.....Tõeline naine on naiselikkuse ülim kehastus, temasse on koondunud kõik naisele omistatud isikuomadused. Naisele on lubatud nõrkus, abitus. Tugevus, ka hingeline tugevus on mehele omased. Tugev naine assotseerub mulle ühelt poolt alfaemasega,...'
Tõeline naine on vaimult abitu ja käsist-jalust nõrk?
Füüsilise poole pealt ei saa vaielda, juba loodus on mehele rohkem kandejõudu andnud.
Aga et tõeline naine on midagi, mis vahetpidamata igas mõttes toetust vajab?
Inimese teevad mu meelest "tõeliseks" ja miks mitte ka teistest paremaks tema isikuomadused, mille hulka pidev toetusvajadus, iseotsustamise võimetus, emaotsionaalne ebastabiilsus (suunaga rohkem nõrkuse ilmutamisele) küll ei kuulu.
Kui me võtame naiselt ära need omadused, mis temast Täpitriinu arvates mehe(liku) isiku teevad, siis jääb järgi lihtsalt üks sootunnustega isend.
Nende puudust ei tohiks meil olla- sünnitavad ja hiljem mõtlevad, hangivad endale mehi, kes ei kõlba mitte millekski jne. Tõelisi naisi on piisavalt. Ja neil on pidevalt mingid jamad.
Aag mulle meeldis XXX arvamus 19.47.
Lisaks hingelistele väärtustele võiks kaasaaegne inimene osata neiole ka pisut välist lihvi anda. UJa selleks ei pea kuulus või tuntud olema, meie ümber on neid heas mõttes eeskujusid küll (08.36 arvatuga nõus)