Kas 60-aastane naine on vanainimene? Mis arvate?

ei ole veel. Aga suht kähku läheb see viimane lõpp, nagu, et muutub näost ja tervise poolest, uba võiks öelda, et 65 jälle on.

60 olin veel krapsakas ja oleks tea, mida teha veel tahtnud.
Nüüd järsku on jokk, elu läbi. Mitte millegagi ei kanguta mu suud enam naerule ja miski ei paku enam huvi ega rõõmusta ka. Nagu elav laip liigun veel ringi.
Ei suuda aru saada, miks sedasi äkki imelikuks muutusin.
Või käibki see nii.

äärmiselt individuaalne - mõni mutistub juba 35-selt, ei hoolitse enda eest ega huvitu millestki, teine on surmani daam v härra. ja tervisest oleneb. ise olen just 60 saamas ja ausalt öeldes tundsin end äkki vanana eelmisest aastast, kui tervis kokku jooksis:-( kui sügisel trennis käima hakkan, ehk siis asi muutub ega tunne enam nii...

kas te olete kõik šovinistid, et siin vestlete :)
Aga jah, see 60 on tõesti ikka vana juba, ainus lootus, et kui edaspidi läheb veel hullemaks, siis saad mõelda, et 60 oli veel päris hea.

Numbri järgi on küll 60 vana inimene, aga nagu KÕIK siin mainis on see ikkagi suhteline. Meil siin on vanad ja näotud juba enamus 40- seid. Ei tegu, ei nägu. Vormitud, ilmetud, sorakil, vingus nägudega. Loomulikult ega füüsilise vananemisega ei anna neid võrrelda, aga kui üks 40-ne on selline ngu kirjeldasin ei mängi ka sildeam nahk mingit rolli.

täna hommikul tabasin end mõttelt- jaa, vanal vene ajal oleksin paari aasta pärast pensile saanud (siis oli naistel piiriks 55 ja kuna mina tegin pikalt tervist kahjustavat tööd, oleksin saanud pensile veel varem).
Kas ma ka oleksin otses mõttes vana inimene ja pensionär, on küsitav- tervis on OK, pikk ja sale, liikuv, ikka soeng ja meik ja maniküür on omal kohal. Viimased 20 aastat teinud vaid tubast tööd, mis konti ei murra. Kontsaga king ja kostüüm on mu vormiriietuseks.
Samas ma natuke ka kardan seda vanemaks saamist, sest sellega kaasneb tervise halvenemine ja ma tean, et just sellega oleks mul raske kohaneda ja siis algab minu kiire liikumine lõpu poole

mul üks mutike 80 täis - elavam, lõbusam ja tegusam kui nii mõnigi 35-ne. Eks haigused rõhuvad kuid suur osa, on ikkagi vaimus kinni.

Hing on noor, aga keha hakkab ära kuluma. Keha vaevused muidugi tuju ei tõsta. Seega on tervis ikka kõige alus. Kui keha on terve ja enesetunne hea, siis on ka tuju hea ja elu ilus :)

Minu vanaema on ka 77-aastane... aga ikka priske, energiline ja elurõõmus. Mul hea meel, et tema ikka elust rõõmu tunneb ja ka söögiisu on . muidugi jalad on tal haiged ja ta liigub suht aeglaselt - aga mis parata, sellised on need vanad inimesed!

65-aastane on küll juba eakate kategooriasse kuuluv.
60 on ehk veel hiline keskiga.
Ükskõik milline sa välja näed,või mida endast arvad-oled ikka vanainimene.

Vaadake siinsamas asuvasse 50+ foorumisse. Selle alusel on 50+ naine täiesti dementne, mis siis veel 60-ne aastasest rääkida.

nii ja naa
mis tähendab - meil siin? millise maaga sa võrdled?
näiteks UK-ga võrreldes, seal on juba 38ne selline eit, et hoia ja keela. pidasin seal omabanuseid enda vanusteks.
aga see on õige, et oelneb inimesest. mõni on 25selt, nagu 45. aga 45selt samuti nagu 45. mõni jälle 40nselt nagu 60.
mõni on kogu elu eit, mõni aga 70-80nseltki veel särav ja võluv daam.
60 on enamus juhtudel veel täitsa kobe, kuid tõesti. hullemaks läheb ja kiiresti. ega vanuse eest ei pääse.

vabandust
pidasin UK-s mitut enda vanust oma emaga samaealisteks. uk-s on äärmiselt inetud naised.

60 on vana, mis küsimust siin üldse olla saab?

Ja sõna vana ei võrdu automaatselt põdur, mandunud ja kepiga vanamoor. Vanal ja raugal on suur vahe.

