Feministi nurgake
Valus tõde.
| stella 27. jaanuar 2002, kl 01.38 |
Sain läinud suvel teada,et minu mehel on olnud suhe teise naisega.Loomulikult oli selle avastamine,teada saamine koutav pauk,seda enam, kuna tema on olnud minu elus ainuke mees,igas mõttes,kusjuures oleme olnud 13aastat abielus.Leian,et tänapäeval ei ole see mitte eriti lühike aeg.Kui küsisin oma mehelt,et miks?ei osanud ta peale kahetsemise midagi teha.Ta võttis süü täielikult omaks öeldes,et mitte miski ei õigusta teha seda, mida tema tegi.Praeguseks, on nii öelda tema poolt kõik paremast,parem.Ta hoiab mind rohkem kui kunagi varem,täidab kõik minu soovid,pöörleb-keerleb ümber minu,ütleb pidevalt kui kallis ja armas ma talle ikka olen,et ta ei ole kunagi ilmaski kellegi vastu selliseid tundeid tundnud, ega hakka ka tundma ,ei varem, ega ka hiljem.Mida aeg edasi, seda enam ta aru saab,kui haiget ta on teinud oma naisele.Kuid mina olen nö. ilusast unenäost tõusnud,muinasjutt on läbi ja ainuke tunne mis mind valdab on meeletu viha,viha,viha,samuti teha tagasi samal viisil,kuid kõige hullem on see,et ei suuda seda mehe üleaisalöömist kuidagi peast visata,aga nii onju võimatu edasi elada.PALUN;EHK KEEGI OSKAB HEAD NÕU ANDA,MIDA TEHA,KUIDAS MEELERAHU TAGASI SAADA: Jään ootama.
| Muska 27. jaanuar 2002, kl 02.23 |
Tagasitegemine ei aita tegelikult midagi. Otseselt nõu anda ka ei tahaks, pigem ütlen sulle, kuidas kõige tõenäolisemalt ma ise käituksin. Mina igatahes ei suudaks päevagi enam temaga ühe katuse all elada. Võtaksin oma asjad (juhul kui see ainuisikuliselt minu elamispind ei ole) ja läheksin kõige esimesel võimalusel lihtsalt minema. Kas jäädavalt. näitab aeg, aga vihates koos olla ei ole mõtet. Eemal olles on võimalik vähemalt olukorda mõistlikumalt analüüsida. Võib-olla on võimalik talle andestada, võib-olla mitte, aga ma arvan, et teatud distants tuleb antud olukorras tunnete korrastamiseks kasuks. Lihtsalt minu arvamus.
| Munnu 27. jaanuar 2002, kl 03.05 |
Igayks peab ise leidma tee, kuidas oma viha endast v'lja lasta. Sest k6ige hullem on VIHA pidamine. Aga Stella - katsu n'ha asja positiivsemaid kylgi. Enamik mehi vaikib asja maha ja see on ju veel hullem. Sinu mees on ju v'hemalt AUS. Teda vaevasid syymekad ja ta tunnistas yles. Ta sai vaevast ja pingest lahti. Nyyd on Sinu kord suuremeelsust yles n'idata. Aga vihast v6id lahti saada nii, et paned oma negatiivsed emotsioonid k6ik kuhugi kirja. Tegelikult Sa oledki ju seda teed juba l'inud, sest kirjutasid siia oma loo.
Usu, Sul on suhtel haruldane ja hea mees. 99% mehi petavad k6rvalt ja 99% neist ei r''gi sellest oma naisele.
Edu Sulle hingelise tasakaalu leidmisel - hoia oma meest!
Usu, Sul on suhtel haruldane ja hea mees. 99% mehi petavad k6rvalt ja 99% neist ei r''gi sellest oma naisele.
Edu Sulle hingelise tasakaalu leidmisel - hoia oma meest!
| lumikelluke 27. jaanuar 2002, kl 03.52 |
aitäh nõuande eest,arvan ,et võibolla oleksin nii esimese raksuga toiminudki,aga mul on kaks last, kes väga armastavad ja hoiavad isa ja tema neid.ise samuti,sest ta oli kuni selle ajani, mil ma sellest jamast teada sain, minu esimene suur armastus, nüüd ei tea enam isegi, mida ma tunnen.Tunded on nii vahelduvad,sel hetkel kui see jama meeles ei ole, oleks kõik nagu korras,kuid kui see meenub,nagu ma juba kirja panin,et tõuseb meeletu viha,siis tahaks talle küll ust näidata.Raha ja elamise pärast poleks probleemi,aga tobe oleks see,kui lonta lonta teda hiljem taga läheks ajama.Kardan seda olukorda,et äkki ei saa ilma temata ikkagi olla.Mõni tuttav on öelnud,et vaata omale mõni silmarõõm,kuid arvan,et ei suudaks(kuna see oleks minujaoks alandav ja ikkagi kahe lapse ema jne.jne.),olen sellel alal ka võhik ja kust neid ikka nii võtta ,pealegi peetaks sind kohe litsiks,aga seda ma olla ei tahaks.
| Kogenu 27. jaanuar 2002, kl 04.33 |
| Kristiin 27. jaanuar 2002, kl 09.27 |
Alustuseks ehk niipalju, et olen abielus olnud 18 aastat. Abiell-
usin kui olin 19 aastane. Mehel veel sõjaväes käimata ja see oli kõik tal veel ees.
