Nii minagi, kuigi mitte seepärast, et Feliks 10.54 mingit kaitset vajaks või, et ma vastu vaielda ei julgeks. See on lihtsalt loogiline mõtlemine.

Sandra, jah, mu mees teeb ka tööd. Ja kui keegi liiga õhkab, siis on inimlikud viisid sellest vabaneda. Kui mees ei suuda mõnd neiut maapeale tuua, siis on ta kas koba, naudib seda olukorda alateadlikult või on nii flegma, et temani ei jõua ka tuumapommiplahvatus.
Kui su meest õhkajad pidevalt tüütavad, Sandra, ehk küsid endalt - MIKS su mees siis seda konkreetsel ja delikaatsel moel lõpetanud pole? Arg? Või ikka natuke meeldib?
Kui juhile ikka alluva poolt osutatud intiimse kaldega tähelepanu ei meeldi, siis ta vestleb teisega ja selgitab arusaamatused, kui ta just jänes ei ole. Nii palju peaks ikka juhil ettevõtlikust ja inimsuhetest arussaamist olema, et seda viisakalt ja delikaatselt teha.

Kiisu, see mida cathy eespool kirjutas, on väga õige. Kaugelt vaadates ja niisama lõõpides võib inimene igati lahe tunduda, aga... Olen ise kunagi sama vea teinud (ei olnud abielumees) paar korda krõpsasime, aga asi ammendas minu jaoks end ruttu, sest seks ei olnud see... otsustasin asja lõpetada, teine pool ei pidanud seda heaks mõtteks ja asi läks päris õelaks. Kusjuures sellest inimesest ei oleks seda kunagi uskunud!

ei tea kus siin loogilisus on?
päris lahe suhtumine teil siin: loon suhte, näen midagi paremat ja kohe petma...
kurat ja siis nutate ja kahetsete et tegite teisele haiget oma petmisega...
enne tuleb ikka üks suhe ära lõpetada ja siis alustada, nii oled aus nii enda kui ka oma elukaaslase vastu...millega on tema sinu petmise ära teeninud? et oli valel ajal vales kohas või? need asjad tuleb lihtsalt enne selgeks mõelda ja rääkida, et pärast mitte kahetseda..
oma õnn on teil kõige tähtsam, mõtlemata teistele inimestele..
egomaniakid olete! tahaks näha, kes teid tahab teid lipakaid, kes põgenevad kohe kui tekib kusagil säde kellegagi? teil puudub arusaam mõistest nagu on "vastutus", tegude eest tuleb vastutada!

To Tova: aga ma polegi öelnud, et ta neist lahti ei saa. See on tema jaoks lihtsalt nii mõttetu ja tühine ajaraiskamine.
Feliks: Traditsiooniliseks suhtumiseks meie ühiskonnas on tänapäeval ikka see, et abiellutakse/vabaabiellutakse ja vaatame, mis edasi saab. Läheb pisut keerulisemaks või tekib mingi ahvatlus, siis minakse lahku või antakse ahvatlusele järele. Inimesed on nii NÕRGAD ja siis vabandavad end välja fraasidega, et "elu on selline" jne. Vabaduse ja valikuvõimaluse vastu ei ole mul midagi, aga miks selline rõhuv enamus peab selle all silmas moraalilõtvust.

To Mati: kahe käega poolt! Hakkasin juba lootust kaotama, et veel ausaid inimesi leidub.

Mati: nõus!

mul selline tunne et asi on selles et ühiskonnas on kadumas asi nagu on "moraal". kui inimesel ikka puudub moraal siis mis moodi pean ma temasse suhtuma? iga kell võin leida nn. "noa seljast". on see siis normaalne ühiskond? kas te tõesti olete õnnelikud ainult siis kui ise olete õnnelikud ja ka siis kui teete teise inimese õnnetuks samas?

tekib küsimus: kurat mis te neist suhetest loote siis üldse kui ei suuda truu olla? olgem siis vabad ja ärgem tehkem teistele haiget!
to Kiisu: Aga ülemuse naise käest sa küll ei pääse kui ta teadma peaks saama.

Käitu teisega nii nagu sa tahaks et tema sinuga käituks!

