positiivne, kui ta paari kilo märkab. See näitab, et mees vaatab naist sellise pilguga ja märkab teda.

ütle, et oled rase. Vaata mis näo teeb.

Olin oma mehega roppu moodi õnnelik. Raha oli, võimalusi oli ja hakkasin kogu selle heaolu keskel paisuma nagu kakuke. Avastasin ühel heal päeval, et asi on ületanud igasugused piirid. Roomasin kaalujälgijatesse. Võtsin ennast kätte ja kaotasin kõik liigsed kilod. Ja mida mu mees ütles? "Ei, tore on, kui sa viitsid selle kaalujälgimisega jännata ja see sind rõõmsamaks teeb, aga minu pärast võid sa ka mitmeid sadu kilosid kaaluda. Mina armastan sind ikka."
Muide, mu mees on seda sorti kehaehitusega, et tema paksuks ei lähe. Selline sportlik, väle ja hea ainevahetusega. Kadestan lausa, aga ennast ma enam käest ära ei lase. Iseenda pärast. Sest miks peaks minu ilusal ja heal mehel olema paks ja lodev naine?

On ikka suur vahe, kas naine muutub ebatervislikult paksuks või ta on normaalkaalus ja mees näeb põhjust kaalu pärast iriseda. Teemaalgataja kaal on ju normaalne. See on ilmselt ka mingi kontrolli- ja võimuvajadus ning püüd iga hinna eest muuta naine ebakindlaks ja teda alavääristada.

Just minu mõte, enna - teemalagataja ei ole paks, vaid paar kilo juurde võtnud. Sellise asja peale vinguma pistmine näitab austuse puudumist ja minegid suuremaid probleeme suhte alustes.

Olgem ausad, seda ongi ju palju. Kaalun sama palju, aga olen 178cm pikk. Ei ütleks, et väga kondine oleksin, reitelt ja sangadelt oleks üht-teist kaotada.

enna,
minu meelest mees ei irisenud vaid ÜTLES. Loe:
"teatas mulle, et ma võiks natuke alla võtta. mitte et see oleks suur probleem, aga talle meeldiks"

Taevas, kõik psühholoogid ütlevad, et rääkige inimesega kui on probleem. Mees tegigi siis nii, nagu kästakse - rääkis oma murest. Selle peale naine solvub.
Mis edasi? Mees sulgub endasse. Ega tema mõtted ei muutu. Ta mõtleb ikka, aga rääkida ei julge.
See, et rääkida võib, ei kehti ainult naistele, vaid ka meestele. Mõelge selle üle.

to cat
mine psühhiaatri juurde, sul on anorkesia. Kehamassi indeks 17,6 on alakaalulisuse tunnus. teemaalgataja 21,8 on normaalne ja terve.

eneL, kuhu pihta sul selle kaaluga kivi käis, et nii innustatult kiunud?

cat, see on küll haiglane suhtumine.
Ma ei tea, kui vana oled, aga mulle minu 167/53 puhul ikka vahel heidetakse ette liigset kõhnust. Aastaid mõned üle 40.

Sportlastel ja rasedatel pole mõtet kmi-d arvutada.

to cat:
sa oled 178 ja kaalud 56 kilo ja IKKA ARVAD veel , et oleks kohti kust kaalu kaotada???? Naine, tule mõistusele...
to teemaalgataja: küsi mehe käest, mis ta jutu mõte oli- kas kodanik tahtis, et sa trenni läheks või oli tema eesmärk sind solvata vms muud motiivid. Kui tüüp enda arvates suunas sind trenni poole siis tunne huvi, miks ta siis lausa nii ei öelnudki; kui tahtis solvata- siis nõus kodanikega kes arvavad et sa oled mölakate loteriis jackpoti saanud...

irw,
ei arva, et ma kiunun. Hetkel võitlen ma meeste õiguste eest ja tunnen teemaalgatajas ära iseenda.
Eks mul on tee püha tõe juurde olnud raske ja ei saa öelda, et mind praegugi ei häiri, kui keegi kritiseerib (mitte ainult kaalu). Häirib küll ja võtab vee välja. Samas kui ma loogiliselt mõtlen, et mis mind häiris, on ikka eelkõige see, et teine niimoodi MÕTLEB, mitte see, et ta ütles. Ja kas oleks parem lasta teist mõtelda ja mitte öelda?
Veel häirivad kommenteerijad, kes soovitavad mees maha jätta. Kuidas saab üldse selliseid nõuandeid ilma inimesi tundmata anda?

Aga mis Sind torgib, et Sa isiklikuks ja solvavaks muutud?

Teemaalgataja sõnastusest paistab, et mees ei tulnud tahtlikult solvama, vaid väljendas oma mõtteid. Ja sellist asja pole armsale inimesele lihtne öelda, kuna see võib hingepõhjani solvata (nagu antud olukorrast ka näha).

