Nii see võib olla küll. Vahel ikka jookseb mõte nii puntrasse, et siga ka ei söö.

kikitan kõrvu - TES-ist oli juttu? mul on Morrowind´ki lõpetamata, häbenen.

minul on ka probleemid:
- keegi elab mu arvutis ja krõbistab. ausalt:)
- xp tuleb välja vahetada
- seepide jaoks ei ole aega, leidsin Dark Manor online-mängu
- ma pean koju massiliselt köömneid ostma. Jamie soovitas ja mul on "ull juubelipidu" vaja üle elada
- miks ma ei saa muusikanurka panna pildiga klippi, näitab ainult aadressi? mitte et mul selle vastu midagi oleks, lihtsalt tahaks põhjust teada. kas sp, et keegi mu arvutis krõbistab?
------------------------------
Tunne oma kohta I

Pea meeles, et tegelikult oled sa üks tilluke tähtsusetu mutikas tohutus masinavärgis, mida sa kuidagi juhtida ei saa.

Tunne oma kohta II

Pea meeles, et tegelikult oled sina universumi keskpunkt ja maailma naba, mille ümber tiirleb päike ja kogu muu kupatus pealekauba.

(Rohan Candappa)

-muusikanurka saab panna pildiga lugu ainult sisselogitud kasutaja:P
-köömned on jubedad, kui neid massiliselt kasutada:P...aga maitseasi muidugi:P

Kaotus tähendab, et kaotame lahingu või sõja. Alistumine ei lase meil edasi võidelda.
Meid tabab kaotus, kui miski, mida väga tahame, jääb saavutamata. Alistumine ei luba meil unistada. Alistumise lipukiri on: ”Ära ihka midagi, siis ei pea sa kannatama.”

Kaotus saab läbi, kui alustame uut võitlust. Alistumisel polegi lõppu: see on valik eluks ajaks.
Kaotus on neile, kes küll tunnevad hirmu, kuid elavad, täis indu ja usku.

Kaotus on vapraile. Vaid neile saab osaks kaotamise au ja võidurõõm.

Ma ei ole mitte selleks siin, et öelda: kaotus käib elu juurde. Seda teame kõik isegi. Vaid kaotajad tunnevad Armastust. Just armastuse vallas peame oma esimesed võitlused – ja enamasti kaotame.

Olen siin selleks, et öelda: leidub inimesi, kes pole iial kaotnaud.

Nad pole ka iial võidelnud.

Neil on õnnestunud pääseda armidest, alandustest, abitusetundest ja neist hetkist, mil sõjamehed kahtlevad, kas Jumal üldse olemas on.

Nad võivad uhkusega öelda: ”Ma ei ole kaotanud ainsamatki lahingut.” Kuid nad ei saa ka iial öelda: ”Ma võitsin lahingu.”

Kuid see ei huvitagi neid. Nad elavad maailmas, kus usuvad end olevat haavamatud; nad sulevad silmad ebaõigluse ja kannatuse ees; nad tunnevad end kindlalt, sest nad ei puutu kokku raskustega, mis ootavad iga päev neid, kes söandavad omaenda piiridest välja astuda.

Nad ei ole iial kuulnud sõna ”jumalaga”. Ka pole keegi neile öelnud: ”Ma olen tagasi. Võta mind vastu samasuguse innuga, nagu oleksid mu kaotanud ja taas leidnud.”

Kes pole iial kaotanud, näivad rõõmsameelsed ja üleolevad, justkui valdaksid tõde, mille pärast pole pidanud sõrmegi liigutama. Nad on alati tugevama poolel. Nad on kui hüäänid, kes söövad ainult lõvi toidujääke.

Oma lastele õpetavad nad: ”Hoiduge tülidest, neis saate vaid lüüa. Hoidke oma kahtlused endale, nii pääsete pahandustest. Kui keegi teid ründab, ärge solvuge ega häbistage end vastulöömisega. Elus on muudki teha.”

Öövaikuses peavad nad oma kujuteldavaid võitlusi: täitumata unistused, ebaõiglus, mille suhtes nad on silma kinni pigistanud, argusehetked, mida neil on õnnestunud varjata kõigi eest peale iseenda, ja armastus, mis tuli neile vastu, sära silmis, armastus, mille Jumal neile oma helduses oli saatnud, kuid mida nemad ometi ei söandanud vastu võtta.

