üllatusega vaatasin, et keegi on vanemate teemade hulgast selle posti üles leidnud:).
Nüüdseks on minu "suhe" kaladest mehega kestnud natuke üle 1/2 aasta ja lõpuks ometi olen ma suutnud sellest midagi ka õppida. Panen kirja mõned tähelepanekud, mis minu ja kaladest mehe vahel on toiminud, loodetavasti on neist veel mõnele abi.
*meie "suhe" muutus hetkest, kui ma enam ei lootnud sellest suhtest midagi. Tuleb mis tuleb. Otsisin endale tegevust, et ei tekiks kiusatust talle endast märku anda (kõnes, sms-id, mailid). Ootasin, kuni ta ise ühendust võtab. Samas seltskonnas olles ei läinud temaga rääkima jne. Ühesõnaga püüdsin välja näidata, et maailmas siiski on veel mõni naine, kes ei jookse tema järel. Ta juskui intuitiivselt tundis minu mõtete muutust ja hakkas ise otsima võimalusi, kuidas minuga rääkida, koos olla.
*hakkasime üha rohkem kohtuma ja iga korraga muutusid need kohtumised hingelisemaks (eriti tema poolt). Koos olles näitasin nii palju, kui võimalik enda hoolivust tema vastu.
*hellitage, silitage ja olge nende suhtes tähelepanelikud. Ausus ja siirus. Esialgu tasuks tunnete näitamisega olla väga ettevaatlik. Laske õppida neil teid usaldama, võõrastele nad end ei ava. Andke ruumi hingata, neid ei tohiks väga piirata. Näidake, et te hoolite temast. Hoolivus ja sallivus ka teiste suhtes tuleb ainult kasuks. Uskumatult oluline tundub olevat turvatunne, kui nad lõpuks tunnevad end teiega koos hästi ja turvaliselt, alles siis hakkavad nad ka end teile avama - ning see võtab väga kaua aega. Nad ääretult hingelised.
*Austage ennast ja ärge lootke kunagi liiga palju, nii saate te alati rohkem:)