Aeg läks edasi ja mööda said esimesed 5 aastat,kui sain teada et tal on armuke. Kui valus see oli minu jaoks, 5 aastat ja sellest ta oli 2 sõjaväes.
Muidugi lubati mullegi, et see on esimene ja viimane kord, aga nii see pole.Tundsin nagu Sinagi pettumust ja usalduse kaotust.
Ma ütlen Sulle ta ei muutu, varsti kuuled uuest abikaasa suhte-
st. Ainuke vahe on selles, et igakord kui nad uue suhtega alustavad lähevad nad kavalamaks. Lõpuks on neid valesid ja ande- stusi nii palju, et abikaasa muutub Sulle vastikuks ja igasugu tunded kaovad, väljaarvatud viha, raev, vastikus jne. kõik paha mida ühe inimese vastu tunda saab.
Minu abikaasa valib juba 19 aastaseid tüdrukuid oma meelelahutus-eks, kuigi ta enda poeg on 18 aastane.
Veel räägin Sulle, et ma pole oma voodit jaganud temaga enam 7 aastat ja see on minu viis kätte maksta talle seda valu.
Veel ütlen Sulle mitte miski ei muutu enam endiseks ta võib paluda, anuda, olla hea abikaasa, aga ta proovib uuesti ja kavalamalt.
Elan temaga koos vaid niikaua kuni lapsed on suureks saanud (mul on veel peale poja 2 tütart 16 ja 11 aastased), lapsi ta armastab ning hoiab.
Ja tagasi tegemisest, ma tegin talle tagasi ja veel nii et ta teaks ja näeks. Pidi lolliks minema.
Nüüdseks räägib et on mulle andestanud, aga mina ei taha teda enam ammu, ta on mulle liiga vastikuks muutunud.
Ma ei käi temaga mitte kuskil, ei tee talle süüa, ei pese ta pesu jne.
Muidugi inimesi on erinevadi ja valulävi ka erinev, aga kui oled saanud ühelt inimeselt niipalju haiget ja valu tunda, siis kaovad sul tema vastu igasugused tunded jääb vaid viha.
usin kui olin 19 aastane. Mehel veel sõjaväes käimata ja see oli kõik tal veel ees.
Aeg läks edasi ja mööda said esimesed 5 aastat,kui sain teada et tal on armuke. Kui valus see oli minu jaoks, 5 aastat ja sellest ta oli 2 sõjaväes.
Muidugi lubati mullegi, et see on esimene ja viimane kord, aga nii see pole.Tundsin nagu Sinagi pettumust ja usalduse kaotust.
Ma ütlen Sulle ta ei muutu, varsti kuuled uuest abikaasa suhte-
st. Ainuke vahe on selles, et igakord kui nad uue suhtega alustavad lähevad nad kavalamaks. Lõpuks on neid valesid ja ande- stusi nii palju, et abikaasa muutub Sulle vastikuks ja igasugu tunded kaovad, väljaarvatud viha, raev, vastikus jne. kõik paha mida ühe inimese vastu tunda saab.
Minu abikaasa valib juba 19 aastaseid tüdrukuid oma meelelahutus-eks, kuigi ta enda poeg on 18 aastane.
Veel räägin Sulle, et ma pole oma voodit jaganud temaga enam 7 aastat ja see on minu viis kätte maksta talle seda valu.
Veel ütlen Sulle mitte miski ei muutu enam endiseks ta võib paluda, anuda, olla hea abikaasa, aga ta proovib uuesti ja kavalamalt.
Elan temaga koos vaid niikaua kuni lapsed on suureks saanud (mul on veel peale poja 2 tütart 16 ja 11 aastased), lapsi ta armastab ning hoiab.
Ja tagasi tegemisest, ma tegin talle tagasi ja veel nii et ta teaks ja näeks. Pidi lolliks minema.
Nüüdseks räägib et on mulle andestanud, aga mina ei taha teda enam ammu, ta on mulle liiga vastikuks muutunud.
Ma ei käi temaga mitte kuskil, ei tee talle süüa, ei pese ta pesu jne.
Muidugi inimesi on erinevadi ja valulävi ka erinev, aga kui oled saanud ühelt inimeselt niipalju haiget ja valu tunda, siis kaovad sul tema vastu igasugused tunded jääb vaid viha.
| merle 27. jaanuar 2002, kl 10.39 |
Arvan, et peaks rohkem olema andestust kui viha ja vihkamist. Stella, kui sa oled olnud 13 a abielus ja kui see oli tal esimene kord, siis võiksid pigem andestada. Mina arvan, et abielu ei ole kuulumine igavesti teineteisele. Abikaasa ei ole SINU OMAND.
Olen ise ka noorelt abiellunud ja pea 14 aastat abielus olnud ja minu esimene SUUR pettumus oli 4-ndal abieluaastal. Olin ka meeletult õnnetu, tundus, et muinasjutt on läbi, kuid see tõi mind pilvedelt alla ja õpetas ennast analüüsima. Suutsin andestada, kuigi raske oli. Praeguseks oleme igasuguseid etappe elus läbi elanud (nii tema kui minupoolselt) ja see ongi mulle õpetanud elu mitte nii must-valgelt nägema. Kui su mees armastab sind ja armastab lapsi, oled õnnelik inimene. Parem püüa välja selgitada, mis tal puudu jäi kodust ja mida mujalt otsima läks. Saad järgmised kõrvalepõiked ehk ära hoida. Mehed jäävad meesteks ja nendel on see jahikirg , mis neid vallutustele ajendab. Ega sellepärast nad oma kodu, naist ja lapsi vähem armasta. Nad lihtsalt vajavad vahest ka magustoitu.
