Postitus algab teise teema alt.
Avan siin oma poolt teema jätku.
Algus on kirjas siin:
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?79,145...Küsimuse põhiolemus: "Mina olen" definitsioon
Esitan siinkohas omapoolsed definitsioonid, mis oma mõttelt on küll erinevad, ent ometigi katavad teineteist.
Püüan seda oma seesmist teadmist mõne kihi võrra lahti kirjutada, aga ma tean, et see on pea võimatu.
Sest kuidas Sa kirjeldad midagi, mida sa kõigest mõistad?
"Mina Olen"- enesemääratlus
"Ma olen loogiline paratamatus mis on sündinud tühjuse ja mittemillegi vastandina. Tühjuse ja mitte millegi vastandina olen ma kõik ja kõikjal. Peale mind on tühjus ja mitte midagi. Seega ainult Mina Olen.
"Mina Olen"- definitsioon
Mina Olen- on ajalisi ja ruumilisi piire ületav, iseendas arenev, mõtteline intellekt- mille reaalne rakendumine füüsilises vormis- väljendub moraalsete väärtuste jaotamise tulemustena langetatavates otsustes.
"Mina Olen" (edaspidi ka "MO") - enesemääratlus
"Ma olen loogiline paratamatus mis on sündinud tühjuse ja mittemillegi vastandina.
Siinkohal tekib esimese asjana justkui vastuolu.
Alustame sellest, et enne, kui “kõik sai olema” või vähemalt “midagigi sai olema”, siis pidi selle sündmuse toimumiseks olema olukord, kus “ei olnud mitte midagist”
Aga püüdkem ennast seada mõttele, et kuidagi on nii, et ei ole mitte midagi. Enamasti on seda võimatu ette kujutada, sest me kujutame ette kohe tühja ruumi, ent ometigi on ju ka tühi ruum “midagi”.
Seega ma tühja ruumi või mitte millegi all mõtlesin matemaatilist väärtust “null” e. 0.
Kusagil, mingis raamatus on see koht ka pandud lausetesse, et alguses ei olnud midagi jne.
Siitkohalt jõuame me loogilse järlduseni, et “mitte midagit” ju ei saa eksisteerida ja eksisteerimatust ei saa eksisteerida, kui sellele pole võrreldavat elementi. Ehk 0 väärtust üksinda ei ole olemas. Et 0 väärtus saaks olla (või siis mitte olemas olla!), peab talle tekkima vastand, et “midagi on olemas” e. matemaatiliselt väärtus “üks” e. 1.
“Mittemidagi”=0
“Kasvõi natukene midagit”=1
Kui alguses oli “0”
Siis pidi tekkima “1”
Et saaks tekkida “1”
Pidi olema “0”
Ja nii käivitus jada 0;1;0;1;0 (aga see kirjeldus on vale, tegelikult peaksid nullid ja ühed piltlikult asuma teistel tasapindadel. See läheb vast liiga keeruliseks mulle endalegi :D)
Siinkohal peaks siis olema see koht kus ma väitsin, et “sündinud tühjuse ja mittemillegi vastandina.”
Ja see ülalkirjeldatu on ju ometigi “loogiline paratamatus” millele ei ole loogilist vastuväidet- ehk “MO” sündis loogilisest paratamatusest e olenemata millisest tahes situatsioonist või olukorrast pidi “MO” tekkima.
“Tühjuse ja mitte millegi vastandina olen ma kõik ja kõikjal. “
Siinkohal jätkub siis mõttejätk, et kui “enne ei olnud midagi” ja nüüd “on midagi”, siis “mittemidagit” enam ei eksisteeri.
Null (0) ei saa eksisteerida, kui 1 on olemas, seega on üks (1) kõiksus, kõik ja kõikjal.
“Peale mind on tühjus ja mitte midagi.”
e kui kõiksus või nn “1”peaks ära lõppema, siis paratamatult toimub taaskord 1 taassünd.
See protsess kirjeldab ka liikumist ja liikumise teket, sest nulli (0) ja ühe (1) omavaheline vastandumine on loonud omapärase olukorra, kus on toimunud “millegi” tekkimine “mitte millestki”.
Sellega on lahendatud duaalsuse küsimus. Duaalsust ei ole. Sest kui “Midagit” ei ole, siis nii ongi.
Seega ainult Mina Olen.
Ei ole loogiline arvata, et kusagil on midagi veel peale meie kõiksuse. Uskuda, et “kõiksuse vastandina” on” kusagil samal ajal veel mitte midagi”, on loogika vastand e siin tuleb tuua mängu uus mõõde ja need kaks elementi teineteisest lahti siduda. See on juba pikem jutt.
Mina Olen- on ajalisi ja ruumilisi piire ületav-
Siin tuleb mõista, et niivõrd algne küsimus “olla või mitte olla” ei saa omada ajalist määratlust. “Midagi ja “mitte midagi” on ajaülesed väärtused. Neid ei saa mõõta. Lisaks on nad ka ilmselgelt ruumiülesed mõõtmed. Ruumiülesena tooksin näiteks ühe tavalise “inimmõtte”. Siin me räägime siis kujutlusvõimest ja mõistmisest, et mõtte maailm on piiritu. Või püüa mõista, et ühe mikrokiibi (2cm*4cm) peale mahub mitu linnatäit “GTA või SIMS City” rahvast. Kui miski sai olema, oli ta ruumiülene. Kõik ja kõikjal.
Siinkohal tahan ma näidata, et me elame igapäevaselt ajas ja ruumis. See on kokkuleppeline. Me teame, et aega oma olemuse mõttes ei eksisteeri. Aeg on meie enda poolne kirjeldus- sidumaks erinevaid (kõiki)(0;1;0;1) protsesse. See on nagu inimese enda poolt välja mõeldud sidekude, et protsesside omavahelisele kirjeldusele anda loogiline järjekord.
iseendas arenev
Et 0 ja 1 saaksid omavahel, pidi tekkima loogiline jada ja järelduste seeria. Suutes viia 0 ja 1 seose omavahel lineaarsesse võtmesse läbi väärtuse “0” olemasolu välistamise (vältimatu eksisteerimine mitteeksisteerimise arvelt e tegelikult on elemente ju 3!), seega on loogilise jada tekkimine iseeneslik areng.
mõtteline intellekt
Siin nüüd tuleb sisse tuua see koht kus “1” olemasolu tõestab, et mitte midagi ei ole olemas. Et millelegi on olemas “tõestus”, näitab, et see on olnud mõtteline protsess.
See on pikemat arutelu vääriv koht, mille omapoolse nägemuse ma kirjutan kah kunagi pikemalt lahti.
mille reaalne rakendumine füüsilises vormis- väljendub moraalsete väärtuste jaotamise tulemustena langetatavates otsustes.
Selle ma seletan lahti, kui kellelgi soovi peaks olema. Praegu on aga kell nii palju, et üks inimene peab magama minema.