On inimesi, kes ei lase kedagi enesele lähedale. Nad ei saa sedasi haiget. Aga paraku ei koge ka lähedust ja armastust. Need inimesed lasevad elu enesest mööda voolata, ise sellest osa saamata.
Elus ja tunnetes peab julgema võtta riske :) Mulle meeldis ühe psühhoterapeudi ütlus, et üksi on hea ja lihtne elada, aga selleks, et inimesena areneda, on vaja elukaaslast. Kõik need arusaamatused ja möödarääkimised on arendavad. Ja muidugi läheduse tunne ja armastus on väärtus omaette. Ses mõttes on iga suhe arendav. Iseasi, palju inimene sellest õpib.
Jah, osad suhted ammenduvad. Ma pole nõus väitega, et suhte ammendumisel selle lõpetanud inimesed on tundetud tarbijad. Nojah, kindlasti on ka selliseid, kes ei suuda üksi olla, ei analüüsi ennast kunagi ja käivad suhtest suhtesse.
Ma tean, et olen ise ka oma eksidele endast andnud. Aga pole parata, kui inimesed arenevad erinevates suundades või erineval kiirusel ja pole enam ühist teed. Olen kõikidele oma suhtekaaslastele tänulik, et nende abil olen nii mõndagi õppinud. Ja õppinud olen sageli tänu valusatele kogemustele :P Õnneks suhete kvaliteet on ajas paranenud. See on tunnistuseks, et areng on toimunud :)