Halb kogemus
Hull suhtlemisvaegus
| yy 18. märts 2016, kl 15.48 |
| Kurb 18. märts 2016, kl 16.13 |
Eelmine ei ole mina.
tohoh!
Minu meelest udu ajamine ei ole viisakas.
Kui tahtis midagi öelda, öelnud OTSE.
Ettekäänete on mu meelst teisele ALANDAV, no on ALANDAV !
See näitab suhtumist, umbes nii, et sa oled ta silmis tühina ja madal, tema ei vaevugi sulle tõtt ütlema.
soovitus
Ilmselt nii ongi.
Oleksin kohe õigel ajal kooliõele vastu öelnud, oleks olukord palju paremini lahenenud.
Ma nagu viimane toslem, midagi öeldud ei saanud, vahtisin ainult totaka näoga, suust tuli ainult mök - mök.
tohoh!
Minu meelest udu ajamine ei ole viisakas.
Kui tahtis midagi öelda, öelnud OTSE.
Ettekäänete on mu meelst teisele ALANDAV, no on ALANDAV !
See näitab suhtumist, umbes nii, et sa oled ta silmis tühina ja madal, tema ei vaevugi sulle tõtt ütlema.
soovitus
Ilmselt nii ongi.
Oleksin kohe õigel ajal kooliõele vastu öelnud, oleks olukord palju paremini lahenenud.
Ma nagu viimane toslem, midagi öeldud ei saanud, vahtisin ainult totaka näoga, suust tuli ainult mök - mök.
| Kurb 18. märts 2016, kl 16.20 |
| Kurb 18. märts 2016, kl 16.20 |
| Kurb to novot veel 18. märts 2016, kl 16.22 |
| Kurb to Kurb 16. 20 18. märts 2016, kl 16.23 |
| Kurb 18. märts 2016, kl 16.26 |
| Kurvale 18. märts 2016, kl 16.27 |
| Kurb to Kurb 16.26 18. märts 2016, kl 16.28 |
| Kurb to Kurb 16.27 18. märts 2016, kl 16.30 |
| Kurb 18. märts 2016, kl 16.32 |
| Kurb 18. märts 2016, kl 16.38 |
| Kurb 18. märts 2016, kl 16.47 |
| Kurb 18. märts 2016, kl 16.51 |
Imelik, reaalis pole kellegagi rääkida, täielik tühjus, aga siin on kõik kõvad naised nähvama.
Kellelgi pole nii kiire, et ei saa minuga kohtuda, kui tal just viit imikut pole. Ja isegi siis oleks aega, kui ikka tõesti tahaks. Mina leiaks küll isegi viie imiku kõrvalt aega kohvikusse pläägutama minna.
Kellelgi pole nii kiire, et ei saa minuga kohtuda, kui tal just viit imikut pole. Ja isegi siis oleks aega, kui ikka tõesti tahaks. Mina leiaks küll isegi viie imiku kõrvalt aega kohvikusse pläägutama minna.
| täna juhuslikult siin 18. märts 2016, kl 19.25 |
P., vaata tõele silma: sinu suurim hirm, mille vastu sa üritad siinse väitlemise abil võidelda, on juba ammu tõeks saanud; see on tegelikult terve su elu tõsi olnud: sa OLED imelik, veidrik, väljatõugatu (kuigi mitte oma süül). Ja kuitahes meeleheitlikult sa ka ei püüaks omandada seda normaalsema suhtlemise oskust - see ei ole võimalik! See omandatakse lapsepõlves - või mitte kunagi. Praegu oleks võimalik enesekindlamaks saada ainult sel moel, kui sul oleks rohkete kannatuste tagajärjel juba SÜGAVALT ÜKSKÕIK, kas sind peetakse imelikuks või mitte. Ja sa peaksid käima ka psühhoteraapias, et õppida suhtlusolukorras veidikenegi välja lülitama seda alaväärse tüdrukukese hoiakut. Inimesed tunnevad INTUITIIVSELT ära, et sa tunned end alaväärsena, ja paljud on rõõmsalt nõus sulle kui vabatahtlikule poksikotile oma pingete maandamiseks paar vaimset vopsu andma. Kui keegi tunneb end alaväärsena, siis see ON teistele palju rohkem tajutav, kui sa arvata oskad, isegi kui sa oma alaväärsusetundest sõnagi ei räägi. Kui sa suudaksid kolida uude keskkonda, kus keegi sind ei tunne, ja välja lülitada selle alaväärse tüdrukukese minapildi, siis ei tuleks keegi selle pealegi, et sind kuidagi alandama hakata.
Ela illusioonide lõpliku purunemise valu läbi (aktsepteerides, et teiste jaoks oled sa imelik), ja sul hakkab kunagi ka parem. Ütle endale: jah, ma ei oska suhelda, ja mu silmnähtav ebakindlus peletab inimesi eemale! Aktsepteeri seda ja ära püüagi leida inimeste poolehoidu, eriti mitte nende, kellel ei ole mitte mingisugust mõistmist ega isiklikku kogemust selles suhtes, mida sina oled pidanud läbi elama.
