Vabamüürlaste auks üks lugu ka. Tegelesid nemadki ju müüriladumise käigus kiviraiumisega.
Sellised kõvad vennad siis!
Kiviraidur
Kord elas üks vaene kiviraidur, kes ei olnud rahul endaga ega oma kohaga elus.
Ühel päeval möödus ta rikka kaupmehe majast. Läbi avatud värava nägi ta uhket elamist ja tähtsaid külastajaid.
"Kui võimas on kaupmees!" mõtles kiviraidur. Ta tundis südames suurt kadedust tärkavat ja soovis, et ka tema võiks olla kaupmees.
Oma suureks üllatuseks oligi temast äkki saanud kaupmees, kes nautis suuremat luksust ja võimsust kui ta eales oleks osanud endale ette kujutada ja põlgas neid, kes olid temast vähem varakad.
Üsna pea nägi ta möödumas üht kõrget ametnikku, kes istus kullaga tikitud patjadel kandetoolis ümbritsetuna suurest kaaskonnast ja sõdureist, kes lõid gongi. Igaüks, olgu kui tahes rikas, pidi kummarduma maani rongkäigu ees.
"Kui võimas on ametnik!" mõtles ta. "Ma tahaksin olla kõrge ametnik!"
Siis sai temast kõrge ametnik, keda kanti kõikjale kuldses toolis ning ta oli kardetud ja vihatud kogu rahva poolt.
Oli kuum suvepäev ning ta tundis end väga ebamugavalt ja higiselt oma toolis. Ta vaatas üles päikese poole.
See paistis uhkelt taevas, ega lasknud end mõjutada tema juuresolekust.
"Kui võimas on päike!" mõtles ta. "Ma tahaksin olla päike!"
Siis sai temast päike, kes heitis oma kiiri raevukalt maa peale, kõrvetades põllud ja aasad ning saades talunike ja tööliste sajatuste osaliseks.
Aga samas liikus suur must vihmapilv päikese ette ja tema valgus ei säranud enam kogu maal!
"Kui võimas on pilv!" mõtles ta."Ma tahaksin olla pilv!"
Siis sai temast vihmapilv, kes ujutas üle põllud ja külad ja ta sai kõikide poolt ära neetud.
Peagi tundis ta, et teda tõrjutakse ühe suure jõu poolt ja ta mõistis, et see oli tuul.
"Kui võimas on tuul!" mõtles ta. "Ma tahaksin olla tuul!"
Siis sai temast tuul, kes puhus ära plaadid majade katustelt, juuris välja puud ning oli kardetud ja vihatud kõikide poolt maa peal.
Mõne aja pärast puutus ta aga millegi vastu, mis ei läinud eest ära, ükskõik kui jõuliselt ta ka ei puhunud - see oli suur, kõrguv kalju.
"Kui võimas on kalju!" mõtles ta. "Ma tahaksin olla kalju!"
Siis sai temast kalju, võimsam kui miski muu maa peal. Aga kui ta nii seal seisis, kuulis ta äkki haamri häält, toksimas peitlit kõvasse pinnasesse ja ta tundis, kuidas temas toimus muutus.
"Mis võiks olla võimsam kui mina, kalju?" mõtles ta.
Ta vaatas enda ette maha ja nägi kaugel all üht kiviraidurit töötamas.
Hiina mõistujutt