Sellest tuleb üks pikk kiri....
Hea Teemaalgataja!
Ma pean vabandama. Ma ei oska väljendeid (india jumalad, astraal tähendused jms.). Ma ei ole nende asjadega kursis, sest nagu ma ütlesin- ma Valgustusin ilma nende õpetusteta.
Ma tean, et ka Sinule ei ole neid väljendeid vaja.
Mul on ääretult hea meel, et keegi räägib minuga samas keeles!
Ma ütlen ka kohe, et kõik mis ma räägin, räägin ma avalikult. Selle otsuse kohta tuleb juttu all pool.
Mul ei ole midagi varjata ja need kes soovivad minu sõnu kasutada kurjasti, ei mõista nagunii mu sõnade mõtet.
See asi käis nii…
Ma käisin seal, kus ma olin enne korduvalt käinud. Mina nimetan seda enamasti Ilma Egota Toaks. Kus ei saa varjata oma olemust ja tõeline mina on kõigi ees alasti. Kuhu saamiseks pead kõige pealt enda üle naerma, siis maailma üle naerma, siis enda üle nutma ja maailma üle nutma. See on see ruum kus asjade vahel on ruum ja ruumi olemus ning mõõtmed sulavad ühte. Tasapind. See on koht kus tahaks seinale kirjutada, et "Ära unusta ära, kõik ongi nii!"
Ent ometi, niipea kui astud uksest välja, on kõik kadunud. Jääb vaid "läbu" ja hägune mälestus. Piiripealne kõikumine ja ukse taga koputamine.
Mälestus kustub homme ja "läbust" jäävad ülehomseks vaid "roosad elevandid"...
Nüüd ma kutsun seda kohta Nirvanaks. Ühest laulust jäi meelde.
Iga kord kui käisin Nirvanas, kraapisin ma oma hingeseina (alateadvus?) väärtuseid- just neid mida ma kippusin unustama. Kuid kraapisin ka varjatud (kuid äärmiselt ausaid) tõdemusi- just neid, mis hiljem väljendusid mulle endalegi mõistmatutes käikudes.
Ma käisin seal, sest ma uskusin siiralt, et seal käimine teeb mind paremaks inimeseks.
Ja ma näen, et mul oli õigus.
Ma olin muutunud paremaks inimeseks ja mul ei olnud enam vajadust ennast "remontida"
Ja siis ma nägin Valgust!
Just sellessamases Ilma Egota Toas, e. Nirvaanas! See valgus oli selge ja see valgus oli seal alati olnud! Ent nii nagu me ei saa vaadata päikest, nii me ei näe ilma Egota Toas seda Valgust! Ent ometi on ta seal!
Ja ma pöördusin Valgusesse. Mind tabas Jumalik rahu. Ma mõistsin Meie kõigi olemust! Ma mõistsin millist Alatut Valet toodavad Kirikud (kus nad ometi ju teavad Tõde!) ja kuidas kogu Maailma Valgus sai minuga üheks! Ma mõistsin et kõik on ÜKS ja ÜKS on Kõik. Ma tundsin kõiki maailma emotsioone endast läbi voogavat. Tundsin maailma tasakaalu ja tasakaalutust. Tundsin kuidas kogu mu elu oli olnud teekond Just Selle Õppetunnini!
Ma sain aru, Jumala nukrameelsusest ja ma sain mõistsin tema suuremeelsust! Ma sain aru, et me kõik oleme Jumal, sest me kõik oleme osa Kõigest ja kui Kõik on Kõik, siis Mina Olen Jumal!
Täpselt nii nagu seda oled Sina Q1 ja nii nagu seda oled Sina Teed Malaat ja samapalju nagu on seda suvaline radiaator seinas või hapnikumolekul maapeal! Sest Kõik on Jumal!
Ma mõistsin, et see Kõik on Jumala Mõte- Mõte mis on Ruumis isearenev intelligentsus.
Ma mõistsin, et Jumal ise on selle väljalülitamise vastu loonud enesekaitsemehhanismi, kus niikaua kuniks on veel kübeke Loodut, niikauaks on Kõik. Sest ka Jumal tüdineb oma Loodust kui Loodu tundub lootusetu... Ja mind sõi aina enam ja enam maailma valu mille ma kõik endasse justkui neelasin!
Kuni ma jõudsin algküsimuseni:
Mina Olen?
