Kollile
Öösel veel mõtlesin, kuidas said omaksed loa matta inimene koduaeda. See on ju olnud keelatud kõigil aegadel, üht niisugust matmise-vaidlust mäletan veel nüüd uue EW algusaegadest. Mitte et mina ise selle vastu oleksin, ei-ei, aga praegune kadunute säilmetega ümberkäimine ajab ka kohati muigama: kes hoiab armsa lahkunud lähedase tuhka töö juures seifis, kes saunaesikus ("kui ise ära suren, eks siis pannakse meid koos vanamehega mulda"), kes olla selle hoopis kolimisega ära kaotanud... Ja pooltel juhtudel, uskuge või mitte, on need lahkunud tuhastatud ilma mingi mälestustalituseta, mis ka pole ju halb, aga siis seda tuhka väntsutatakse siia-sinna ja lõpuks ei peetagi mingit matust. No nii halba inimest leidub ikka suht harva, kelle auks ei võiks tunnikeseks kokku tulla ja korraks maha istuda.