Räägi mehega, mida sa ta vastu tunned ja kui haiget ta sulle tegi. Kui ta sind tõesti armastab, saab ta oma veast aru ja parandab ennast. Vihkamise ja tagasitegemisega ei saavuta sa midagi. Tarvis on mõista, mitte hukka mõista. Analüüsi see enese jaoks kõik läbi.
Sinu mees on igati tubli ja korralik olnud 13 aastat! See on pikk aeg. Hinda seda. Kui lähed sinisilmselt uut ja truud meest otsima, siis tea, et selliseid mehi lihtsalt pole olemas, kes terve elu VAID oma naisele elavad ja mitte kordagi kõrvale ei kaldu. Hinda seda mis sul on. Ära taha egoistlikult, et keegi sulle kuuluks. Igalühel on siin elus õigus elada vabalt. Ära muuda oma abielu mehele vangistuseks.
Usu, ta hindab ja armastab sind veelgi rohkem, kui suudad talle andestada ja annad talle vabaduse. Sest ta lihtsalt ei kasuta seda. Pole põnev. Ja ära talle edaspidi ette heitma hakka, mis ta tegi. Ta saab sellest ka ise hästi aru ja kannatab niigi.
Tean, et sul on praegu väga valus, kuid leia enesele väljund, mine trenni, käi väljas, suhtle sõbrannadega. Mida iganes.
Ära lase sellel vihal eneses kasvada. Läbi raskuste saadki tugevaks. Jõudu sulle, hoian sulle pöialt!
Olen ise ka noorelt abiellunud ja pea 14 aastat abielus olnud ja minu esimene SUUR pettumus oli 4-ndal abieluaastal. Olin ka meeletult õnnetu, tundus, et muinasjutt on läbi, kuid see tõi mind pilvedelt alla ja õpetas ennast analüüsima. Suutsin andestada, kuigi raske oli. Praeguseks oleme igasuguseid etappe elus läbi elanud (nii tema kui minupoolselt) ja see ongi mulle õpetanud elu mitte nii must-valgelt nägema. Kui su mees armastab sind ja armastab lapsi, oled õnnelik inimene. Parem püüa välja selgitada, mis tal puudu jäi kodust ja mida mujalt otsima läks. Saad järgmised kõrvalepõiked ehk ära hoida. Mehed jäävad meesteks ja nendel on see jahikirg , mis neid vallutustele ajendab. Ega sellepärast nad oma kodu, naist ja lapsi vähem armasta. Nad lihtsalt vajavad vahest ka magustoitu.
Räägi mehega, mida sa ta vastu tunned ja kui haiget ta sulle tegi. Kui ta sind tõesti armastab, saab ta oma veast aru ja parandab ennast. Vihkamise ja tagasitegemisega ei saavuta sa midagi. Tarvis on mõista, mitte hukka mõista. Analüüsi see enese jaoks kõik läbi.
Sinu mees on igati tubli ja korralik olnud 13 aastat! See on pikk aeg. Hinda seda. Kui lähed sinisilmselt uut ja truud meest otsima, siis tea, et selliseid mehi lihtsalt pole olemas, kes terve elu VAID oma naisele elavad ja mitte kordagi kõrvale ei kaldu. Hinda seda mis sul on. Ära taha egoistlikult, et keegi sulle kuuluks. Igalühel on siin elus õigus elada vabalt. Ära muuda oma abielu mehele vangistuseks.
Usu, ta hindab ja armastab sind veelgi rohkem, kui suudad talle andestada ja annad talle vabaduse. Sest ta lihtsalt ei kasuta seda. Pole põnev. Ja ära talle edaspidi ette heitma hakka, mis ta tegi. Ta saab sellest ka ise hästi aru ja kannatab niigi.
Tean, et sul on praegu väga valus, kuid leia enesele väljund, mine trenni, käi väljas, suhtle sõbrannadega. Mida iganes.
Ära lase sellel vihal eneses kasvada. Läbi raskuste saadki tugevaks. Jõudu sulle, hoian sulle pöialt!
| vapper jänku 27. jaanuar 2002, kl 13.27 |
to kristiin
hirmus lugu..
aga mismoodi elavad ja missugustex kasvavad sinu lapsed, kes näevad päevast päeva vaid sinu ääretut viha nende isa vastu?
või on sul perega koosviibimisex mõni mask, mille sa ette saad panna?
igatahes tundub see su kirjeldatud olukord kõigi jaox piinav, mix mitte siis seda lõpetada? lastel pärast eluaeg hing haige..
hirmus lugu..
aga mismoodi elavad ja missugustex kasvavad sinu lapsed, kes näevad päevast päeva vaid sinu ääretut viha nende isa vastu?
või on sul perega koosviibimisex mõni mask, mille sa ette saad panna?
