Selleks, et kliendile paremat töökvaliteeti ja efektiivsemat töötempot pakkuda olen investeerinud ainuüksi oma tööriistade arsenali ligi 100000 krooni. Pluss muidugi korralik liiklusvahend, et ennast ja nii mõnigi kord sadu kg kaaluvat tööriistade koormat iga päev kümnete kilomeetrite taha objektile transportida. Samuti olen investeerinid kümneid tuhandeid oma ehitusalasesse haridusse. Ette on näidata kutsetunnistused ja ehitusalane registreering MTR-is.
Ja nüüd painab mind aina küsimus, et mis mõttega ma oma teadmisi ja kogemusi müün ja kalleid tööriistu kulutan. Sest minu raamatupidamine, (mida ma muide oma puhkeajast ise teen ja keegi mulle selle eest ei maksa ja mulle (töömehele) makstav tasu ei võimalda palgata raamatupidajat)näitab mulle, et kui tahta, et minu ettevõtmine pisimatki kasumit teeniks saan lubada oma palgaks (neto)aastaringselt 5000 EEK. Sest klient ütleb, et turg teeb hinna. Ja rohkem ei maksa,kui 100 krooni tunnis.
Ja nii seisavadki mu naelapüss, ja kiired effektiivsed trellid, laserlood jne, jne kodus ja ootavad paremaid aegu.
Töötan kliendi poolsurnud 9,5v trelliga. Toksin naelu haamriga.
Meil öeldakse, et tootlikkus on madal, see-tõttu ei saa töötajate palgad olla suuremad.
Ma ei näe võimalust tõsta tootlikkust, kui mulle ei taheta selle eest rohkem maksta.
Kellest siis sõltub tegelikult tootlikkuse kasv? Kas töömehest?
Tundub küll, et rohkem otsustajatest - nendest, kes protsesse juhivad. Tahtes töömeeste seljas sõites odavalt oma kinnisvara väärtust tõsta ja seeläbi ratsa rikastuda, pärsib madalalaubaline klient tootlikkuse kasvu ja olen kindel, et tegelikult ei ole see kasuks kumbagile poolele.