Ja nad lubavad endale: ”Homme on kõik teisiti.”
Kuid saabub homne päev ja kerkib halvav küsimus: ”Aga mis siis, kui kõik läheb viltu?”

Sestap ei tee nad midagi.

Häda neile, kes pole iial kaotanud.
Ei saa neist selles elus võitjaid.

animatsioon fugust, sellest ülimürgisest kalast, kellest võib viletsa koka käes saada gurmaani viimane eine enne taevaseid restorane.
--------------
ma tänan!;)



Toimetatud 1 kord(a). Viimati VagrantCat 11.04.2014 21.01.

Selle lingi aadress algab https, mis näitab turvalist ühendust, aga Delfi tunnistab ainult http. Kui see "s" sealt ära võtta, peaks toimima.

Arena on TES esimene osa. Rõõm on teatada, et sain siiski mängu jooksma, nii heli korda kui kiiruse normaalseks. Nüüd võiks ainult mängulusti rohkem olla;)

> Kuid saabub homne päev ja kerkib halvav küsimus: ”Aga mis siis, kui kõik läheb viltu?”

See küsimus on tõesti halvav. Sest tõelisest kaotajast on kole kahju:(

Teisest küljest tundub, et kui millegi nimel võitlusesse minna, siis lähevad justkui silmaklapid ette. Sest sa pead keskenduma ja mitte arvestama kõiki keerukusi.

Täna oli mul huvitav päev, sõitsin esmakordselt Elroni oranži rongiga. Paljud teist sellega sõitnud on? Vahelduseks rooli keeramisele oli huvitav kogemus.

Diip võrdles mind hr. Heffneriga. Ma siiski end nii kõvaks meheks ei pea, kui jah, eks elu jooksul on n*kku tehtud päris paljude erinevate naistega;)

olen sõitnud uute rongidega korduvalt. kiire ja väga mugav.

ainult, et natuke umbsed ja muidugi on nimi uus. kui enne olid katlad, siis nüüd on porgandid ;-D

Ma ei ole sõitnud. Pealtnäha tunduvad uued rongid väheromantilised. Eks asjalikele inimestele võivad meeldida. No kui lihtsalt rongiga tööle sõidad, siis võibolla polegi romantikat vaja.

täna just ootasin maanteel selle rongi taga. väljastpoolt on küll väga nunnu, selline mõnus väike oranz jupike :)

diip, asjad ja kohad võivad ju veidi kaasa aidata, aga lõpuks loovad romantika ikkagi inimesed ;)

Vana maailm on armsaks saanud, uusi asju ma ei salli. Aga kas maailm sellest küsib? Tulevad uued asjad, uued kohad, uued inimesed. Küllap siis ka mingisugune uus romantika.

naljakas kuidas uue ees tunneme hirmu, samas vanaga ka alati rahul pole :)

Et uus saaks tulla, peab vana eest kaduma. See on kurb:( Aga ka praegune vana oli kord uus ja tahtis tulla;)

Jumala perspektiivist on kõik võrdne. Ei ole kaugeid kohti, ei ole möödunud aegu, ei ole midagi ebaolulist. Inimene, va sigudik, ei ole jumal ja sellepärast ta tunneb end halvasti, et ei saa alati ja kõikjal olla ja kõike haarata;)

Kui poleks üksindust, ei püsiks ka Armastus kuigi kaua teie kõrval.

Sest ka Armastus vajab puhkust, et rännata taevastes kõrgustes ja ilmutada end muulgi viisil.
Üksinduseta ei jääks ellu ainumaski taim ega loom, ükski maa ei kannaks temata kaua vilja, ükski laps ei saaks elu tundma õppida, ükski kunstnik luua, ükski töö kasvada ja muutuda.

Üksindus ei ole mitte Armastuse puudumine, vaid selle täiendus.

Üksindus ei ole mitte kaaslaste puudumine, vaid aeg, mil me hingel on vabadus meiega kõnelda ja aidata meil oma elu üle otsustada.