igatahes tundub see su kirjeldatud olukord kõigi jaox piinav, mix mitte siis seda lõpetada? lastel pärast eluaeg hing haige..
| lemon59 27. jaanuar 2002, kl 14.28 |
olukordi peaks olema voimalik ymber hinnata. miski ei ole ju jaav ja loplik.nyyd on sul olukord kus sinu perekonna moodustavad sina ja su kaks last.ja kui sul on too, oma elamispind,
pea,jalad, kaed - saad kindlasti hakkama.
vanaema opetus kunagi oli et kui vaga tahad siis leiad voimaluse ja kui ei taha kyll siis leiad pohjenduse.
tunnistan et pohjendused tulevad kyll kergemini.
vaata oma uut olukorda eemalt,motle mida SINA ise toeliselt tahad,ja hakka sinna poole minema. ara jaa viha katte,see laastab ja vasitab ja viib sind eemale su lastest.
ole tubli
pea,jalad, kaed - saad kindlasti hakkama.
vanaema opetus kunagi oli et kui vaga tahad siis leiad voimaluse ja kui ei taha kyll siis leiad pohjenduse.
tunnistan et pohjendused tulevad kyll kergemini.
vaata oma uut olukorda eemalt,motle mida SINA ise toeliselt tahad,ja hakka sinna poole minema. ara jaa viha katte,see laastab ja vasitab ja viib sind eemale su lastest.
ole tubli
| iir urus 27. jaanuar 2002, kl 15.54 |
Merle jutt nagu minu suust tulnud. Kristiinil soovitan meditsiinilist sekkumist. Ime, et mees temaga koos eksisteerida viitsib. Pikkade aastate jooksul juhtub kõike ja kui mees oma jahikirge (mis paratamatult mehemates meestes olemas on) rahuldada püüab, tee nii, et oleks võimalik seda teha Sinu peal - muutu ligipääsmatuks, tee vihjed austajatele (platoonilistele muidugi) jms. Minu mees jättis oma uue kiindumuse kus seda ja teist, kui leidis minu käsivarrel peale asutuse pidu tundmatut
päritolu sinised plekid, mis olid muide minu enda tekitatud.
Elame õnnelikult, lapsed kasvavad ja mõtete vabadus on mõlemapoolne. Inimene vajab hingamisruumi, nii vaimselt kui füüsiliselt, see ei tähenda veel teistega voodisse kargamist.
päritolu sinised plekid, mis olid muide minu enda tekitatud.
Elame õnnelikult, lapsed kasvavad ja mõtete vabadus on mõlemapoolne. Inimene vajab hingamisruumi, nii vaimselt kui füüsiliselt, see ei tähenda veel teistega voodisse kargamist.
| Munnu 27. jaanuar 2002, kl 16.50 |
To Kristiin ja temasarnased.
Vot teiesugused ongi kujundanud meestes t6rke naiste vastu yldisemalt, mis teeb ettevaatlikuks. Sest te ei s""sta isegi lapsi. Ja v6ib kindel olla, et lapsed ei andesta sellistele emadele kunagi ning po"o"ravad neist "ra.. Tulevik - vanaduse veedate uhkes yksinduses...
Vot teiesugused ongi kujundanud meestes t6rke naiste vastu yldisemalt, mis teeb ettevaatlikuks. Sest te ei s""sta isegi lapsi. Ja v6ib kindel olla, et lapsed ei andesta sellistele emadele kunagi ning po"o"ravad neist "ra.. Tulevik - vanaduse veedate uhkes yksinduses...
| elean 27. jaanuar 2002, kl 17.45 |
Ei lugenud siin küll kõiki soovitusi, aga probleem tuttav. Ka mina sain teada oma mehe armukesest, kui oli käsil kolmeteistkümnes abieluaasta. Ka tema on mu elus ainuke. Vahe meie mõlemi probleemis on see, et minu mees küll minuga nii hästi ei käitu, ega pea mind ainukeseks, kalleimaks, pettis mind veel edasi ja tegi teistelegi naerualuseks.Siiski püüan ... Raske on lahku minna, kui lapsed,ja arvan, kui tema on Su elus ainuke olnud, ei saa Sa hiljem mingit rahuldust talle tagasi tehes, vaid hoopis süümepiinad. Arvan, et ta tõesti armastab Sind ja peab oma tegu suureks veaks ja Sa peaksid talle andestama, vähemalt ühe korra peaks andeks andma. Ta ju palub seda. Sinu asemel mina andestaksin ja tema hella käitumise juures Sa varsti unustad kogu loo. Kõik võtab natuke aega.
| merle 27. jaanuar 2002, kl 17.45 |
To Kristiin.
Ma ei saa aru, kuidas saab hakata armastatud inimest vihkama, sest tal on olnud nö keegi teine. Keegi teine tuleb ju ikka mängu vaid siis, kui miski jääb enda omas puudu. Otsi parem endas vigu ja paranda ennast.
Kas eelnevad mälestused, lapsed jne ei tähenda midagi?
Kristiin, sa mõtle natuke, millist elu su lapsed peavad nägema, kas sa soovid, et ka sinu lapsed elavad samalaadset elu? Milleks on vaja kannatada seni, kuni lapsed suured on? Siis oled kibestunud ja pettunud ja sapine kõigi peale.
Ausalt, ei saa aru... elad ju vaid üks kord...