60-aastane on numbri järgi vana (kõvasti üle poole elust ju elatud), kuid 60-aastane võib olla vägagi nooruslik! Keskealine küll 60-aastane olla ei saa. Kui inimese keskmine eluiga on 60-70 kanti, siis loogiliselt võttes on keskiga 35-40 eluaasta kandis ehk siis POOL elatud elust. Üle poole ei saa ju enam KESKiga olla

ma ei viitsi lugeda selliseid jutte, kuidas 80nene on vingem kui 35ne. selline tunne nagu dementne või debiilik kujutab midagi sellist ette.

muide see suhtelisus sõltub suuresti inimese haridustasemest, tegevusalast ja vaimsest ning füüsilisest aktiivsusest. Kui võrrelda Lauristini suvalise keskmise temast 20 aastat noorema müüjaga, siis kaalukauss vaimse erksuse osas kaldub kindlasti Lauristini poolele. Paraku kajastub see ka välimuses, kuigi Marju just füüsilise poole pealt väga inspireeriv pole.

Muide, uurimusedki näitavad eluea pikkuse ja tervisenäitajate sõltuvust haridustasemest. Nüüd lisandus veel uurimus, kus väidetakse, et vaesusesse sündivate laste eluiga on 10 aastat lühem...
Nii et, noored, hakake õppima ja ärge tükkige Maximasse müüjaks või ehitusele kärumeheks.

No kuulge 60 pole isegi enam pensivanus. Tööealine inimene ei saa olla ju vanainimene. Inimesed on muidugi erinevad, aga suurem osa on võimelised töötama täies mahus.

Ja kes seal Maximas siis töötama hakkavad???? Paneme poed kinni? Üldiselt on müüja töö tervislikum ja liikuvam kui kontoris arvuti taga passimine.

mina ei tea, kes seal Maximas tööle hakkavad. Selge on aga see, et inimene, kes väärtustab haridust ja tahab midagi siin elus saavutada, seda ei tee. Ja arvan, et see ei oleks ka maailmalõpp, kui see firma siin pankrotti läheks. Kahjuks aga seda ei juhtu, kuni on neid, kes sealt rämpsu ostab ja kuni on neid, kes seal on miinimumpalga eest valmis töötama.

Mitte kellelgi ei ole takistust õppimiseks ja seeläbi parema töökoha saamiseks. Ainus takistus on sageli inimese enda laiskus ja arvamus, et õppimine on vaid lollidele.

kah mul asi, kui elan 10 aastat vähem. et ei ela 90 vaid 80 aastat. palju neid on, kes viitsivad sajaaastastena kiiktoolis õõtsuda.

Olen nõus njahhiga. Vaimuerksus on väärtusliku elu alustala ja seda tõesti ei saavuta või ei hoia lihtsa elust läbi vegeteerimisega.

...lihtsalt...

noor
olen nõus. inimesed kardavad reaalsust ja valetavad endale.
loomulikult on 60 vana. ükskõik kui ilus, erk ja tark ja nooruslik ta on, on ta ikkagi vana. keskiga on 35aastaselt.
keskealiseks võiks 60aastast pidada siis, kui inimese keskmine eluiga oleks 120a. aga ei ole ju!
ma ei saa aru, kuidas inimesed kardavad tõele otsa vaadata.
eriti hale on siis, kui 60kympine otsustab äkki, et tal on noor hing, ta on nooruslik ja otsutab hakata pidevalt noortega suhtlema. meil tööjuures on üks selline papi. noored taluvad vanameest viisakusest ja kuulavad ta pläminat. no mis ühist saab olla 65sel ja 25nsel? kui inimene ei suuda suuda elada reaalsuses, on tegu dementsusega.

eriti mage kollektiiv teil siis. Meil näiteks suhtlevad 25-sed, 50-sed ja 70-sed võrdsetel alustel. Ei loe vanus, vaid oskused ning võimekus oma tööga toime tulla. Ei peeta oma kohal mitte ühtki noort, kes tööga toime ei tule ja ei aeta kedagi minema tema vanuse pärast. Noored suhtlevad vanadega ja vanad noortega. Loomulikult pole mingeid sõbrasuhteid, kuid töö- ja olmetasandi suhtlus küll kellelgi nina krimpsu ei tõmba.

Muide, keskiga lõpeb tõesti 60-selt ning sellele järgneb elatanuiga, mis aga ei tähenda, et inimene peaks nüüd valge lina ümber võtma ja surnuaia poole kõndima hakkama.

Küllap avastab lissuke ka ühel päeval, et ta aastad on üle 60 tiksunud, kuid vanaks ta end kindlasti tunnistada ei kavatse.

