Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Feministi nurgake
Valus tõde.
 
Nils 28. jaanuar 2002, kl 10.01
to merle: mulle meeldis su seisukoht, et tuleks otsida enese vigu.

Naised naevad suudlast mehes, aga voib olla on end hoopis unarusse jatnud ning mehe jaoks ei olda enam atraktiivne. KA sei voi olla tewkkinud selline mottemall, et sain mehe katte, elu on kindlustatud ning nuud ei pea enam midagi vastu andma. Mees peab olema hoolitsev, hell, suudlema, kallistama jne. mis siis et ma olen 20 kg raskem kui kurameerimise ajal, juuksed rasvased, voodis vaheaktiivne, kari lapsi kaela peal. Sellist naist ei taha ukski mees ning siit tulebki see uutele jahimaadele minek. Mul omal ka parast 13 aastast abielu tekkis kriisimoment, laksin jahile, aga nuud voin oelda- ONNEKS ei olnud jaht edukas. Suhe elukaaslasega on jalle nagu alguses, molemad osapooled suutsid jutu abil selgeks teha - kus olid norgad kohad ning see toimis. Ara loo kaaslast, raagi temaga.
 
Feliks 28. jaanuar 2002, kl 10.05
Vovik: ära ole primitiivne. Peale keppimise on iga suguline läbikäimine mitte aint kihu vaid ka teise tundmaõppimise vajaduse rahuldamine. Ma eeldan, et ega reeglina ikka plaks ja kohe voodisse minda vaid enne ikka vaadatakse ka teineteisele silma (ja hinge) E tkas muutub...kuidas kunagi...kogemus näitb, et enamikel juhtudel tõdetakse, et oma püsipartner on ikka etem....
Sin uteisest vastuargumendist ei saanud aru. Täpselt ei saanud aru..et kas tahtsid väita, et mis siis, kui inimese muutumine teeb teisele haiget..seegi ju paratamatus, kui ei olda selleks valmis. erinevalt levinud arusaamast 2-ndates eluaastates inimene muutub siiski....kui selleks ollakse valmis, saab ka suuremat valu taluda ...ja kui see muutumine viib paratamatu erimeelsuseni..kas on mõtet piinelda (kui see vastasseis mudab kooselu(või ka lihtsalt koos eksisteerimise) võimatuks? See vanus on alles noorus ja elu on elada veel pikalt..kas onotstarbekas elada selleks, et piinelda...ma kahtlen.

ja kas see viide joodikutest on ka mulle mõeldud..selst kontekstist ei saand ma üldse aru..sorry,ehk seletad?
 
eneL 28. jaanuar 2002, kl 10.09
to Stella:
Said läinud suvel teada, et mehel oli suhe? Ütlesid veel, et on olnud? Tähendab oli juba tookord minevik? Kui mees Sind hoiab, siis ta ikka armastab Sind, mitte kedagi teist. Ega ta sellest teiseks inimeseks ei ole muutunud, et ta eksis.
Miks Sa nii pikalt viha pead? Lisaks veel tahad tagasi teha samamoodi? Miks Sa iseennast karistad ja toda teist, kellega Sa nüüd kätte maksaksid?
 
Anna 28. jaanuar 2002, kl 10.13
Ah et sina Vovik leidsid nii, loomulikult on sul see õigus.

Mäletan seda teemat. Mäletan seda väga rasket aega ja suurt segadust mu elus. Mäletan jah, et olin võib-olla rumal ja otsisin mingit selgitust ja tegin seda delfis.

proovisin asju enda jaoks lahti mõelda ja oli inimesi kes kaasa mõtlesid, oma kogemustest rääkisid jne.

seda et oleksin kirjutanud ühe primitiivse lause, seda ei mäleta.

ja kui ei saa kedagi süüdistada selles, et tunded on, siis ei saa kedagi süüdistada ka selles, et tundeid ei ole. ja kui need tunded mingil hetkel vähenevad või kaovad, siis ei ole loomulikult keegi selles süüdi. Ah mõtetu jutt. Olen siis primitiivne. Sulle jääb õigus nii arvata. Ja oled tõesti õnnelik inimene kui surmatunnini oma raudsetele põhimõtetele kindlaks jääd.
 