Ma ei saa aru, kuidas saab hakata armastatud inimest vihkama, sest tal on olnud nö keegi teine. Keegi teine tuleb ju ikka mängu vaid siis, kui miski jääb enda omas puudu. Otsi parem endas vigu ja paranda ennast.
Kas eelnevad mälestused, lapsed jne ei tähenda midagi?
Kristiin, sa mõtle natuke, millist elu su lapsed peavad nägema, kas sa soovid, et ka sinu lapsed elavad samalaadset elu? Milleks on vaja kannatada seni, kuni lapsed suured on? Siis oled kibestunud ja pettunud ja sapine kõigi peale.
Ausalt, ei saa aru... elad ju vaid üks kord...
| kuidas karastus teras 27. jaanuar 2002, kl 18.18 |
Stella, Sa elad selle üle. me naised elame kõik üle.
mehed on, nagu nad on, Sinu mees on üks parimaid eksemplare. kolmteist aastat ei ole lühike aeg, kas Sa arvad, et see üks oli ainuke kiusatus tal selle aja jooksul? ilmselt on olnud märksa rohkem võimalusi, ta lihtsalt ei kasutanud neid. ja nüüd tahad Sa ühe vääratuse pärast kõik laiali lammutada.
Suvest saadik on pikk aeg, Sa oled ikka veel vihane. Kas elu teie kodus on juba samasugune nagu Kristiinil? tahaksid Sa seda?
Sa tahaksid, et kõik oleks nagu enne. asjad ei saa olema enam kunagi endised, lepi ja kohane. mil viisil saaks Su mees veel asja parandada? ta kahetseb, tal ei ole kõrvalsuhteid, kummardab, tänab ja palub. kuid Sina oled ikka vihane. kas Sa näed mingit varianti, mida ta veel peaks tegema, et Sind lepitada? kas Sa oled kättemaksuks vihane? selle jäiga vihaga tapad Sa teie suhte hoopis ise. ühel päeval saab ta aru, et ta ei saa midagi olukorra parandamiseks teha, sest Sina ei taha olukorda parandada. inimesel peab olema kodus hea olla, tal ei ole. ja mitte tema oma ühe kõrvalhüppega ei tee elu põrguks, ikka sina oma soovimatusega andestada. üks normaalne mees ei lase kaua oma väärikuse peal trampida, läheb lihtsalt ära. tal ju ka vaid üks elu.
andku jumal Sulle jõudu muuta seda, mida Sa muuta suudad, leppida sellega, mida Sa muuta ei saa, ja tarkust neil asjadel vahet teha.
Saa ükskord täiskasvanuks.
mehed on, nagu nad on, Sinu mees on üks parimaid eksemplare. kolmteist aastat ei ole lühike aeg, kas Sa arvad, et see üks oli ainuke kiusatus tal selle aja jooksul? ilmselt on olnud märksa rohkem võimalusi, ta lihtsalt ei kasutanud neid. ja nüüd tahad Sa ühe vääratuse pärast kõik laiali lammutada.
Suvest saadik on pikk aeg, Sa oled ikka veel vihane. Kas elu teie kodus on juba samasugune nagu Kristiinil? tahaksid Sa seda?
Sa tahaksid, et kõik oleks nagu enne. asjad ei saa olema enam kunagi endised, lepi ja kohane. mil viisil saaks Su mees veel asja parandada? ta kahetseb, tal ei ole kõrvalsuhteid, kummardab, tänab ja palub. kuid Sina oled ikka vihane. kas Sa näed mingit varianti, mida ta veel peaks tegema, et Sind lepitada? kas Sa oled kättemaksuks vihane? selle jäiga vihaga tapad Sa teie suhte hoopis ise. ühel päeval saab ta aru, et ta ei saa midagi olukorra parandamiseks teha, sest Sina ei taha olukorda parandada. inimesel peab olema kodus hea olla, tal ei ole. ja mitte tema oma ühe kõrvalhüppega ei tee elu põrguks, ikka sina oma soovimatusega andestada. üks normaalne mees ei lase kaua oma väärikuse peal trampida, läheb lihtsalt ära. tal ju ka vaid üks elu.
andku jumal Sulle jõudu muuta seda, mida Sa muuta suudad, leppida sellega, mida Sa muuta ei saa, ja tarkust neil asjadel vahet teha.
Saa ükskord täiskasvanuks.
| tsinna 27. jaanuar 2002, kl 18.18 |
Andestada ei ole nii lihtne. Siin paljud soovitavad "anna ikka andeks, ta ju üks kord pettis jne". Aga kas te pole mõelnud, et inimene võib TAHTA andestada, aga ei SUUDA seda?
Minul isiklikult oli väga hea meel stella-lumikellukese käest kuulda, et on peale minu veel naisi, kes ei suuda mehe üleaisalöömist enesestmõistetavaks pidada. Vastikud on need naised, kes väidavad, et "mehemates meestes on jahikirg (teisi naisi küttida) ju niikuinii olemas". Nii et kui minu mees mulle truu on, siis elan koos mingi tossikesega, jah?
Aga Stella, proovi ehk tõesti mõnda aega eraldi elada, siis näed, kas hakkad tema järele igatsema või mitte. Kuna teil on lapsed, siis palu oma meest, ehk ta elab mõnda aega mujal. kui ta tõesti nii mõistlik ja kahetsev on, peaks ta sellega nõustuma.
