tjah, minu mehesse suhtuvad ka teised naised sellise flirtiva olekuga ning on isegi suvalistel ettekäänetel öösel helistatud, et minu mehega lobiseda. Mees on öelnud, et ainult sõbrad, kuid nende naiste hoiakust on selgelt näha, et nemad nii ükskõiksed ei ole. Ma pole ise siiani midagi seepeale öelnud, vaid sisendanud endale, et mina ei saa kontrollida kellegi teise elu ja suhteid ning kui mees on minuga ikkagi koos, siis olen ka mina talle väga tähtis. Igal mehel võib ju olla naissoost sõbrannasid, see on samanormaalne, kui et minul on meessoost sõbrad. Paraku on meie peres nii, et hoopis minul on rohkem austajaid kui temal. Eks teda teeb natuke ärevaks küll, kuid ma olen talle ka alati rääkinud ühest või teisest austajast. Sest mul pole nende austajatega mitte midagi enamat ja kuna ma siiski usaldan enda elukaaslast ja pean teda ühtlasi ka enda parimaks sõbraks, siis ma ka räägin talle nendest tähelepanuavaldustest, mida mehed mulle teevad. Endal oleks vist nagu paha varjata austajate käitumist ja minu lävimist nendega, sest miks mul peaks olema oma mehe ees saladusi? Kui ma saan talle rääkida, mida mõni sõbranna nt teeb vms., siis miks ma ei peaks saama rääkida seda ka austajatest?
Varjatakse ju ikka siis, kui ON mida varjata ja kui see peaks elukaaslase kõrvu jõudma, siis teeks haiget.. seega otsustataksegi parem juba varjata, et mitte nö konflikte koju tuua. Eks see on igale inimesele ju ikkagi omamoodi meelitav ja enesehinnangut tõstev, kui on austajad - iseasi, kui palju nende austajate sümpaatiat ära kasutatakse.