Kõige kohutavam elamus (peale otsese füüsilise vägivalla) pidigi lapsele olema see, et ÜKSKÕIK MIDA TA KA EI TEE, KUIDAS TA KA EI PÜÜA, TEMA LAPSEVANEM(AD) ON ETTE ÄRA OTSUSTANUD, ET TA POLE PIISAVALT HEA. See hävitab, lõhub lapse hinge, ja sellepärast ta tunnebki tungi saada oma arvamusele teistelt kinnitust ka täiskasvanuna. Tema "mina ise" on tükkideks kistud, ta ei usalda ennast, teda on õpetatud, et tema ei tea midagi, aga et kusagil on inimesed, kes on targad, suured ja täisväärtuslikud, ja nemad teavad kõike. Nii ta küsibki nõu ükskõik kellelt, valab oma hinge nende ette välja, olgu nad siis kes tahes. Kasvõi halastamatud, hingetud inimkiskjad.
Sind on tõesti palju valesti koheldud, kuid sa pole aru saanud, et inimesed ongi üldiselt egoistid ja sa ei saa sinna midagi parata. Igaühel on oma õigus, oma vaatenurk, ja mitte keegi ei lähe nurka häbenema, kui sa siin protsessid, et niisugune nähvamine oli kasvatamatu ja haigettegev, et see võttis sind sõnatuks ja õhku ahmima ja mida veel.
Mitte ükski inimene ei hakka sellepärast kahetsema, isegi mitte "nähvaja" ise, kui ta juhtuks seda eepost siin lugema. Seda enam hakkaks ta sind vältima, sest sellest nähvamise-loost oled sa teinud hirmutavalt mõjuva ja ebaterve kinnisidee.
Sa leinad terve elu taga seda, et mis OLEKS võinud olla, kui sind oleks koheldud õigesti. Aga sind ei koheldud lapsepõlves ja teismeeas õigesti, ja see ei ole sinu süü.
Eemaetõugatuid on alati olnud, on praegugi peale sinu piisavalt, ja nad on kõik seetõttu ka kannatanud.
Sa oled üleolevatest inimestest kogemuse võrra rikkam. Selles elus sa enam oma isiksust päris normi ei saa, kuid järgmiseks elus valid kindlasti omale paremad, vaimselt tervemad vanemad ja oskad seda ka hinnata. Samuti oskad kannatajate suhtes kaastundlik olla. Hinged mõistavad ainult seda, mida nad isiklikult on kogenud.
Ela illusioonide lõpliku purunemise valu läbi (aktsepteerides, et teiste jaoks oled sa imelik), ja sul hakkab kunagi ka parem. Ütle endale: jah, ma ei oska suhelda, ja mu silmnähtav ebakindlus peletab inimesi eemale! Aktsepteeri seda ja ära püüagi leida inimeste poolehoidu, eriti mitte nende, kellel ei ole mitte mingisugust mõistmist ega isiklikku kogemust selles suhtes, mida sina oled pidanud läbi elama.
Kõige kohutavam elamus (peale otsese füüsilise vägivalla) pidigi lapsele olema see, et ÜKSKÕIK MIDA TA KA EI TEE, KUIDAS TA KA EI PÜÜA, TEMA LAPSEVANEM(AD) ON ETTE ÄRA OTSUSTANUD, ET TA POLE PIISAVALT HEA. See hävitab, lõhub lapse hinge, ja sellepärast ta tunnebki tungi saada oma arvamusele teistelt kinnitust ka täiskasvanuna. Tema "mina ise" on tükkideks kistud, ta ei usalda ennast, teda on õpetatud, et tema ei tea midagi, aga et kusagil on inimesed, kes on targad, suured ja täisväärtuslikud, ja nemad teavad kõike. Nii ta küsibki nõu ükskõik kellelt, valab oma hinge nende ette välja, olgu nad siis kes tahes. Kasvõi halastamatud, hingetud inimkiskjad.
Sind on tõesti palju valesti koheldud, kuid sa pole aru saanud, et inimesed ongi üldiselt egoistid ja sa ei saa sinna midagi parata. Igaühel on oma õigus, oma vaatenurk, ja mitte keegi ei lähe nurka häbenema, kui sa siin protsessid, et niisugune nähvamine oli kasvatamatu ja haigettegev, et see võttis sind sõnatuks ja õhku ahmima ja mida veel.
Mitte ükski inimene ei hakka sellepärast kahetsema, isegi mitte "nähvaja" ise, kui ta juhtuks seda eepost siin lugema. Seda enam hakkaks ta sind vältima, sest sellest nähvamise-loost oled sa teinud hirmutavalt mõjuva ja ebaterve kinnisidee.
Sa leinad terve elu taga seda, et mis OLEKS võinud olla, kui sind oleks koheldud õigesti. Aga sind ei koheldud lapsepõlves ja teismeeas õigesti, ja see ei ole sinu süü.
Eemaetõugatuid on alati olnud, on praegugi peale sinu piisavalt, ja nad on kõik seetõttu ka kannatanud.
