Tänan kõiki,kes võtsid vaevaks minule vastata ja
nõu anda.
Neid kommentaare lugedes ei arvanud,et nii vastakaid
ja kohati väga krõbedaid sõnavõtmisi tuleb.
Tahan omalt poolt niipalju öelda.
Fakt on see, et inimene käitub hoopis teisiti,siis kui ta ise taolise supi sisse satub ja otse loomulikult me inimesed oleme väga erinevad.
Olen ise üliemotsaalne,võtan kõike väga sügavalt hinge(see ei ole teadagi tänapäeval eriti kasulik),mulle on väga tähtis oma lähedaste käekäik,sinna kuuluvad ka sõbrad,muidugi eks olen ka mingil määral egoist,tujukas,võimukas nagu me enamus ja seda armukadedust ka rohkem kui tarvis.
Ütlen seda sellepärast,et olen tugevalt oma sõnu söönud.
Umbes 5a. tagasi juhtus minu parima sõbrannaga sama lugu mis minuga nüüd läinud suvel.
Mäletan väga hästi kuidas ma teda totsutasin ja ta enesetapu mõtetelt ära aitasin,kuid aega edasi imestasin ja kaagutasin tema kõrval,oma arvamust avaldasin, et mina lööks kohe ta majast välja,ei suudaks enam seksida,lõhuks auto istme ära kui teada saaks,et mõni litu seal istunud on ja teab mida kõike veel.
Kuid teada saanud mehe armusuhtest olin kohutavalt rahulik ei teinud midagi sellist mida tookord oma sõbrannale teha lubasin.
Isegi mees oli tookord imestanud et nii rahulik olin olnud, nagu ta hiljem seda mulle ütles.Tahangi mainida seda ,et tegelikult me inimesed oleme väga ettearvamatud ja avastada hiljem,et oi see pole nagu ültse minu moodi.Pole mõtet vaielda,aga loomulikult olen ise väga,väga selle poolt,et kui sul on armastatu või kes tahes kallis inimene ei tohiks talle sellisel viisil haiget teha.Ei tea võibolla olen kellegi arvates imelik,sest olen hakanud tõesti veidi teisiti mõtlema.
EI mäleta kes see inimene oli kes seda soovitas,aga arvan,et võtan tõesti mõned sõbrannad käsile ja teeme pulli.
Olge tublid KÕIK!