Vot, siin ongi minu kinninööbitud aju. Kui kusagil oleks reegel, et põhimõtteliselt kehtib see „5“-ga. Läheks mu mõistus võib-olla lahti. Ma ei näe sellist valemit kusagil, olen sobranud-otsinud.
KÄRBSE ELULUGU:
Mismoodi mina ülesandeid otsin, seda ma tean. Olen pisut eksperimenteerinud, et mis lahendub liiga ludinal, tähendab liiga kerge, tuleb keerulisemaid anda. Sarnaseid 20 tk järjest ei vali, läheb kõigil igavaks, jne Mida -diip- üles pani, sellest ma aru ei saanud.
Ah, ega siin Delfis pole ju mingi haridusosakonna filiaal. –diip- pani ülesande, mis oli teooria, midagi pidi vastavalt valemitele tõestama. Teine oli ülilihtne ruutvõrrandi lahendite järgi kokku pandav ruutvõrrand.
Läksin ütlema, et ei viitsi teoretiseerida, kui märkasin lahendeid ja vastasin - prauh. Siis heitsin juba uudishimuliku pilgu tema pandud teistele ülesannetele ja kiiruga (enne, kui keegi vahele tuleb) vastasin, et see minu vastus on vale.
Seejärel hakkasin (taas teooria) valemite põhjal tõestama seda 10% vana lugu, mis on ülesandena lõbusam lahendada, kui valemeid-reegleid-eeldus-tõestus kasutades vormistada. Pealegi tuli seal hüpelda indeksite ja ruutude vahet. (Ega polegi korrektne, n-i taandumine pole näha mu tõestusel) Mulle ei sobi teoreetiline matemaatika enam. Igav. Parem lahendan 5. klassi murdudega ülesandeid, palju põnevam.
2 teooria ülesannet -diip-’ilt. Arvasin, et vist on ülejäänud 2 ülesannet samasse kanti, ei juurelnudki eriti, püüdsin VILJAAUTO lahenduskäiku kirja panna, mida –diip- mingil põhjusel ei teinud. Võib-olla oli temale SEE igav värk, aga mul on siin teemas põhimõtteks, et ükski ülesanne, mis on siia kirjutatud - ei tohi jääda lahendamata.
Selline oli tagataust mis ajud umbe ehk keeras. Nüüd olen iseenda kallal järanud, et üleüldse mõista KUST OOPERIST seda tüüpi ülesanne on pärit? Tõenäosus? Naturaalarvude jaguvus või omadused? Arvu 7 omadusi?
"Milline naturaalarv on 7 korda suurem tema numbri üheliste arvust?"
Minu stiil on anda abi, tuua valemid välja, anda juhtnööre ja lasta lahendajal tunda rõõmu pihtasaamisest.
-diip-’il on Keska matemaatikas meri põlvini. Astub siit läbi harva, vist rohkem Atsi heameeleks ja muuhulgas viskab mõne ülesande lahenduse siia ära, ajaviiteks, ilmselt talle on see väga lihtne ja igavavõitu. Arvan, et ta need ülesandedki pani heatahtlikult, kuuldes, et Atsil oli lahendatutest puudus.
Ma ei võta üldse missioonina seda rehkendamist siin. Üks ajaviitevorm, mis toimib seni, kuni ta lõbu pakub.