Kristiin - miks sa arvad, et lapsed ei saa aru, millised suhted ema-isa vahel valitsevad? Isa võib isa olla ju ka mujal elades. Mine lahku ja ühtlasi hakka psühholoogi külastama, see mahasurutud vihkamine sinus hävitab kõige rohkem sind ennast!
Minul isiklikult oli väga hea meel stella-lumikellukese käest kuulda, et on peale minu veel naisi, kes ei suuda mehe üleaisalöömist enesestmõistetavaks pidada. Vastikud on need naised, kes väidavad, et "mehemates meestes on jahikirg (teisi naisi küttida) ju niikuinii olemas". Nii et kui minu mees mulle truu on, siis elan koos mingi tossikesega, jah?
Aga Stella, proovi ehk tõesti mõnda aega eraldi elada, siis näed, kas hakkad tema järele igatsema või mitte. Kuna teil on lapsed, siis palu oma meest, ehk ta elab mõnda aega mujal. kui ta tõesti nii mõistlik ja kahetsev on, peaks ta sellega nõustuma.
Kristiin - miks sa arvad, et lapsed ei saa aru, millised suhted ema-isa vahel valitsevad? Isa võib isa olla ju ka mujal elades. Mine lahku ja ühtlasi hakka psühholoogi külastama, see mahasurutud vihkamine sinus hävitab kõige rohkem sind ennast!
| väiklane 27. jaanuar 2002, kl 18.34 |
tahad andestada, aga ei suuda? kas oled ise nii "õige", et sul on õigus teist hukka mõista? andestamiseks on vaja mõista, mõistmiseks on vaja vahel sügavale enda sisse vaadata. vaata endasse, kas kõik, mida näed, on ideaalne? on? vaata sügavamale. võid sa panna käe südamele ja vanduda, et sina ei eksi iial? ka tulevikus mitte? kui näed endas midagi, mis polegi nii ilus, suudad lepppida ka teiste vigadega. ühel päeval saad aru, et sul polegi mingit õigust teiste üle kohut mõista, ka sina oled teinud vigu. sel päeval oled sa saanud hingelt suureks.
| Lii 27. jaanuar 2002, kl 18.47 |
Stella, Kristiin on sulle siin selge näide, milline põrgu sind ootab kui endas viha toitma hakkad. Appi kui masendav, sihukest hingesappi aastate vältel ei sooviks vaenlaselegi.
Olen mõelnud (enda ja paljude tuttavate elu vaadates), et kui inimene toetub eelkõige enesele, siis ei löö mitte kellegi teise teod jalgu alt, olgu see või oma mees.
Tuhat korda enne parem lahkuminek kui hambad ristis, vihaga ja vimmaga elamine "laste pärast". Kas on nii suur hing, et suudad andestada või siis minna lahku. Mina läksin lahku pärast 13 aastast abielu ja 3 nädalast järelemõtlemist kui teada sain, et mehel on armuke. Mõtlesin, et mina tagasi tegema ei hakka, sellise mehe kõrval jätkata ei taha, head teed tal minna. Ajasin kõik halvad mõtted minema ja olin optimist, uskusin, et tulevik toob parimat. Just nii läkski. Kolme aasta pärast abiellusin uuesti, mul on nüüd ka uuest abielust kaks pisikest last (eelmisest oli üks) ja olen väga õnnelik.
Olen mõelnud (enda ja paljude tuttavate elu vaadates), et kui inimene toetub eelkõige enesele, siis ei löö mitte kellegi teise teod jalgu alt, olgu see või oma mees.
Tuhat korda enne parem lahkuminek kui hambad ristis, vihaga ja vimmaga elamine "laste pärast". Kas on nii suur hing, et suudad andestada või siis minna lahku. Mina läksin lahku pärast 13 aastast abielu ja 3 nädalast järelemõtlemist kui teada sain, et mehel on armuke. Mõtlesin, et mina tagasi tegema ei hakka, sellise mehe kõrval jätkata ei taha, head teed tal minna. Ajasin kõik halvad mõtted minema ja olin optimist, uskusin, et tulevik toob parimat. Just nii läkski. Kolme aasta pärast abiellusin uuesti, mul on nüüd ka uuest abielust kaks pisikest last (eelmisest oli üks) ja olen väga õnnelik.
| merle 27. jaanuar 2002, kl 19.32 |
| iir urus 27. jaanuar 2002, kl 20.08 |
Tsinnale - ma ei väida, vaid olen VEENDUNUD nii teoreetiliselt kui praktiliselt meeste jahiinstinktis, kuid väidan, et MINUSUGUSE naise jaoks on jahikirega mehed etemad igasugustest
kodus pöidlaid keerutavatest tossikestest. Elu on näitemäng ja on meie võimuses sellest lavastada muusikal, operett või ooper, rääkimata komöödiast, draamast või tragöödiast:)))
kodus pöidlaid keerutavatest tossikestest. Elu on näitemäng ja on meie võimuses sellest lavastada muusikal, operett või ooper, rääkimata komöödiast, draamast või tragöödiast:)))
| Cathy 27. jaanuar 2002, kl 20.11 |
toesti...koigepealt pidades armukest...siis oma naisele sellest veel rääkida...arvatavasti pole asi aususes vaid mees ei jaksanud syykoormat enam yksi kanda...keegi pole meist ju täiuslik aga oleks ju motekam sellest rääkimatta olla...kui naine ei tea siis ei oleks ju pohjust tal solvunud ja vihane olla...