Solvumise kohta olen kuulnud tarkusetera: solvumine on mõttetu. Kui keegi ütleb kogemata midagi, mis sind solvab, siis ta ei mõelnud seda nii. Tuleb talle lihtsalt teada anda, et ta teinekord nii ei ütleks. Kui keegi ütleb meelega midagi solvavat, siis ongi tema eesmärk sinu meelerahu kõigutada ja ei maksa lasta tal "võita", tuleb sellest üle olla.

Ma oma 163/57 kehaga pole ka just ideaalkaalu näidiseksemplar ja mu mees võiks ka paar kilo alla võtta tegelikult. Ja see teadmine ja jutt on meil algusest peale olnud - alla võtta oleks hea, aga praegu ka probleemi pole.

Teemaalgataja, räägi mehega sellest. Kui sa temaga tegelikult nõus oled ja arvad ka, et peaksid alla võtma, siis püüdke koos midagi ette võtta (kasvõi käige koos jalutamas, sööge mõlemad tervislikumalt, jne). Kõige tähtsam on see, et selline avameelne kommentaar ei tuleks teie vahele ja suhet ära ei rikuks.

ise sa oma kaaluga rahul ei ole (leiad ju vabandusi trenni ja stressi osas) aga nüüd on mees süüdi? sõltub muidugi, mil viisil ta oma arvamuse sulle näkku paiskas. ma saaks aru kui ta iga päev näägutaks ja loeks suutäisi aga üks kord pika tutvusaja jooksul on maininud?

võta rahulikult seda asja. las inimene ütleb ausalt välja korra oma arvamuse, mitte ei istu ega mõtle tagaselga. vähemalt tead, et temale meeldivad mitte just ülisaledad aga kenasti vormis naised ning selles teadmises ei ole miskit paha. sa olen ju nagunii talle ka teatud asju öelnud, mis sulle tema juures kas siis ei meeldi või kritiseerimistväärt tunduvad?

teine võibolla mõtles, et kuidas nüüd vihjata sellele, siis võttis südame rindu, tegi ära ja sina tekitad tõelise draama (KUSJUURES sa oled ise nõus selle kriitikaga!!!). ta ju ei öelnud, et sa oled rõve paks tünder ja kui sa maha ei võta, siis on teie suhe läbi. võibolla sa ise halad iga päev peegli ees ja nüüd ta kiitis mingil põhjusel kaasa. küsi abi - tehke lahjemat toitu, käige koos trennis või seksige sagedamini... võta positiivne sellest olukorrast.

Mulle ütles eks pidevalt, et ma olen paks selle pärast, et hinge s*ttuda. Mina sain selle järgi aru, et lihtsalt solvab, et ma tegelikult ei olnud paks. Lihtsalt tema arvas, et see on lause, mille peale iga naine peab solvuma.
Tee nüüd endale selgeks, kas sa oled paks või mitte. Seejärel küsi temalt, miks ta nii ütles. Äkki ta kardab, et sujuvalt tüsenedes võid jälle söömishäirete küüsi langeda kui ühel hetkel avastad, et oled juurde võtnud. Samas võiks sellist asja muidugi delikaatsemalt serveerida. No näiteks teha ettepaneku hommikuti koos jooksmas käia vms. Eriti kuna ta on su söömishäiretega minevikust teadlik.
Mina lahendasin oma "paksuse" probleemi sellega, et vahetasin kaaslast. Võtsin vahepeal veel 6 kg juurde ka ja olen väga rahul oma uue figuuriga, samuti minu uus kaaslane.
Sina ei pea oma probleemi samamoodi lahendama. Kui mees su pärast lihtsalt muret tunneb, on ju tegelikult kõik korras. Saa oma solvumisest üle ja hakake koos trenni tegema ja tervislikult toituma.

mehel on teine naine

Raudselt on tüübil mingi silmarõõm tekkinud, kellega nüüd sind võrdleb.

EneLiga nõus selles, et palju hullem on olukord, kui kaaslane mõtleb, miks teine on end nii käest ära lasknud ja parandamiseks midagi ette ei võta, see võib olla ka mehe õllekõht, aga midagi ei ütle, sest häirivad asjad kipuvad kuhjuma ja kui täna on võimalik paar ülekilo kergesti alla võtta, siis homme, kui neid on ehk juba 10 ja mees sõnastab oma pahameele juba ultimatiivsemas stiilis, on see palju keerukam.
Autorile: mis sind selle loo juures kõige enam häirib? Et mees sinu kehakaalust ja mõnest lisakilost numbrit teeb, see et mõelgu, aga ärgu tulgu mulle seda ütlema või on sul siiski endast kahju ja teine osutab lihtsalt valusale kohale?