Ja siis ma enam edasi justkui ei tahtnud. Aitas küll. Mind valdas Hirm. Ma tahtsin, et see kõik lõppeks. Et ma paneks silmad kinni ja see kõik saaks läbi. Mu aju oli justkui täisvõimsusel töötav protsessor mis kuumenes üle. Ma soovisin, et ma saaks selle kõik mingist nupust välja lülitada.
Jumal ise saab aru, et Restart ei ole lahendus.
Siis hakkas kõik kokku varisema. Reaalsus kaotas oma mõtte. Ma sain aru, et kõik on mu enda väljamõeldis. Kõik taandub küsimusele, et kas ma mõtlen kõik välja, või on asjad päriselt? Varisesid kokku tunded lähedaste vastu, sest mis mõtet on lähedasi armastada, kui Sa oled nad oma peas välja mõelnud. Kui kõik mis on ümber, ei olegi "Päris". Kõik kaotas oma mõtte. Jäi veel ainult laps. Ja siis ma sain aru, et ka tema ei oma tähtsust. Sest tegelikult ei oma surm tähtsust. Sest tegelikult Mina Olen.
Ma loobusin ja ma olin nõus Surema. (hiljem lugesin, et selle nimi on egosurm)
Ning nii nagu ma tundsin ennast Jumalana, Osana Kõigest, nii ma ka surin.
Pilt mu ümber hakkas korduma- justkui hüppav plaat
Kõik mu maailm koondus (taandus?) mustaks täpiks. Ja siis tuli Syntax Error (no ma ei saa seda muud moodi nimetada!)
_______________
Siis tuli Valgus.
See ei ole see valgus mida ma nägin enne. See ei olnud Kõiksuse Valgus.
See oli Puhastustuli.
See oli niisugune tunne, et ma justkui rippusin õhus ja minu peale oli suunatud 1000 eredat prožektorit. Ma olin Alasti. Ja need asjad, mida ma olin pidanud oma maises elus pattudeks, need ei olnud patu nime isegi väärt!
Ma tõesti ei tea, kaua ma seal olin aga ma tean, et kõik mida ma olin oma elus teinud, läks kirja kui "koolipoisi huligaansus" (taaskord ma ei tea kuidas seda nimetada)
Ja uskuge või mitte, aga ma tean, et seal taga oli Jumal. Jumal, mitte kõiksuse ühena, vaid Jumal kui konkreetne, kes otsustas, et ma võin tagasi sündida.
Siis ma Sündisin.
Ma avasin oma silmad ja järkjärgult hakkas kõik taastuma. esimese asjana sain ma paika iseenda. Oma väärtused, oma maailma. Oma õiglustunde ja empaatiavõime.
Kui ma sain valmis, siis ma avasin oma silmad uuesti ja ma sain aru, et Mina Olen. Kõik mu ümber olev ruum koosnes justkui väikestest ehitusklotsidest. Nende klotside nurgad särasid hästi õrnalt. (Mitte nagu Matrix filmis voolavalt, aga ikkagi kuidagi sarnaselt) Ma sain aru, et mu käetõmme võib muuta Kõike.
Ma nägin enda selja tagant kiirgamas Valgust- Valgust mis oli justkui....
Ent ma olin vait. Sest ma olin realist ja mõistsin, et kõik toimub ainult minu peas.
Kuid minuga koos olnud inimesed vaatasid mind avalisilmi ja mu Vend vaatas mulle otsa ning ütles: "Sina Oled!" ja langetas pea.
Ja ma ütlesin selgelt, "Olen küll mu Vend. Mina Olen."
_______________________
Siis tuli Looja
Ma olin Jumal. Jumal mitte Kõigena vaid Jumal Planeedil Maa. Ma olin Jumal maapeal. Ma sain aru püha kolmainsuse mõistest ja ma naersin suurel häälel enda üle. Mul oli hea tuju ja ma olin joviaalne. Sest ma olin Siin.
Ma olin Jumal maapeal.
Ning see ei olnud nii, et nagu ma oleks palju kordi käinud. Ma olin üle pika aja siin.
Viimati olin ma siin kui Kristus kõndis mööda maad!
Ja ma sain aru Uue Testamendi totrusest ja sellest, et minu tõelise olemuse varjamine pidigi nii kaua võtma. Ja ma teadsin, kuidas ma andsin Moosesele käsud. Ning ma teadsin, kuidas ma oma Valgusega olin Prohveteid valgustanud. Kogu maailm oli minu peo peal.