eneL 28. jaanuar 2002, kl 10.20
Nils:
Loetledes väheattraktiivse naise omadusi, ütled "kari lapsi kaela peal". Küsin natuke hämmeldunult, et kelle lapsed ja kelle asi on lapsed? Kas mitte ka mehe asi??
 
vovik 28. jaanuar 2002, kl 10.22
Feliks: 1. punkt: mis siis partneri jaoks ikkagi muutub? No mina ei usu, et mingi vajaduse rahuldaja kuidagi paremini tema suhtes käituma hakkab. 2. punkt: jah, said õigesti aru. Kui partneri muutumine teeb haiget, pole mõtet piinelda.

Ma tegelikult üleüldse arvan, et peale materiaalsete hüvede, sotsiaalsete kohustuste ja mugavuse pole mingil kooselul üldse muud mõtet. Oleks just see rahulik illusioonideta elu, mida sa mainisid. Mõistuseabielu ühesõnaga.

Viide joodikule polnud sulle mõeldud. See oli mõeldud .-nimelisele kommenteerijale.
 
k 28. jaanuar 2002, kl 10.23
Tõepoolest, Nils, miks oli sinu lastekari ainult naise kaela peal, kas sa ei oleks võinud veidi naise koormat omalt poolt kergendada?
 
Fööniks 28. jaanuar 2002, kl 10.26
/Üritab Annale appi tulla/

Vovik: tõsiseltvõetav petmine tekib sellest et keegi hakkab armastama kedagi kes ei ole püsipartner. Armastama hakatakse mitte mingil põhjusel, vaid lihtsalt niisama. Ei usu, et see oleks armastus, kus keegi armastab kedagi millegi pärast, mis sellel on või millegi sellise pärast mida teisel ei ole... see küll ei ole armastus.

Aga kui eeldad, et see sinu armastus teeb püsisuhtele haiget, siis paratamatult analüüsid, miks selline armastus üldse tekkis. Ma usun et see on see, mida Anna tahtis öelda. Ta küsis iseendalt - miks ta armastab teist, kuigi oma mees on väga hea.

Ei ole primitiivne mõtteviis.
 
. 28. jaanuar 2002, kl 10.26
 
Nils 28. jaanuar 2002, kl 10.28
to enel: sry, kui mu mote natuke arusaamatuks jai. Loomulikult on lapsed ka mehe asi, kuid tahes - tahtmata jaab suures osas lastega tegelemine naise olgadele, eriti just imikueas. Kolm aastat lapsega kodus, siis tulebki nii, et enamus ajast kantseldab lapsi naine. Ning puhendudes rohkem lapsele, jaab enese eest hoolitsemine unarusse, kui mees ei aita.
 
vovik 28. jaanuar 2002, kl 10.30
Anna: ära solvu. Keegi ei süüdista siin sind praegu. Ma lihtsalt väitsin, et petetavad ei ole alati selles süüdi ja tõin sinu juhtumi selle tõestuseks.
 
eneL 28. jaanuar 2002, kl 10.41
to Nils:
Täpselt seda ma tahtsingi öelda, et kui lastekarja tõttu kaotab naine oma võlu, siis peaks mees pigem aitama, kui minema uutele jahimaadele. See, et naine on nii väsinud, et ei jaksa enese eest hoolitseda ja ei tunne huvi enam seksi vastu, peaks meest mõtlema panema, mis viltu on.

Aga antud teemas tundub, et mees armastab ja hoolib ja on pigem tegu mehepoolse eksimusega, mida saaks ja võiks üks armastav naine andeks anda, mitte pikka viha pidada
 
vovik 28. jaanuar 2002, kl 10.42
Fööniks: siin on tegu möödarääkimisega, sain ma praegu aru. Ma ei pidanud Anna juhtumit või mõtteviisi primitiivseks.
 
