Lahku kasvamine on see teema, kui sa oled elanud inimesega koos poole oma elust ja teil on erinevad huvid, erinev tutvusringkond, erinevad eesmärgid, erinevad tõekspidamised ja soovid elust. Erinevad poliitilised vaated. MINU jaoks on see nii. Teiste eest rääkida ei oska. Ja selline lahkuminek ei ole üldse mitte kerge, et ah, elasin kuuke/aastake koos ja leian järgmise prooviks.
Ei oma ka statistikat, aga kuidagi palju on neid üksikemasid, paljud sellised omal vabal valikul on? Suhtes on ikka kaks osapoolt.
Huvilistest praegu tõesti puudus ei ole, ironiseerid selle üle või mitte, aga kui vanus ei ole veel "ühe jalaga hauas", kui välimus ei ole halb, kui vorm kah mitte, kui on palju teemasid, millest rääkida annab, siis ma ei näe nagu põhjust, miks neid EI peaks olema.
Ps, keskeas ei anna nagu enam eriti "lahku kasvada", kuna isiksus on välja arenenud ja kui ei hakka punnitama uues suhtes teemat "küll ma harjun, küll ma ringi kasvatan", siis peaks see risk olema maandatud.