Sa oled üleolevatest inimestest kogemuse võrra rikkam. Selles elus sa enam oma isiksust päris normi ei saa, kuid järgmiseks elus valid kindlasti omale paremad, vaimselt tervemad vanemad ja oskad seda ka hinnata. Samuti oskad kannatajate suhtes kaastundlik olla. Hinged mõistavad ainult seda, mida nad isiklikult on kogenud.
| Ei ole nous! 18. märts 2016, kl 19.39 |
| kivike 18. märts 2016, kl 19.40 |
| täna juhuslikult siin 18. märts 2016, kl 19.57 |
Kui endal samalaadset kogemust ei ole, siis ei maksa rääkida, et kõik on võimalik jne.
Minu kujunemise lugu on olnud näiteks selline (ja ka P. lapsepõlves võib märgata sarnaseid jooni):
“Perhaps the most bizarre example of compartmentalization is the psychopathology referred to as multiple personality disorder, in which one body seems to be carrying around a number of distinct personalities. /---/ The one constant in all cases of multiple personality seems to be that the person was severely abused and traumatized as a young child. /---/
The resulting fragmentation of personality into distinct and separate voices with no overall integration can act as a self-protective survival strategy. It’s the way people with multiple personalities learned to safely express different parts of themselves without having to be responsible for any of them. In order to have such extreme fragmentation, the messages given about how to be (that is, how to be “good”) had to be not only contradictory, but impossible to achieve. There was nothing these people could do to satisfy their abusers./---/
Allikas:
http://www.enemies.cc/illustrated-gnostic-myths/annotations/multiple-personality-disorder/
Mu enesetunne on parem just alates sellest ajast, kui tunnistasin endale, et ma ei tulegi käesolevas elus sellest välja:
Alan Watts - You don't have to survive:
https://www.youtube.com/watch?v=8A-onJ6Pip4
Minu kujunemise lugu on olnud näiteks selline (ja ka P. lapsepõlves võib märgata sarnaseid jooni):
“Perhaps the most bizarre example of compartmentalization is the psychopathology referred to as multiple personality disorder, in which one body seems to be carrying around a number of distinct personalities. /---/ The one constant in all cases of multiple personality seems to be that the person was severely abused and traumatized as a young child. /---/
The resulting fragmentation of personality into distinct and separate voices with no overall integration can act as a self-protective survival strategy. It’s the way people with multiple personalities learned to safely express different parts of themselves without having to be responsible for any of them. In order to have such extreme fragmentation, the messages given about how to be (that is, how to be “good”) had to be not only contradictory, but impossible to achieve. There was nothing these people could do to satisfy their abusers./---/
Allikas:
http://www.enemies.cc/illustrated-gnostic-myths/annotations/multiple-personality-disorder/
Mu enesetunne on parem just alates sellest ajast, kui tunnistasin endale, et ma ei tulegi käesolevas elus sellest välja:
Alan Watts - You don't have to survive:
https://www.youtube.com/watch?v=8A-onJ6Pip4
| hmh 18. märts 2016, kl 20.03 |
| täna juhuslikult siin 18. märts 2016, kl 20.22 |
Kui P. ei võta probleeme omaks, siis ei võta. Vaevleb kauem - täpselt niikaua, kui tal selleks jaksu ja masohhismi jätkub. Nagu paljud teisedki, kes on üle elanud traumasid, mis osutusid liiga muserdavateks.
Raskused, mis ei tapa, võivad teha tugevamaks, kui inimene sisemiselt ei murdu. Kui murdub, teevad raskused teda järjest veidramaks.
Või nagu ütles tuntud kirjanik Philip K. Dick: “It is sometimes an appropriate response to reality to go insane.”
Varem või hiljem me lahkume siitilmast kõik, ja saame oma kinnisideedest ja illusioonidest vabaks - isegi P.
Ego, mis moonutab inimese maailmanägemist, hävib, ja säilib ainult kõrgem mina, mis saab kõigest aru ja oskab kogetut arvesse võtta.
Eelmiste elude kogemustest saab järgmise elu intuitiivne tarkus - konkreetseid läbielamisi pole meeles, kuid oskused probleeme vältida ning õigete asjadega tegeleda on paranenud.
Raskused, mis ei tapa, võivad teha tugevamaks, kui inimene sisemiselt ei murdu. Kui murdub, teevad raskused teda järjest veidramaks.
Või nagu ütles tuntud kirjanik Philip K. Dick: “It is sometimes an appropriate response to reality to go insane.”
Varem või hiljem me lahkume siitilmast kõik, ja saame oma kinnisideedest ja illusioonidest vabaks - isegi P.
Ego, mis moonutab inimese maailmanägemist, hävib, ja säilib ainult kõrgem mina, mis saab kõigest aru ja oskab kogetut arvesse võtta.
Eelmiste elude kogemustest saab järgmise elu intuitiivne tarkus - konkreetseid läbielamisi pole meeles, kuid oskused probleeme vältida ning õigete asjadega tegeleda on paranenud.
| täna juhuslikult siin 18. märts 2016, kl 20.27 |
Lisa postitus