Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Perekond
Kas armastus võib tulla tagasi?
 
Daah 05. jaanuar 2011, kl 14.17
Afäär on omamoodi la-la-land, kus asjad on ilusad seni, kuni sinna mõrasid ei teki. Niipea, kui sinna "armupessa" üksainus tõrvatilk satub, on neil omavahel jagelemist küllalt. Aga seda ongi vaja. Ma ei näe MITTE MINGISUGUST põhjust, miks sa ei võiks asjasse ise seda pööret tuua. Anna teada kõigile neile, kes saavad sind aidata. Kas teie vanemad teavad, mis toimub? Kas te ühised (ja monogaamsed!) sõbrad teavad? Sellise käitumise vastu ei saa olla kuidagi lugupidav, sinu mees ja see skunk sülitavad sinu tunnetele, abieluvandele ja millele veel.

Siin on väike näide, kuidas näiteks tema vanematele asjast teada anda:

Kallid ...

Mul on äärmiselt kahju seda kirja kirjutada, kuid oma abielu tuleviku ja turvalisuse huvides annan teile teada, et teie pojal ja XX-l on afäär, mis on kestnud ... kuud/aastat.
Ma armastan oma meest. Enda, oma abielu ja tulevase lapse nimel soovin, et minu mees jääks minu juurde ning ma palun teie tuge selle afääri lõpetamisel.

Sinu nimi

Kui sa valid avalikustamise, siis pea meeles, et see peaks toimuma suhteliselt korraga kõigile neile, kes saavad sind aidata ja kel on sinu mehe üle mingigi positiivne mõju.
 
MB 05. jaanuar 2011, kl 14.32
See jutt, mis sulle räägitakse, et "kõrvalsuhe on tõenäoliselt ajutine" tähendab inimkeelde tõlgituna, et "annan sulle natuke lootust, et sa mind vahepeal päris pikalt ei saadaks ja ma saan samas oma kõrvalsuhet edasi pidada".

Ma loodan, et sa endast piisavalt palju lugu pead ja ei ole nõus jääma teiste pidusöögi jäänuseid ootama.

Kõik trumbid on tegelikult sinu käes. See, et nad oma suhet varjavad, näitab väga hästi, et nad kardavad avalikukstulekut, mis automaatselt rikuks nende suhte.

Aga seda sul ju ongi vaja!

Kogu see jahumine teemal, kas oli armumine enne abielu või ei olnud jne jne ei oma praeguses olukorras absoluutselt tähtsust ja segab sinu keskendumist teie abielu praegusele probleemile nr. 1 - kõrvalsuhe.
 
MB 05. jaanuar 2011, kl 14.39
Ja ma garanteerin sulle, et need tunded mis praegu neil on, ei jää alles. Loomulikult eeldusel, et nad enam ei kohtu ega suhtle. Max 6kuud, kui pärast seda räägitakse ikka tunnetest, siis järelikult kestab mingis vormis suhtlemine edasi, olgu see või vanade piltide, Facebooki lehe vms vahtimine.

Usu mind, sa näed suurt muutust oma mehe suhtumises sinusse juba kolme nädala pärast, kui suudad saavutada suhtlemise sajaprotsendilise lõpu.

Avalikustamine muuseas kiirendab võõrutust, kuna teist inimest ei seostata enam kõige positiivsega, vaid häbi ja piinlikusega.
 
Daah 05. jaanuar 2011, kl 14.50
Sa oled õige asja ees väljas, Cruz. Avalikustamine ei ole mitte kättemaks, vaid selge sõnum, mida sa tolereerid ja mida mitte. Sul on aga vaja oma tugirühma, kes aitab sul selle kõigega toime tulla, sest see ei ole kindlasti kerge. Sul on vaja toetavaid vanemaid ja lähemaid sõpru. Sa ei saa neid päriselt paati enne, kui sa ei räägi, mis tegelikult toimub.
 
mõtlik 05. jaanuar 2011, kl 14.57
usun, et eelkõige pead sa endale selgeks tegema, mis on sinu eesmärk? kas iga hinna eest meest endale hoida või võita tagasi mehe armastus?
sina tunned oma meest ja ilmselt oskad ka hinnata, kas ja kuidas eelpooltoodud väljapressimiselaadsed soovitused ja mehe ühiskondlikku häbiposti panemine sinu mehe puhul toimiksid.
kindlasti on palju mehi, kes sellist tegu kunagi ei andestaks ja ei suudaks armastavat suhet jätkata. pigem kiirendaks selline väljapressimine teise naise kasuks otsustamist.
võimalik, et mees siiski jääb selle tulemusena sinu ja lapsega, aga kui kauaks ja kas ta on siis õnnelik?
 