| eva 27. jaanuar 2002, kl 21.21 |
stella:
viha su sees tuleb kuidagi välja elada, aga ära tee seda oma mehe peal. Kindlasti armastab ta sind väga. Mul endal praegu selline probleem just lahenemas - tuleb vaid teisele hingamisruumi anda. See kõik, mis oli, pole tähtis. Oluline on vaid teie praegune suhe ja sina ise selles suhtes. Kui sa pole õnnelik, mina ära. Kui aga oled, ära mürgita seda kaunist aega oma vihaga.
to kristiin:
igasugune destruktiivne tegu ja mõtebpöördub ühel päeval sinu enese vastu- su viha lihtsalt lämmatab su parimad omadused. Lase oma mehel minna ja leia omale keegi, kellega tahad koos elada armastuse pärast.
viha su sees tuleb kuidagi välja elada, aga ära tee seda oma mehe peal. Kindlasti armastab ta sind väga. Mul endal praegu selline probleem just lahenemas - tuleb vaid teisele hingamisruumi anda. See kõik, mis oli, pole tähtis. Oluline on vaid teie praegune suhe ja sina ise selles suhtes. Kui sa pole õnnelik, mina ära. Kui aga oled, ära mürgita seda kaunist aega oma vihaga.
to kristiin:
igasugune destruktiivne tegu ja mõtebpöördub ühel päeval sinu enese vastu- su viha lihtsalt lämmatab su parimad omadused. Lase oma mehel minna ja leia omale keegi, kellega tahad koos elada armastuse pärast.
| vovik 28. jaanuar 2002, kl 08.39 |
Väiklane: sinu jutt on jabur. Olgugi, et keegi pole ideaalne, ei tähenda see veel seda, nagu heast ja halvast ei tohiks oma arusaamu olla. Ka mina olen naabri aiast õunu virutanud. Kas mul pole enam õigust varastamist hukka mõista?
Stella: sellest ülesaamine võttis ühel minu sõbral aega tugevalt rohkem kui aasta. Ta pole, muide, kaugeltki kiiksu või hälbega. Kui häid sõpru on, siis nemad ikka aitavad.
Miks inimestel on arusaam, et kui partner petab, oled ise süüdi? Isegi siin naistelehel figureerib keegi Anna, kes oma meest petab, kuna vimane lihtsalt liiga hea on.
Stella: sellest ülesaamine võttis ühel minu sõbral aega tugevalt rohkem kui aasta. Ta pole, muide, kaugeltki kiiksu või hälbega. Kui häid sõpru on, siis nemad ikka aitavad.
Miks inimestel on arusaam, et kui partner petab, oled ise süüdi? Isegi siin naistelehel figureerib keegi Anna, kes oma meest petab, kuna vimane lihtsalt liiga hea on.
| Feliks 28. jaanuar 2002, kl 09.00 |
Stella: ole tubli...saab asjast üle küll, kui teed endale selgeks mõned paratamatused...1. et iga inimene peab peab oma sarved maha jooksma(samaks võrdlusmomenti kasvõi oma tegeliku partneri väärtuse mõistmiseks) 2. et inimesed muutuvad, muutuvad nende väärtushinagud, nende arusaamad, nende suhtumised, nende taluvuspiirid 3.et illusioonid (loe unistused) on vaid illusioonid ja neil ei pruugi reaalsusega miskit seost olla ja kui on - on see meeldiv kokkusattumus.
Karmilt kõlab, aga kui need põhitõed on mitte aint selged vaid ka mõistetavad ja igapäeva tegevuse aluseks võetud on ka lihtsam elada. Ja selline suhtumine ei tee inimest mitte tuimemaks vaid vastupidi - seda kõrgemalt oskad hinnata oma ännelikke eluhetki, seda vähem saad ahiget rasketel aegadel, seda adekvatsemalt suudad analüüsida iseenda ja partneri käitumist.
Karmilt kõlab, aga kui need põhitõed on mitte aint selged vaid ka mõistetavad ja igapäeva tegevuse aluseks võetud on ka lihtsam elada. Ja selline suhtumine ei tee inimest mitte tuimemaks vaid vastupidi - seda kõrgemalt oskad hinnata oma ännelikke eluhetki, seda vähem saad ahiget rasketel aegadel, seda adekvatsemalt suudad analüüsida iseenda ja partneri käitumist.
| . 28. jaanuar 2002, kl 09.08 |
Küll Kristiini lapsed saavad kodust kaasa "terve" nägemuse perekonnast ja kodusuhetest. Ema teeb süüa vaid lastele, isa vaatab ise, kuidas hakkama saab. Pesuga sama. Tubli, Kristiin, anna minna! Ja ükskord on su lapsed samasuguse debiilse perekonna endale kujundanud. Sest nad ei teagi, et ka teisiti saab.....
| mees2 28. jaanuar 2002, kl 09.43 |
| vovik 28. jaanuar 2002, kl 09.45 |
Feliks: Muidu ju toredad ja mõistlikud punktid, aga... 1. iga inimene peab aeg-ajalt vaatama, ega keegi juhuslikult tema parnterist parem/halvem pole? Mis muutub, kui teine on parem/halvem? Midagi ei muutu ju. On siis mõtet peale teatud liiki kihu rahuldamise? 2. kui muutub väärtushinnang/arusaam/suhtumine partnerile haiget tegemise (s.o. hoolimise) suhtes? Lõhnab kurjasti, mis?