Ja mis tähtsus üleüldse kellegi passi märgitud vanusel on?

ma olen 50 ja saan väga hästi aru, et pole enam noor. mul on kliimaks, enam ei saa ma ka hea tahtmise korral lapsi, tegelen selle asemel lastelastega, kuid ka hea tahtmise korral ei jaksaks väikest last 24/7 kantseldada.
ei ole ma enam fertiilne, mehed ei huvitu minust ja mina nendest.

samuti ei saa ma kanda enam miniseelikut ja muud noortele mõeldud moodi vaid omavanustele kohast. ka pole mul enam seda energiat ja tahtmist nii palju korda saata kui noorena, tegelikult ei huvitagi noorte tegemised, olen nendest ammu välja kasvanud. see kõik, mis oli äärmiselt huvitav noorena ei paku enam mingit pinget. ei loe ju enam Nora Robertsit vaid tunduvalt sügavamaid ja targemaid teoseid. sellepärast eelistan omavanuste seltskonda.

peeglist ei vaata ka vastu 35ne, kuidas ka ei tahaks. keda ma siis petan? ennast või?

ilmselt pole ma veel dementne, mis mõistuse minema pühib ja ma äkki ette hakkan kujutama, et olen noor.

Aga mis tee saate sellest määratlusest nüüd, et olete vana või noor?
Et kui öeldakse, et 60ne on vana, kas siis jätate kontsaga kingad ostmata ja vinge kleidi asemel panete mingi ebamäärase hõlsti? Või kui otsustate esimest korda elus rulluistuma minna, siis sellepärast ei lähe, et delfi kommentaarium ültes, et olete vana?
Kuidas see teie elu muudab, kui teised ja te ise end vanaks peate?
Et siis on rahu, et olen vana, panen kirsturiided kokku ja enam endale midagi toredat ja rahulduspakkuvat ei luba?
Ja ei julge noorte inimestega rääkida, et peetakse vanaks? Ja siin mõni arvab, et ei võigi noortega rääkida, et fuih :D
Kui see papist kolleeg oleks keegi omavanune tropp, siis ka te ju ei tahaks sellise inimesega vestelda, et pole ju huvitav...mind isiklikult jälle noorte mured üldse ei köida, on mul jah vaja teada, mis ööklubis nad eelmine päev käisid:D
Inimesed, elage ja tehke seda, mida tahate, eriti kui juba 60 on ette keeranud, sest ikkagi üle poole elu on läbi, kaotada ei ole ju mitte midagi;)

Ja see on täiesti masendav, kui 50ne naine kohe päris tõsiselt arvab, et ta meestele huvi ei paku ja veel masendavam on see, et ka mehed talle enam huvi ei paku. Mis te ülejäänud 30 aastat teete???
Muidugi kui oodatakse, et 35sed mehed ümber sagivad siis küll:D
aga mehed ei lõpe ära kuskil 40nda eluaasta juures, päris paljud veavad lausa 80ni välja ja 50seid naisi vaatavad nii 40 (no ärge nüüd delfi 40sed mehed ära praegu minestage) , rääkimata 50stest ja vanematest.
Ma ei saa aru, mis maailmas te elate, kui juba 50selt ära mutistutakse.

absoluutselt ei meeldi need viiekümbised meeleheitel naised, kes omast arust viimase peal atraktiivsetena ennast noortele meestele kaela riputavad.
ja otse loomulikult ei kavatse ma enam kontstel kõmberdada vaid ostan kõige kallimad ja mugavamad madalad kingad. vanusel on omad eelised. ei pea enam iga hinna eest kandma ilusaid kuid ebamugavaid jalatseid.
tore ja rahuldustpakkuv ongi minu jaoks see, mis vanale inimesele meeldib, kuid noor ei tea sellest veel midagi. kasvõi seesama lastelastega tegelemine. noortele mõeldud baarid ja ööklubid on ammu asendunud vanematele inimestele mõeldud tegevustega nt, aias kõpitsemisega. mis surnuaiast sa koguaeg jahud. sul nagu pähe muud ei mahu, kui noorus ja ülejäänud on kohe surnuaed. vahepeale mahub kullake küllalt vanematele tegemisi vanematele inimestele.
noor ei ole ma kohe mitte kuidagi, olen vanem elukogenud naine ja mulle meeldib, et ma enam noor ei ole. praegu on elu rahulikum ja õnnelikum.

proua maire aunaste on 60 ja juba natuke pealegi-kas ta on vana? kõik sõltub inimesest, tema eluhoiakust jne. tervis muidugi on väga tähtis, aga ega üksnes tervis ka mutistuma ei pane.