Mati: Sulgi õigus, kuigi tood suht äärmusliku näite - ega see nüüd nii hullusti kah pea käima. Tuleks nii teha jah.....kuidas säästa-päästa ennast teistele haigettegemata..see on palju raskem, ku ienda särgialuse hoidmisega hakkama saada. Kui me sedagi õpiks.
Aga selge on, et enim teevad haiget ikkagi need kõige lähedasemad inimesed..see on paratamatus.

Sandra: lähevad ahvatlusele järele - see on too milest ma olen jutlustanud ennegi - kannatlussuutlikusest. Ei osk ama kah ütleda, misk loodetakse suhetelt nõnda palju ja siis ku inõnda ei lähegi, pakku joostakse kuskil midagi targemat leidma...aga ometigi nii tehakse...kus on see piir, mida kannatada ja mille puhul joosta ei tea kah - eks igaüks ise pea teadma.
Aga see ideoloogia, et üks suhe enne lõpetada kui teist alustada...noh ma küll ei tea kuidas seda praktikas talitada...mis ma pean töö pooli jätma, et suhelda teistega enam ei tohiks:))) Ikka on ju nõnda, et need inimesed kellega suhtled, et osad on sümpaatsemad, osad vähem...osa on koh eoma abikaasastki sümpaatsemad...ja mõtled, et kus ta küll siis oli, kui oli õige aeg....

Feliks: siin tulebki mängu "vastutus". elu on täis valikuid, mida tuleb tahes-tahtmata teha, iga kord kui teed valiku tuleb ka vastutada!

Mti: su mõttekäik on üsna õige. Aga natuke sirge. Mulle ka üldiselt meeldib "Väikese Printsi" filossofia: Kui sa oled kellegi taltsutanud, siis sa vastutad tema eest. Ja kujuta nüüd ette, kui sa oma abielu kõrvalt teiste naistega suheldes juhuslikult armud kellessegi teisesse ja tema ka sinusse... siis sa oled ka tema taltsutanud ja vastutad ka tema eest. Et kuidas sa seda vastutust siis jagada mõtled? Kaks kallist inimest, üks saab paratamtult nutma. Ei ole need valikud alati nii lihtsad midagi.

Praegune Eesti yhiskond ju toodabki koike seda /// Ega ilmaaegu naaberriigid nimeta Eestit ///suurimaks vabaohu litsimajaks///

feliks: ma olen 100% kindel et tuleb teha valik ja kõik..ausalt öeldes on välistatud juhtum et ma kahte inimesse korraga armun, see ei oleks lihtsalt aus.

Mati: ja....?
Loomulikult tuleb vastutada...kusjuures vastutuseks ei pea ma miskit materjaalset - see pole vastutus...vastutus on eelkõige inimese sees...ja millegipärast ma usun, et on olems kuskil keski "Peetrus", kes su üle viimsepäeva kohtuotsuse ette loeb....me ei tea, kuidas ja mismoodi see käib......
Inimesed on erinevad...ja kes neist on õigeim?

sorri, fööniksile oli see mõeldud

Kas ausalt saab armuda???

Mati: :))) ära ütle iial iial....vana soovitus...nohjah et lausa armuda kahet korraga - sellist äärmust pole keegi siin kuskil toonudki..jutuk soli ju, et ku iüks on juba see vana partner ja sis tuleb uus armumine peale, et mis siis teha.....

Mati: ei ole muidugi aus armuda teise, kui sul partner olemas. Aga ometi neid asju juhtub kogu aeg siin elus. Tugevamad tulevad sellest olukorrast läbi veel tugevamana, nõrgad ehk jalutavad minema. Või vastupidi, ma ka ei tea. Kuidas keegi. Minule meeldib mõelda, et mina olen tugev.

feliks: ole siis aus mees ja enne kui tegutsema hakkad teises suunas tee lõpp eelnevale suhtele!

Mulle tundub, et Feliks teoretiseerib lihtsalt ;o)

fööniks: tead mis- tekib küsimus kui väga sa austad oma praegust partnerit? kui arvad et enda tunded on tähtsamad hetkel, petad teda teisega ja siis tuled tagasi- on see õige käitumine sinu arust? see on minu jaoks suurim mitte austamisavaldus partneri poolt! see on teise inimese petmine! kas tema peaks sulle andestama tehtu?
räägitakse et kui armastad siis ka andestad..mis õigus on sul pärast sellist tegu paluda andestust?

