Unustasin oma nelgid rongi
Unustage, selleks nad ehk ongi
pingile et unuda kupeesse
ja nii hilja alles tulla meelde
Unustasin šampust sulle tuua
närtsid kodus soovides sa juua
mina aga minnes seda tooma
unustasin laulma end ja looma
Teatrisse sind unustasin viia
nüüd on päris kindel enam siia
oodatud ma pole sinu sängi
ümbritseb traataed ja sa ei mängi enam minuga
sest ma unusasin oma nelgid rongi
praegu mõtlen, ehk nii parem ongi
iga loll kord taipab,
saabuma peab päev
mil meile armastusest aitab.
Unistades unustada võin ma
mõndagi kuid õnneks sulle tõin ka
kinopiletid ei kahjuks meelde
tulnud kohal olla tollel reedel
mil õnneuimas tuigerdades ringi
unistasin sinust avasilmi
sina aga üksi keset filmi
lahkusid ja peitma pidid silmi.
Igaühe jaoks on kuskil keegi
meeldib meile see siis või ei meeldi
iga loll kord taipab
saabuma peab päev mil meile armastusest aitab.
Kuigi endist õrnust pole keeles
armastus nüüd hästi püsib meeles
tassin sulle tulpisid ja roose
põhjustavad sus nad vaid neuroose
proovinud me ammu kõike poose
kesk alpikannisid ja mängutoose
kas aastapärast olemegi koos veel
ja millest armastus see üldse koosneb?
Nii näitab minu ... saatus
peagi algab kes teab mitmes vaatus
iga loll kord taipab,
saabuma peab päev, mil meil armastusest aitab
ja kui see ei aita, siis ehk koidab päev
mil armastus meid paneb paika.
Eplik/Nelgid