probleem 05. jaanuar 2011, kl 15.30
Mina olen üks neist saamatutest, kes ei ole suutnud mehe suhet lõpetada. Isegi, kui neid kontakte näha ei ole, on ju telefoninumber ja meiliaadress tal peas ja kuidagi ei tule lõppu. Peale ta vanematele rääkimist on küll meie suhted paranenud aga ikkagi asi jätkub. Ei hooli ta teiste teadmisest ning see on nagu avalik saladus juba.
 
MB 05. jaanuar 2011, kl 15.30
Mõtlik, loe ülaltoodu natuke korralikumalt ikka läbi enne kui hakkad rääkima ühiskondlikust häbipostist ja väljapressimisest.
 
vanem 05. jaanuar 2011, kl 16.02
Mina tean naist, kes mehe vanematele helistas ja rääkis ehk siis kaebas. Mehe vanemad teadsid ammu, et mees armastab kedagi teist ja naine muutis end naerualuseks.
Sellise kirja kirjutamine nagu siin pakuti, no oleks ikka väga hale. Mind lapsevanemana huvitaks see keda mu poeg armastab.
 
MB 05. jaanuar 2011, kl 16.29
Need on ikka haledad mehevanemad küll, kes minia appihüüdele niimoodi reageerivad.

Mind lapsevanemana huvitab ikka väga, kas ja kellega mu lapsed oma abielu rikuvad.
 
Daah 05. jaanuar 2011, kl 16.36
Mind huvitab lapsevanemana see, et mu lapsed oleks ausad, see tähendab muu hulgas ka seda, et afääritamine ei ole okei. Kui nad otsustavad oma "elu armastused" leida läbi valede, siis see ei ole okei. Kui minu lastest saaksid perelõhkujad, siis ma oleks ikka ääretult kurb.

Kes keda nüüd naerualuseks teeb? Mis armastavast mehest jutt käib - sellest, kes on ühel hetkel otsustanud oma naisele nuga selga keerata? Ma olen nõus, et oma eesmärke tuleb kaaluda ning omale sobiva tee leiab igaüks ise. Aga uskuda, et "armastav mees" on armukese kõrvalt võimeline tegema adekvaatseid ja turvalisi otsuseid, on minu arust naiivne. Kui see olukord jätkub, on Cruz halvemal juhul juba homme jälle valiku ees, et mis nüüd teha, paremal juhul siis, kui laps on sündinud.

Cruz, kui sa soovid lähemat infot või täpsemat abi, siis mine marriagebuilders saidile ja hakka otsast uurima, seal on inimesi, kes on sellised asjad läbi teinud ja oma asjad korda saanud.
 
Cruz 05. jaanuar 2011, kl 16.47
Marriagebuilders lehega olen väga põhjalikult tutvunud ja osalt sealt loetud info põhjal olengi ikkagi hakanud arvama, et ilma kõrvalsuhet lõpetamata ei toimu midagi. Suunasin ka mehe sellele lehele, loodetavasti ta loeb ja mõtleb järgi.
 
Enel jälle 05. jaanuar 2011, kl 18.10
Selle suure armu,-ja tundetulva kõrval ära unusta ka end. Pole paha näitlikult pisut mehest taanduda st mitte kogu aeg valada teda "ma armastan sind niiiiväga jne" lausetega. Mõned korrad nädalas muki end üles, tee armas naeratus näkku ja voogle majast välja...kommentaare jagamata. Ainult mehe ees oma kannatust näidates on sellel null-kasutegur!
Lühidalt- hooli temast (ära nääguta ega esita küsimusi suhte ja uue naise teemal), aga samal ajal distantseeru ajuti ja mõtteid vahetades jäta teinekord "kolm punkti" lauset lõpetama. Sellest naisest ära räägi üldse-ei huvi, hea ega halva pärast!!!
Praktika, mis tundeid tunnistava mehe peaks veidi ärevaks tegema.
Head näitlemist!
 
Cruz 05. jaanuar 2011, kl 20.55
Vot see mukkimise ja majast välja vooglemise osa on hetkel natuke keeruline, kuna ma olen ju rase....Ja on väheusutav, et ma praegu läheksin teisi mehi lantima. Vastasel juhul jah, teeksin seda.
 