Feliks 28. jaanuar 2002, kl 10.46
Vovik: Et kas paremini käituma hakkab...seda ei pruugi jah..aga kinnitus, et oma on best aitab vähemalt sama hästi käituda...suur asi seegi ju!

A mis puutub kooselusse...kahju Sust...mina olen küll veendunud (ja omal nahal kogenud) et kooselu on tegelt väga raske asi ja see tasub just eelkõige selle vaimse ja hingelise läheduse poolest..see kaalub üles ebamugavuse (mitte mugavuse - et naine süüa teeb ja hoolitseb jnejnejn teisega arvestamise ebamugavus on märksa suurem koormus tegelt ku mõistusega võtta. nbormaalseks teeb teisega arvestamise temast hoolimine) ja kõik need teied kriteeriumid, mis tegelt on ikagi suht segavad elemendid mu meelset. Hingeliselt ja vaimselt lähedase inimese vajadus on vähemalt minul nii suur, et ma hindad seda kooselus vaat et hädavajaduseks ja ülimuslikuks..see korvab üles väga paljut.
 
vovik 28. jaanuar 2002, kl 10.52
Feliks: hingesugulasega ei pea ju tingimata koos elama. Kui hingesugulane juhtub olema kooseluks sobilik naine, noh, seegi meeldiv kokkusattumus.
 
Anna 28. jaanuar 2002, kl 10.54
Vovik

Ega ma ei solvugi. Ja inimesi tundmata ja süvenemata ongi raske teist mõista.
 
Feliks 28. jaanuar 2002, kl 10.57
Vovik: seda ma kiidangi...mul on vedand:)
 
ingrid 28. jaanuar 2002, kl 11.18
Issand, jälle siin vovik püüab tähti närida, oma loogikat ajada ja kõigest hingest suhelda. Ja nagu alati, unustab ära küsija teema ja tema probleemid. Vovik, loe mis sulle alati vastatakse, mõtle selle üle ja õpi ometi.
 
//////////////////// 28. jaanuar 2002, kl 11.18
Vovik, mine @!#$.
 
Nils 28. jaanuar 2002, kl 11.21
to eneL : tundub, et see paar ei ole asja suutnud omavahel korralikult lahti raakida. Jutust on rohkem kasu kui vaikimisest, ja lastele ei tee asja nagunii selgeks.
 
abikaasa 28. jaanuar 2002, kl 11.33
Mina olen abielus olnud kuus aastat. Mees on mind petnud selle aja jooksul kolm korda -nii aastaste vahedega. Kaks korda prostituudiga. Kolmas kord oli ligi aasta pikkune romaan töökaaslasega, mis tuli välja nüüdseks kolm kuud tagasi. Täna palusin tal lahkuda. Kui usaldus on läinud, on suhet väga raske, kui mitte võimatu parandada. Ma ei tunne ennast kuigi optimistlikuna, paraku ma armastan teda ikka veel. Ainult, et kooselu muutus paranoiliseks, sa ei usu enam ühtegi sõna, kahtled tema siiruses ja see kõik väsitab.
Mis puutub eelpool olevatesse väidetesse, et ju siis on abielus naine ennast ise lohakile jätnud, siis nii lihtne see küll ei ole. Mina olen hoolitsenud nii enda välimuse, kui laste, kodu ja ka mehe eest. Ka seksist ei olnud tal puudust, võimalik, et ta teeskles (seda pidid ka mehed tegema) aga voodirõõme suutis ta väga edukalt ja suurtes kogustes kahe naise vahel jagada.
Ta ise ütles, et otsis põnevust, mida uus suhe pakkus ja et kahetseb hirmsasti. Minul on ka väga kahju, aga kui minu puuduseks on see, et ma ei suuda iga päev kohutavalt põnev ja uus olla, siis ma parem loobun. Minu arusaamise järgi on koosneb abielu turvalisust, aususest ja hoolimisest. Kogu elu võimelda selle nimelt, et kui ma nüüd piisavalt põnev ei ole, siis võib mees mind petta, sellega ma nõus ei ole.
 
vovik 28. jaanuar 2002, kl 11.36
Ingrid: ära unusta küsijat ja tema probleemi. Loodan, et loed seda vastust ja õpid sellest. :P

Mul ei ole midagi selle vastu, kui keegi mind lolliks või primitiivseks peab, aga kuni ei võeta vaevaks minu seisukohti korrigeerida või ümber lükata (erinevalt Feliksist), pole sellisel tühikargamisel suurt pointi.
 
