Perekond
poja sõjaväkke saatmine
maiu 28. september 2010, kl 21.10 |
k 28. september 2010, kl 21.37 |
nonoo 29. september 2010, kl 01.56 |
no ja 2 esimest kuud on see poiss teil seal eestimaa teises servas paigas siis hakkab iga 2 nädala järel koju käima kui on tubli ja arukas poiss ja ajateenistuses oma testid ja õppetöö korras hoiab.
neil seal arvutid, telefonid.. no mis sa ikka nutad ja legvitad. ise läheb kogunemiskohta, saadad uksest välja et ole nägemiseni. ja saad ka ise vaatamas käia seal ju
neil seal arvutid, telefonid.. no mis sa ikka nutad ja legvitad. ise läheb kogunemiskohta, saadad uksest välja et ole nägemiseni. ja saad ka ise vaatamas käia seal ju
sõduriema 29. september 2010, kl 08.05 |
minu poeg läks juulis ja bussi peale läks ikka ise-ta ei tahtnudki sellist "saatmist". 2 esimest kuud oli muidugi harjumatum ja raskem, aga tõesti-telefoni saab kasutada, kontakt koduga on olemas. kuu möödudes on jub külastuspäev ja hiljem kui baaskursus läbi, saab nädalavahetustel linnaloa-ehk siis koju tulla. ära muretse!
ella 29. september 2010, kl 12.35 |
luure 29. september 2010, kl 17.48 |
lihtsalt ema 29. september 2010, kl 21.12 |
kah ema 30. september 2010, kl 19.19 |
sõjaväelase naine 30. september 2010, kl 20.05 |
lihtsalt ema 01. oktoober 2010, kl 00.44 |
oo 01. oktoober 2010, kl 08.22 |
Meie käisime perega viimas ja saatmas. Ta ise soovis seda ega me vägisi ei trüginud. Nagunii teise linna kaugemale tal minna tuli ja miks ta oleks tallinna vahele üksi seiklema läinud ja otsima ja bussiga, kui me olime kodua ja saime autoga koos viima minna. Täpselt tuli kohal olla ja meie pere polnud ainus, emasid ja üldse sugulasi ja sõpru oli väga palju kohal. Ja ikka pisar tuli silma, mis teha. Vaatasin, kuidas pisike ja kõhetu poisike suure kotiga läks.
ka ema 01. oktoober 2010, kl 13.18 |
meil läks pois süksinda hääletama, hommikul vara. Meil autot pole ja teise linna maakonnakeskusesse nii vara bussi ka veel ei lähe. Õnneks jõudis õigeks ajaks kohale..
aga no tore lugu olnuks kui ma siis pidanuks töölt ära küsima vaba päeva võtma ja siis perega, mina ja lapsed tee ääres hääletama, et siis juhuslikega 30 km linna sõita ja seal siis mingi aeg passid aja jälle tagasi tulla. Raha kulutada bussipiletitele ja raisata aega. Mul polnud isegi võimalust 150 km eemale vaatamagi kordagi minna oma poega. Aga ta käis peale teist kuud ikka ise kodus üle 2 nädala
aga no tore lugu olnuks kui ma siis pidanuks töölt ära küsima vaba päeva võtma ja siis perega, mina ja lapsed tee ääres hääletama, et siis juhuslikega 30 km linna sõita ja seal siis mingi aeg passid aja jälle tagasi tulla. Raha kulutada bussipiletitele ja raisata aega. Mul polnud isegi võimalust 150 km eemale vaatamagi kordagi minna oma poega. Aga ta käis peale teist kuud ikka ise kodus üle 2 nädala
saaresinine 03. oktoober 2010, kl 13.56 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 24 |
K 03. oktoober 2010, kl 14.23 |
Sõjavägi ei ole ainult meeste koht.
Ja üldse ei ole see mingi hull koht, et nutuga peaks teele saatma kedagi. Eks esimesed 2 kuud on tõesti raskem ja harjumatu, kuid sellega saab hakkama. Koju saab helistada iga õhtu ja pühapäeviti terve päev (siis ka külastuspäev tavaliselt). Peale 2 kuud saab juba kodus käia peaaegu iga nädalavahetus.
Ise peab seal vaid normaalne olema. Need, kes ülbitsema hakkavad pannakse kiiresti paika.
Ja üldse ei ole see mingi hull koht, et nutuga peaks teele saatma kedagi. Eks esimesed 2 kuud on tõesti raskem ja harjumatu, kuid sellega saab hakkama. Koju saab helistada iga õhtu ja pühapäeviti terve päev (siis ka külastuspäev tavaliselt). Peale 2 kuud saab juba kodus käia peaaegu iga nädalavahetus.
Ise peab seal vaid normaalne olema. Need, kes ülbitsema hakkavad pannakse kiiresti paika.
Shadow25 03. oktoober 2010, kl 15.59 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,506 |
Pole ka päris nii, nagu siin eelnevalt kirjutakse. Kõik oleneb väeosast - kui lõdva korraga tegemist on. Isiklik kogemus järgmine - üksi kogunemiskohta(See oli oma soov.), terve noorteaja ei mingit tehnikat(Mobiilid ja kõik muu kraam koguti kokku. Tagasi sai noorteaja lõpus.), ei mingit kodus käimist, hea, kui vahel nädalavahetusel paariks tunniks linnaloale sai, umbes esimene pool noorteajast ei mingeid külalisi(Kui nüüd õigesti mäletan.) ega mingit arvuti kasutamist. Ainus suhtlusvahend välismaailmaga oli lihtne kiri. Ja see polnud karistus. Kord oli selline. Ahjaa, kaardiga töötav telefoniaparaat oli kuskil olemas, mida kasutada sai.
Teenimiskohaks siis Tapal Pioneeripataljon.
------------------------------------------------------------------------
http://www.assolea.ee - Giid, tõlk ja soome keele õpetaja
Teenimiskohaks siis Tapal Pioneeripataljon.
------------------------------------------------------------------------
http://www.assolea.ee - Giid, tõlk ja soome keele õpetaja
sõjaväelase naine 04. oktoober 2010, kl 17.34 |
saaresinine 04. oktoober 2010, kl 23.12 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 24 |
ShadowOfMySelf 12. oktoober 2010, kl 23.24 |
Lisa postitus