MB 06. jaanuar 2011, kl 07.11
Enese tervise hoolitsemist võta kindlasti väga tõsiselt, kuid teiste meeste eest hoia küll nagu katkust, see võib anda väga valusa tagasilöögi. Esiteks oled sa ise väga haavatav praeguses olukorras, kuna sinu vajadused (ja ma ei mõtle seksi siin!) on olnud väga pikalt täitmata ning teiseks annab see mehele ühe õigustuse kohe juurde. Samuti võib ükskõiksust afääri suhtes tõlgendada ka nii, et järelikult ei hooli ja järelikult on sinu jaoks see kõrvalsuhe ok.

Hea välja näha oma mehe jaoks on igati ok (ka rasedana) ja see on ka eelpoolkirjeldatud plaan A üks osa.

Armukadeduse kunstlik tekitamine ei tööta, testitud.
 
aeg 06. jaanuar 2011, kl 09.57
Mees oli ju aus ja ütles välja. Mina sain tekstist küll aru, et ta ei salatsenud seda oma naise eest.
MB, miks sa oma laste elusse sekkuksid? Täiskasvanud inimesed peavad ise oma eluga hakkama saama, aga mitte et mamma või papake hakkab oma pojale rääkima, et mängi nüüd kodu kenasti edasi, mis siis et naine on kodus külm (millest muidu mehel arvamus, et naine enam ei armasta?)
 
MB 06. jaanuar 2011, kl 11.19
Absoluutselt sekkun, kui ma näen, et nad petavad, valetavad ja oma ja teiste elu ära rikuvad.

Kui naine on külm, siis ei ole lahenduseks petmine, kas sellest on tõesti siis nii raske aru saada???

See vabandus, mille mees oma RASEDALE naisele välja on toonud: "a ma arvasin, et sa ei armasta mind enam" on kõige ehtsam pullikaka nagu on tegelikult pullikaka kõik need vabandused, mida truudusetu pool välja alati üritab mõelda.

Mina küll seda kuskilt välja pole lugenud siin, et mees on ausalt käitunud, kuidas ta saakski kui ta ju petab!!!
 
Enel jälle 06. jaanuar 2011, kl 20.14
majast väljavooglemine ei ole mitte meeste lantimine, vaid lähed lihtsalt välja, jalutama, shoppama- aga oled veidi nägusam ja rõõmsameelsem, kui sinu mees sind viimasel ajal näinud on.
MB- väike armukadeduse tekitamine töötab- TESTITUD! Aga loomulikult on mehed erinevad ja ka naised on erinevad- kes kuidas mangida oskab ja piire tunnetab.
Nii et crus- kui ennast tunned ja oma meest ka, siis tee valik.
Jõudu.
 
vastus teemale 06. jaanuar 2011, kl 22.45
armastus võib küll uuesti vanasse kohta tagasi tulla.
 
memm 08. jaanuar 2011, kl 15.45
mina korjaksin oma kodinad kokku ja koliksin välja. milleks lasta endaga käituda nagu kaltsuga? mehel pole sellise naise vastu mitte mingisugust respekti, kes talle peale sellist tegu andeks annab. kui ta sind tõesti tagasi tahab, siis ta teeb kõik selleks, et seda sulle tõestada mitte ei aele kuskil külapeal oma uue silmarõõmuga ringi. mis selles mehes nii erilist on, et talle raseda naise petmine andestada? kui pere luuakse ja abiellutakse, siis võetakse selle kõige ees ka vastutus mitte ei minda kergema vastupanu teed. ma kujutan ette, et sellel litsmehel võib eriti mõnus olla - kodus ninnunännutab teda rase naine ja külapeal uus pruut. kui keegi siin kaotajaks ja lolliks jääb on see kodus lootev naine, kes oma petjale mehele andeks annab. tegi ühe korra, siis teeb tuleviks jälle.
 
Sooviks sinuga kirjutada Cruz 09. jaanuar 2011, kl 11.54
... kuna olen identses seisus. Kas saaksid jätta mulle siia oma meili aadressi ? Toetaks teineteist.
 
Daah 09. jaanuar 2011, kl 14.04
Cruz, kuidas läheb?
 