Naine25 28. jaanuar 2002, kl 11.44
Ma olen olukorras olnud,kus noormees pärast 7 kuud koosolemist teiste naistega pettis ja sellest teada saades oli mul enda jaoks selge: ma ei suuda selle inimesega enam iial samamoodi koos olla,teda usaldada.Ja see suhe tuli lõpetada. Siiani ei ole kahetsenud ja leidsin palju väärtuslikuma suhte,mis nüüdseks palju kauem kestnud.
 
Indrek 28. jaanuar 2002, kl 12.03
Minu kaastunne igatahes, midagi soovitama ei hakka sest siin pead küll ise otsustama. Palju ilusat edaspidiseks:).
 
väikeMy 28. jaanuar 2002, kl 12.34
abielus: täiesti nõus Sinuga. Mis pagana tola peab naine olema, et iga päev uus ja värske ja huvitav, et meheke ainult teiste poole kiikama ei hakkaks! Naine on ka ainult inimene, kellel on pikk tööpäev ja veel kodused toimetused. see muidugi ei õigusta enese käest laskmist, aga mehed peaksid püüdma MÕISTA, aga mitte enesekeskselt ringi jahtima.
 
N33 28. jaanuar 2002, kl 12.59
Kõige õigem teile mõlemale oleks ilmselt pereterapeudi juurde minna. Alguses käi üksi - saad oma mõtetes ise ka selgust, aga hiljem kindlasti koos (ilmselt on su mees sellega nõus, kuna ta ju püüab päästa teie kooselu), et tuua ellu positiivne muutus. Mõttetu on häbeneda professionaalidelt abi paluda, kui hing on haige või oma vihaga enam hakkama ei saa. Kui meil on pimesoole põletik, siis meid ju sõprade arvamus ei huvita - kutsume kiirabi ja lähme haiglasse.
Ise olen üheksa aastat abielus. Kui alustasime koselu, olin kaljukindel, et iga petmine lõpeks kohvrite pakkimisega - ei mingit andestuse kaalumistki! Praegu arvan küll, et ühe kõrvalsuhte pärast (oleneb selle sügavusest ka muidugi) veel meest välja ei tõstaks - armastan teda ja tean, et meil on koos hea. Ma ei kujuta ette, et peaksin sellele lõpu tegema. Õnneks ei ole veel Sinu nahas pidanud olema. Ja annaks Jumal, et seda kunagi ei juhtuks!
 
helen 28. jaanuar 2002, kl 13.45
To Kristiin: sa oled ikka RUMAL inimene. Ma ei tea, mis suur põnts see lõpuks peaks olema, mis sind paneks mõtlema nii enda kui oma lähedaste heaolu üle. Oota jah, kuni lapsed on suureks kasvanud - siis oled paras kibestunud mutt. Ja lapsed oled ka ära rikkunud teatud küsimustes selleks ajaks! Ning ehk kui oleksid abikaasale peale seda esimest korda andestanud, ei oleks neid järgmisi kordi tulnudki! Muidugi on libedikke, kes ainult kõrvalt hiilivadki, kui see ei ole mingi reegel. Nõme on tänitada, et vaata, kui ükskord teeb, siis jääbki tegema!
To Stella: Olen läbi elanud selle (meil oli tegemist küll kõrvalehüppega, mitte SUHTEGA), mis sina ja nii tuttav, nii tuttav tundub eriti see viimane lõik! Esiteks - AEG töötab sinu kasuks! Punkt kaks - rääkida, rääkida, kõik südamelt ära! Mind näiteks rahustasid maha tema motiivid - koorus sealt välja hoopis see, et mehe meelest ei olnud tema piisavalt minu vääriline - see kõlab kummaliselt, kuid usun seda. Vastik moodus mehel endale oma väärtust tõestada, aga mis teha. Kogu nende arutelude käigus sain palju-palju mõtlemismaterjali, kui vähe ma olin teda tunnustanud, sest ta on mul tõesti supermees. Kuigi seda on raske endale tunnistada, meie omavaheline suhe tegelikult võitis sellest tragöödiast (sest minu jaoks see seda oli) lõppkokkuvõttes, sellest hetkest, kui suutsin andestada. Viha oli ka, metsik viha ja elasin seda ka välja. Ma arvan, et kui mu mees mind nii ei armastaks, siis ei oleks tema seda minu aastapikkust märatsemist välja kannatanud. Aga järjekindlus viis sihile :) Andesta, andesta, andesta!
 