.: Et joodikute lastest saavad joodikud ILMTINGIMATA, sest nad ei teagi, et kaine inimene on ka olemas? Sinu lapsed saavad kadestamisväärse elutarkusepagasi nende oma teele kaasa...
.: Et joodikute lastest saavad joodikud ILMTINGIMATA, sest nad ei teagi, et kaine inimene on ka olemas? Sinu lapsed saavad kadestamisväärse elutarkusepagasi nende oma teele kaasa...
| Anna 28. jaanuar 2002, kl 09.46 |
Tere Vovik!
Oled asjadest valesti aru saanud ja kahjuks ei saa sind eriti targaks inimeseks pidada.
Kas sa tõesti kujutad endale ette, et üks inimene võtab endale pähe, täna mõtlen: minu abikaasal on liiga tumedad juuksed. Õudne! Ja siis torman heledate juustega armukest otsima. Või et on hea, otsime siis halva.
Et nii primitiivne asi ongi!
Kui inimesel on mure, hinges suur segadus, siis inimene püüab ka enda käitumisele leida mingitki seletust, ka sellele miks aastaid nii armas inimene ei ole enam nii esimene ja miks inimene midagi sellist teeb mida endast ei oleks oodanud jne. jne. inimene analüüsib oma tegevust.
Aga muidugi seda, et sina oled ilmeksimatu ja imehea ja tark jne. sellest ammugi aru saanud.
Minu arvates lihtsalt püüa natuke mõista ja asju laiemalt võtta. Ja kuidas saab kedagi tunnetes süüdistada? See ju sama mis siin keegi andestamise kohta ütles. Tahad aga ei suuda. Nii võib olla ju ka armastusega, tead mis õige ja mida peab tegema, aga ei suuda, sest süda tunneb teisiti.
Oled asjadest valesti aru saanud ja kahjuks ei saa sind eriti targaks inimeseks pidada.
Kas sa tõesti kujutad endale ette, et üks inimene võtab endale pähe, täna mõtlen: minu abikaasal on liiga tumedad juuksed. Õudne! Ja siis torman heledate juustega armukest otsima. Või et on hea, otsime siis halva.
Et nii primitiivne asi ongi!
Kui inimesel on mure, hinges suur segadus, siis inimene püüab ka enda käitumisele leida mingitki seletust, ka sellele miks aastaid nii armas inimene ei ole enam nii esimene ja miks inimene midagi sellist teeb mida endast ei oleks oodanud jne. jne. inimene analüüsib oma tegevust.
Aga muidugi seda, et sina oled ilmeksimatu ja imehea ja tark jne. sellest ammugi aru saanud.
Minu arvates lihtsalt püüa natuke mõista ja asju laiemalt võtta. Ja kuidas saab kedagi tunnetes süüdistada? See ju sama mis siin keegi andestamise kohta ütles. Tahad aga ei suuda. Nii võib olla ju ka armastusega, tead mis õige ja mida peab tegema, aga ei suuda, sest süda tunneb teisiti.
| . 28. jaanuar 2002, kl 09.51 |
Sa ei saa enne andeks andma hakata kui sa ei ole oma meeleheidet, solvumist, pettumust, viha välja näidanud. Kindlasti ei pea sa seda välja elama "kellegi teise peal". Ka mitte oma mehe peal. Aga sa pead talle teada andma, mida sa tegelikult tunned. See ei ole niisama, et tema solvas sind ja sina oled kurb, tunned talle kaasa, otsid endas vigu, oled nõretavalt andeksandmist täis.See on mäng. Taolise olukorraga käivad koos väga tugevad ja väga erinevad tunded. Sa pead talle oma sisemuses toimuva ette laduma. ST. üks suur ja korralik tüli. Kui sa seda ei tee, siis jääb asi vinduma. Ja ka pärast tüli ei unusta sa seda petmist elu seeski aga sa suudad võtta teda kui inimest ja tema on näinud ka sind kui inimest kõige oma raevu ja vihaga. Ja siis kui sinuarust on kõik öeldud, siis sa pead enda haletsemise ja tema süüdistamise lõpetama! Praegu aga ära mängi pimesikku! Ja ära lase mehel süütundes piinelda, nii ei pea keegi kaua vastu.
Meie vindusime poolteist aastat - üks ahastas seesmiselt, teine moosis ümberringi- kuni asi hakkas kriitiliseks kiskuma. Ma lihtsalt pidin talle teada andma, mis minuga juhtunud oli!
Aga see oli muidugi minu lugu.
Meie vindusime poolteist aastat - üks ahastas seesmiselt, teine moosis ümberringi- kuni asi hakkas kriitiliseks kiskuma. Ma lihtsalt pidin talle teada andma, mis minuga juhtunud oli!
Aga see oli muidugi minu lugu.
| vovik 28. jaanuar 2002, kl 10.01 |
Lisa postitus