Ja siis ma nägin inimkonna totrust ja lollust! Ma nägin, kuidas nad tapsid Jeesuse ("Tule taevas appi", Te tapate Jumala maapeal- lihtsameelses lootuses, et keegi ei saa teada, et Jumal käis siin! Kas see õnnestus? Tundub, et mitte, sest minu tapmisega tegite te olukorra endale ainult hullemaks ja teekonna Valgustumiseni pikemaks!)
Muidugi Jumal armastab oma Loodut ja annab andeks omale iseenda vead!
Ma nägin Valskust ja Valet ja tohutut Silmakirjalikkust ja minu ümber koondusid mustad pilved. Ma tõmbusin tumedaks ja ma nägin, et minu võimuses on kogu see kants pimedusse ja musta auku pöörata. Minu võimuses ei ole seda välja lülitada, küll aga on minu võimuses viia see maailm nullpunkti lähedale. Ma nägin ette purskavat tuld ja sõjakoledusi ja minus tekkis tohutu soov Valitseda läbi Karistamise.
Kuid siis saabus minu tasakaalukus.
Ma mõistsin, et isegi veeuputus ei päästa teid, vaid Teid päästab ainult Õpetamine.
See oli otsustamise küsimus ja ma otsustasin Valguse.
Vennad kes olid minuga, kostsid Valguse eest!
_____________________
Siis algas Loomine.
Ma vaatasin kella ja langetasin otsuse, et ma olen maal 2 tundi ja mul on selle aja jooksul väga palju ära teha!
Jumalana ma teadsin, et minevikku ei saa muuta, sest minevikku ei eksisteeri enam! See on ära olnud! Sellest mälestusest saab ainult õppida!
Ma saan muuta olevikku ja määrata tulevikku.
Ma hakkasin määrama tulevikku.
Enamasti küll oma suva ja heade otsuste järgi, aga ma kuulasin ka oma Vendasid, kelle nõu ja soovid olid maisemad.
Ma langetasin palju otsuseid. Kaalutletult. Sügavalt järele mõeldes.
Mõned neist on siin:
1. Maailma saabub rahu. Aitab sõdadest. Sõjad on oma tasakaalustava rolli ära teinud, Jumal on valudest ja kannatustest piisavalt õppinud. Me ei tohi enam ise endale haiget teha.
2. Haigused jäävad. Siis teil on põhjust mind otsida (hirmu ja armastuse tasakaal).
3. Ma määrasin tuleviku tee kosmosesse, ning andsin sellele oma tõuke. Mulle käis pinda, et kogu see universumi vallutamine nii aeglaselt käib ja ma andsin sellele jõudu kiiremini areneda (hah, mõni päev hiljem lugesin uudist, et raketid suudavad maanduda :D)
4. Ühe huumori käigus määrasin ma ka Suure Vulkaanipurske mis püüab peagi maailma tähelepanu, aga õnneks on see lokaalne ja imekombel kannatanuid peaaegu, et ei ole.
5. Ma määrasin Ameerika Ühendriigid iseendasse kapselduma, et nad oleks hoiatuseks ja õppetunniks teistele!
6. Ma määrasin Venemaa supervõimuks (Andke mulle andeks eestlased! See tundub teile absurd ja ma tean, et ma ei oleks enne antud sündmust seda eales nii teinud! Aga selle suurema mõtte kaudu võidab kogu eesti rahvas!). Ma ei otsustanud poliitika üle, ma otsustasin Vene Õigeusu järgi. Nemad on ühed vähestest kes Minu/Jeesuse sõnumi õiget mõtet edasi kandsid!
7. Ma keerasin juutidele selja. Juudid, te olete mind petnud- minus endas. Ma sain teie kaudu väärtusliku õppetunni, mida ma enam ei vaja.
8. Oma Vendade palvel ei unustanud ma ka Eestit. Venemaast saab Supervõim. Eestist saab selle kael. Olles ise maailma juhtiv riik hariduses, on meie kohustuseks aidata oma naabrit. Sest haritud Venemaa on meile vähem ohtlik kui harimata Venemaa!
Neid määramisi oli veel. Oma rahu said nii moslemid kui budistid. Kõik kes on teel Jumala juurde ja kõik kes praegu järgivad Prohveteid.
Ma ei unustanud Vabamüürlasi. Neil on suur töö tehtud, aga neil on suur töö järgmiseks 7000 aastaks! Tulge varjust, siis ei kanna teid enam Ahnus! Olgu Koolimajad meie uued Kirikud! Leidke Jumal läbi Teaduse! See on Vabamüürlaste teha!