Angelika 28. jaanuar 2002, kl 13.59
Minu meest "tabas" päevapealt pöörane kirg hakata iga päev trennis käima,peale seda ööklubid ja hullumeelsetes kogustes kulus ka parfüüme.Algul tegin ikka mürgiseid märkusi,siis aga tüdinesin ära ja tegelikult ei pööranud sellele enam mingit tähelepanu.Tol ajal oli ka töö nii pingeline,et ei olnudki tahtmist veel temaga kraagelda.kõik see kestis päevani,kuni ta ei tulnud koju 5 päeva.lõpuks saabudes ei öelnud talle ühtegi kõverat sõnagi.Kujutan aga ülihästi ette,milleks ta võis olla oma vaimu ette valmistanud!Mulle tegi asi isegi natuke nalja,sest vennike oli ikka jahmunud küll.Sellest päevast istub kodus,ei mingeid trenne ega ööklubisid,lõhna kulub ka mõistlikus koguses ja minu ümber tiirleb ka ennastsalgavalt.Seda etappi tema elus ei ole me puudutanud ja ma ei tahagi mingeid üksikasju teada.Jäägu see talle kas siis mälestuseks või piinaks.Ainult niipalju tean,et suhtlen temaga küll kui meeldiva korterinaabriga ja ilmselt kunagi lähevad meie teed laiali.Võib-olla ei lähe ka!Ma ei tea,kas nii on õige või vale,aga praegu on nii.
 
bzzz 28. jaanuar 2002, kl 14.01
Loomulikult teeb selline asi viha, mis siin imelikku. Viha on täiesti inimlik emotsioon. Mina saan sinu soovist tagasi teha suurepäraselt aru. Kui sa oled kindel, et tagasitegemine seda viha leevendab ja kui soovid, siis näitab, et ka sina teiste silmis ihaldatav oled ning sinu enesehinnangut tõstab, siis kes saab käe ette panna. Andestamine mõjub mõtlevale inimesele, tõbras kasutab selle ära. Ise tead, kumb su mees on.
 
tsinna 28. jaanuar 2002, kl 14.03
Mis imeline loogika, et kui mees petab, oli naine süüdi! Ei olnud atraktiivne, võttis kaalus juurde, juuksed rasvased ... See "lapsed kaela peal" ei kannata üldse mingit kriitikat. Ja mees on pärast kümneaastast abielu endiselt kena poiss, ei õllekõhtu, ei kiilaspead ega kõõma pintsakukrael. Toob aga naisele lilli nagu kurameerimise ajal ja on niiii tähelepanelik naise vastu.
Olen paar nädalat tagasi ühe teise petmiseteema all sellest juba rääkinud, aga minu meelest asi nii oluline, et võib veel korrata:
niisiis, kes te siin räägite, et andestamine näitab hinge suurust jne. KAS TEIE MEHED ANNAKSID TEILE TEIE KÕRVALEHÜPPED SAMAMOODI ANDEKS, NAGU TEIE NEILE?
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!