Seepärast olgu õnnistatud need, kes ei karda üksindust, kes ei pelga iseenda seltsi, kes ei otsi meeleheitlikult tegevust, meelelahutust või miskit, mille üle kohut mõista.

Sest kes ei ole iial üksi, ei tunne enam iseennast.

Ja kes ei tunne iseennast, hakkab kartma tühjust.
Kuid tühjust pole olemas. Meie hingepõhjas on peidus tohutu maailm, mis ootab avastamist. See on kogu oma puutumatu jõuga siinsamas, kuid nii uus ja võimas, et me kardame seda tunnistada.

Sest avastades iseennast, peame leppima teadmisega, et suudame minna kaugemale, kui oleme harjunud. Ja see hirmutab meid. Parem mitte riskida, sest võime ju alati öelda: ”Ma ei teinud, mida oleksin pidanud tegema, sest mul ei lastud.”

Nii on mugavam. Kindlam. Kuid samas loobume nõnda omaenda elust.

Häda neile, kes eelistavad elu mööda saata, öeldes: "Mul ei olnud võimalust!”

Sest iga päevaga vajuvad nad üha sügavamale omaenda piiratuse sohu, kuni jõuab kätte hetk, mil neil pole enam jaksu välja rabelda ja näha taas kõrgel pea kohal säravat valgust.

Ja õnnistatud olgu need, kes ütlevad: ”Mul ei jätku julgust.”

Sest nemad mõistavad, et süüdi pole teised. Ja varem või hiljem leidub neil piisavalt usku astuda vastu üksindusele ja selle saladustele.

*

Ja need, keda üksindus rõhub, pidage meeles: elu kõige tähtsamatel hetkedel oleme alati üksi.
Nagu laps emaihust ilmale tulles: pole tähtis, kui palju inimesi on tema ümber, otsuse elada saab teha ainult tema ise.

Nagu kunstnik oma teose ees: et töö saaks tõesti hea, peab ta olema vaikselt ja kuulama vaid inglite keelt.

Nagu me kõik, seistes kord silmitsi surmaga, Kutsumata Külalisega: oma elu kõige tähtsamal ja kardetumal hetkel oleme üksi.

Nii nagu Armastus on jumalik, nõnda on üksindus inimlik. Ja neile, kes mõistavad elamise imet, on need mõlemad sõbralikult koos.

Ma pole küll (ajutist) üksindust peljanud. Mõnus mõtelda ja asju ette kujutada;)

Juttu tohutust sisemaailmast ma ei mõista. Ehk ei ole veel avastanud.

Kuidas sul praegu naistega läheb hr.diip?
Niisama küsin.

huvitav...miks minu vastu keegi huvi ei tunne...noh ses mõttes...irw:PPPP

Diip, ju sul siis on veel aega vaja, et oma seni avastamata tohutult avaras sisemaailmas ringi rännata ja seda avastada.


Noh, järjekorras ikka.:) Esmalt diip ja siis need, kes ise seda küsimust siia norima tulevad.

siis on isegi lootust...ma arvasin just , et ise küsijad jäetakse päris lõppu:PPP

Vallatlemist praegu ei toimu, pole õiget tahtmistki.

Aga mida sa üldse ootad siin RRi küsimist. See on mingi rituaal või? Lao aga oma nüansirikas eraelu küsimata letti ja enneta igasuguseid järjekorra lõppe.:))

ei no ega nii ei saa...ma olen selline tagasihoidlik...ise nagu ei tüki esile..ikka tagasihoidlikult vastan...kui just küsitakse:PPP....ja -diip- ...mis probleemid sul on?....viimasel ajal sellised jutud...no imelikud veidi:P

Probleeme nagu oleks, aga vaevalt et midagi erilist. Mis jutt tundus imelik? Ma ei taju, et oleksin siin midagi väga kummalist rääkinud.

kummalist mitte...aga on tunda muret õhus:P

Jah, alati ei tundu asjad just ideaalsed. Ei oma elus ega maailmas üldse.

Üks seisukoht on, et kõik on inimese peas kinni. Kui õige nurga alt vaadata, tundub kõik hea;)

oot...ma keeran läpaka tagurpidi..ja vaatan teise nurga alt...võibolla siis on tõesti kõik hoopis teisiti:PP

Ongi ju teisiti;)