Ma olen kogu elu olnud suhtes "pahade poistega" ja nagu arvata võibki pole nendest suhetest midagi saanud. Peale kahe lapse, kes on tõeliselt kallid mulle. Aga tee mis tahad, need mehed pole kunagi suutnud joomist maha jätta ega töökohtagi eriti stabiilselt omada. Ja see, kes on olnud ärimees, sellega on alati käinud kaasas mingid pankrotid või muu jama. Ühesõnaga suured luuletajad, kelle viimane raha läheb kalli auto alla piltlikult õeldes. See muidugi selgub hiljem milline Nossov on olnud.
Miskipärast olin ma muidugi alati kindel, et millalgi, kui olen 40+, õnnestub mul ikkagi leida üks hea ja tore mees, kellega siis elu lõpuni koos elada. Ja nüüd, kui olengi see 40+, siis ma vaatan ahastusega, et nad (need head poisid) ei soovigi minuga pikemat suhet luua. Olen Tinderis mõne mehega kokku saanud ja nad alati eemalduvad, sest nad mõtlevad vist, et mul on mingi kohutav taak kaelas nende eelnevate meeste ning suhete tõttu. Ja ma olen täiesti iseseisev naine, igati omadega hakkama saav naine, kellel on hea töökoht ning oma elamine. Kuid kõik need head mehed, kes on sarnaselt minuga ise kenasti endaga hakkama saavad ei soovi minuga mingit suhet arendada.
Mul tekib juba selline tunne, et need "pahad poisid" on kogu mu psüühika ära rikkunud ning see kumab kaugele välja. Kas ma peangi olema üksi või siis leppima mingi mehega, kes on laisk kui porikärbes ja kelle ainus huvi on rääkida autodest, spordist ja õlust?