Ainus iga, millal inimesi vanuse alusel saab liigitada, on varajane lapsepõlv. Hiljem peab seaduse pärast kuskil joone tõmbama, aga liigitamine on kõike muud kui täiuslik. Juba pubekana erinevad lapsed nagu öö ja päev. Mõni näeb 15aastaselt välja 20 ja teine 11. Üks n.kub, joob ja suitsetab, teine ei julge kellegagi suhelda, kolmas mängib veel lapselikke mänge, neljas õpib ja loeb. Üks seksib igal nädalavahetusel uue partneriga, teine pole suudelnudki ja unistab poistebändide liikmetest, kolmanda jaoks on poisid veel tobedad.
35selt on ehk mõni mutistunud endine kiire kasvuga popp tüdruk tõesti keskealine, sest ta oli see, kes 15aastaselt suitsetas, jõi ja suhu võttis ning kümmekond aastat vanem välja nägi. Teine on 35selt noor. Modellide ja näitlejate hulgas näiteks on selliseid küll, kes näevad ka 40selt 25 välja ja eks taolisi ole ka mujal ühiskonnas, lihtsalt keegi ei tea nende vanust. See näitab, et on ikka väga enda teha, kui vana sa oled, hoolitsemine määrab palju rohkem kui geenid.
Mõni on tõesti 60selt vanamutt, pole huvialasid, ei teki uusi tuttavaid, ei osale aktiivselt ühiskonnas, teine käib kohtamas, läheb teist kõrgharidust omandama või on hoopis professor, reisib ringi ja mitte ainult vanurite turismireisidel.