Kunagi ägeda diskussiooni käigus (pereringis) lajatasin tähtsal häälel "Normaalen!" Sellest sai meie pere nö parasiitsõna, mida siis teadlikult kasutati. "See on normaalen ja too on normaalen" "kuidas täna koolis oli? Normaalen!"
Nüüd on sageli jama, väljaspool pereringi. kipun ikka ütlema "Normaalen." samuti kirjutades pean sõna sageli parandama.
Aga see pole mitte keele sõlme ajamise pärast vaid pigem nagu ütlesin- parasiitsõna. nii, et natuke sellest teemast mööda. Aga normaalen ju ikkagi.
Aga siinkirjutatutest on "kabli klubi" päris hea krõnks! :))))