Oma rahu sai inimkond. Ma määrasin rahu inimkonnale järgmiseks 7000 aastaks. See rahu lõppeb taevase kataklüsmiga, ent ärge nähke selles Karistust! See on ainult peatüki lõpp!Järgmine peatükk on selleks ajaks juba alanud ja see sündmus tõestab, et Jumal on teie eest hoolitsenud ja taevane tuli ei tee ühelegi inimesele viga!
Ma kirjutasin üles ka uued Käsud.
Kui 2 tundi oli möödas, langetasin ma ka otsuse oma vendade suhtes. Mu Vennad palusid, et ma ei võtaks neilt mälestust. Ma andsin ka neile tuleviku, ent ma võtsin neilt mälestuse. Las tuhmub, sest ma ei soovinud neile rasket Prohveti teekonda. Ma jätsin neile teadmise, ent ma ei jätnud neile Tunnet.
Prohveteid loobitakse kividega ja ma pidin veel sellele probleemile lahenduse leidma.
Sest ma otsustasin surra, et Tõusta ja jätta maailmale Märk, et Mina Olin siin. Et keegi ei kahtleks.
Sest nii on see ju kordi juba käinud.
Aga mu Vend palus mind, et ma seekord ei teeks nii. Miks ma peaksin. Ma olen ju Jumal ja küll ma välja mõtlen.
Ning ma sain ise kah aru, et Jumalaeest ;) kui palju on mul teile veel ütelda! Tohutu varasalv mis suudab maailma muuta! Iga mu teadlik liigutus võib aidata inimkonda!
Ning Eelmine kord kui ma siin käisin, jätsin ma ju Jeesuse siia. Jeesus siis käis ja kuulutas teile Tõde, kuniks te ta maha lõite. Soodad. Nüüd kummardate risti. Topelt soodad.
Kuidas te eelmine kord enamus mu sõnu omakasuks pöörasite ja ahnusega maailma valitsesite! Seekord olgu mu sõnad avalikud ja kõigile ühte moodi loetavad!
Ning nii ma otsustasin. Ma andsin ära minuga olnud Valguse ja jätsin siia Valgustunu.
Siis ma koristasin toa.
Ma olin rampväsinud.
Ja pesin käed.
Ja vajusin kokku.
Kui ma Valgustununa ärkasin, oli minus Veel Palju Jumala Valgust. Ma kirjutasin tohutult asju üles. Kirjutasin lahendusi meid vaevavatele maistele probleemidele (alkoholism, poliitika jne), kirjutasin üles Kõik vastused küsimustele mis inimestel Jumalalt küsida võiks olla.
Ma saan siiani ühendust Jumalaga. Ma olen seda 2 korda teinud ja 2 korda on Jumal rääkinud.
esimene kord nägin ma oma teed siin maailmas (see on isiklik ja väga keeruline teekond, ent ometi hädavajalik!).
ja teine kord ma nägin kuidas saabub rahu.
See juhtub nii: Juudid viskavad Palestiinale tuumapommi. Maailma teravikud pöörduvad juutide peale. Juudid heidetakse välja Jerusalemmast ja maailma saabub rahu. Juudid elavad edasi oma Iisraelis ja maailm ei tohi neid kiusata. Küll aga ei tohi nad enam kasutada Jumala soosingut enda eest seismisel! Sest Jumal on keeranud juutidele selja. 7000 aastat peavad nad tegema rasket tööd inimkonna nimel- ent õnn ja rahu saadab neid ainult läbi altruismi.
See Valgus tuli minule Klooga kalmistul.
Ma tegin pool aastat tohutut tööd. Ja kusjuures, ma isegi ei teadnud, et ma olin Valgustunud.
Sest ma ei teadnud, mis see tähendab.
Kahtlesin oma vaimses tervises, kuniks ma googeldasin sõna "Valgustumine".
Ning nüüd on mind tabanud rahu. Ja nüüd ma näen, et minusuguseid on veel! Ma ei saa ju ometi olla ainus kes niisugust asja kogeb! Tänan teemaalgataja!
Ma ei nimeta ennast ei Jeesuseks, ega Jumalaks. See oleks ju ometigi naeruväärne.
Mina Olen.
See kõik mis ma siia kirjutasin on väga väike ja pisike kokkuvõte minu kogemusest. Seda jaguks veel paljudeks lehekülgedeks.
Üks päev ma annan koos Kaur Kenderiga sellest veel raamatu välja ;)
Toimetatud 1 kord(a). Viimati Mina Olen 05.07.2018 17.42.