Mati: kõik mis sa kirjutad, on sinu vaatenurgast õige. Aga on üks pisike detail, mis kogu su jutu pea peale pöörab. Nimelt see, et sina ei ole minu mees ja mina ei ole sinu naine. Tehiolud on välja selgitamata ju.
Ja andestust peaksin ma paluma mitte partnerilt (tema mõistab mind -teatud põhjustel- niigi 200%) vaid eelkõige iseendalt.

Tova vastutab enda moraali eest. Mitte Kiisu ega tema ülemuse ega isegi mitte oma abikaasa moraali eest.
Ma pole lasteadnik, olen abikaasa. Kui mu mees (või Kiisu abielus ülemus) ei suuda neiu ahvatlustele vastu panna, on see tema moraali(-tuse) taseme näitaja ja kitsalt tema mure. Minu osaks jääks siis lein, kui tegu oleks minu mehega :-) Aga ega ma oma meest nüüd kantseldama kah ei hakka ja ahvatlustest kõrvale hoidma või talle lähenevaid naisi sõimama... :-) Ise on mees. Ise on inimene. Mina ei põe. Ma armastan ja usaldan teda, mitte ei käi miniseelikutes neiusid kividega loopimas. Ja ma ei kavatsegi oma abikaasa truuduse pärast võidelda. Mina olen siin - teised naised kõigi oma ahvatluste ja väärtustega on seal - mees valigu ja otsustagu ise, iga päev, vastavalt oma rikutuse tasemele.
Sandra on küll üsna verine võitleja :-) Nagu emakass kaitsmas poegi (meest) ümbruskonna laastava mõju eest, mis ta moraali võiks hävitada.

fööniks: loomulikult tuleb iseendalt paluda andestust, aga pahatihti minnakse kõigepealt partnerilt seda paluma...

Thanks Tova, ma sain kõvasti naerda ja võtan seda kui komplimenti. Muuseas ma ei kaitse oma meest, tal samad põhiväärtused kui mul. Tekkis lihtsalt vajadus siin seda ümbruskonna laastavat mõju ka teise nurga alt näidata. Järsku keegi on kahevahel ja õnnestub talle näidata, et on veel teisigi, kes seda laastavat mõju nii loomulikult ei võta ja selle vastu protesteerivad.

Mati kuule....minul ei võrdu suhe kooseluga..mul on terve valik erinevaid suhteid..alates neist kellega ma suhtlen maanteel tulede ja käeviibutustega, töökaaslased, juhututtavad ja sõbrad ja sõbrannad ja sugulased ja seda suheterägastikku kroonib kõrgelt üle teiste mu omaabikaasa koos lapsega.....mida ma talle ütlemapeaks, et kuule naine ma lõpetan asja Suga ära kuna mul on 15923. suhe tekkinud!? Ei..naisest ja pojast ei taha ma mitte lahti saada:)

Minu arust just Feliksil ongi moraal olemas (soh sai nüüd vist vale teema alla küll). Mina pole veel tähele pannud, et ta oma naist-last teisele kohale sätiks kellegi teise järel. Tema ei jookse pea laiali metsa, kui keegi kenam või huvitavam ette jääb. Kuskohas see ebamoraalsus siin on?

Fööniks: Sul kuldsed sõnad....millegipärast läheb mulle Su arvamine rohkem korda kui.....mõne teise:))

Mati 13.13
Sorry, veidi hilinenult.
Kui see oli mulle mõeldud siis loogika all pidasin silmas väljakujunenud isikusi, kaljukindlust(igas asjas) ja verepiisani kannatamist...
See kõik pole igas suhterägastikus üheselt võetav.Kõik ei jookse kohe laiali ja uude suhtesse ja kõik suhted pole seksiga seotud
ja mõni suhe saab hoopis tugevamaks ja...
Ära siis solvu ja igaüks näeb oma spektrist ja sinu oma on sinu jaoks parim, ma arvan.