Cruz 09. jaanuar 2011, kl 15.36
Mul on väga raske öelda, kuidas läheb...mehega koos olles on kõik justnagu hästi, talle silma vaadates ma ei suuda kuidagi välja lugeda seda, et meil ei ole mingisugust hingelist sidet....meil on koos lõbus, vestleme, naerame, räägime ka asjadest, mis meil on plaanis mõne kuu pärast, ta helistab mulle kui oleme eraldi või saadab sõnumeid, aga mis on tema poolt siiski nigel, on füüsiline lähedus... kallistamine, suudlemine ja seks saavad teoks ainult minu algatusel. Kuigi ma ei näe mingeid võimalusi, et nemad omavahel intiimselt aega veedaksid. Aga ega ma tema sisse ikka päriselt ei näe ja ei tea, mis seal toimub. Kuid ma arvan, et ta üritab ja ehk on edusammud needki, et ta on nüüdseks vähemalt mulle öelnud, et tal on kohutavalt kahju, et ta on mulle nii palju haiget teinud. Selleni jõudmine võttis tal umbes kuu. Ning ma tean, et nad jätsid ootamatult ära ka kahekesi koosolemist sisaldava ürituse. Ju midagi siis ikkagi vahepeal muutus, sest see otsus tuli tõesti ootamatult, veel mõni päev varem oli see plaan täielikult jõus ja siis järsku kadus. Minu tunded on endised. Ei suuda meest vihata ega temas halba näha ja ma ei näe oma tulevikku ilma temata. See on täiesti arusaamatu ka minu enda jaoks. Täpselt nagu oli öeldud marriagebuildersi lehel, et enamasti inimesed arvavad, et kui nende abikaasa neid kunagi petab, siis nad ei andesta, pakivad asjad ja lähevad. Ka mina arvasin teoorias sama. Aga praktika on hoopis teine.

Minu e-mailiaadress on nime all.
 
Nelle 09. jaanuar 2011, kl 20.56
Sinu praeguses situatsioonis soovitan lugeda www.marriagebuiders.com - seal on käsitletud nii truudusetusest ülesaamist, emotsionaalseid vajadusi kui ka seksi. Seks ei ole midagi, mida saaks eraldi arendada, see on seotud emotsionaalse lähedusega. Ära oma initsiatiivikusega üle pinguta, naise pakkumine ei tohiks mehe nõudmist ületada, jõudke emotsionaalse klapini ja arendage suhet tasapisi.
 
Cruz 10. jaanuar 2011, kl 16.39
Praegusel hetkel on minu jaoks kõige raskem osa usaldus...no mida ei ole, seda ei ole. Usaldus eksisteerib vaid siis kui mees on kodus. Ja ma näen, et see hakkab teda juba ärritama, et ma "urgitsen" seal, kus vaja poleks. Ja pärast on mul endal seetõttu nii kohutavalt halb olla, tunnen ennast süüdi, et ei usalda. Aga samas peaks mees aru saama, et mul ongi seda raske teha, nii vähe aega on ju möödas...Ehk ta mõistab seda.
 
Daah 10. jaanuar 2011, kl 17.06
Usaldus ei teki ju niisama lambist ja ammugi veel siis, kui kõrvalsuhe veel käib. Nad ju suhtlevad edasi, eks? Loomulikult ärritab see teda, kui sa "urgitsed" - sa näed/leiad asju, mida ta soovib varjata, vastasel juhul poleks ju probleemi. See, et sa ei usalda oma meest, ei ole sinu süü, nõndasamuti ei ole sinu süü, et su mees on otsustanud teise naisega ringi tõmmata. See, et usaldust ei ole, on tema otsuste ja käitumise otsene tagajärg.

Ma saan aru, et sul ei ole inglise keelega probleeme. Võta kätte ja ava oma postituslõim marriagebuilders.com foorumis (Surviving an Affair sektsioonis). See on väga aktiivne ja asjalik koht, sulle antakse palju häid nõuandeid, mis on töötanud tuhandetel juhtudel ja inimesed on oma abielud tagasi saanud.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Daah 10.01.2011 17.06.
 
Enel 10. jaanuar 2011, kl 20.04
Cruz, ma ütlesin, et pole vaja sel suhteteemal oma mehega rääkida! Olgu su uudishimu ja valu kui suur iganes! Sunni ennast, ole tugev- räägi kõigest muust, kõigest!!!! Hing ulub sees, ma tean, aga süda peab olema kõva!!!
Kui sa muudkui urgitsed sel teemal, siis seda kindlamini su mees lohutuseks ja muudeks juttudeks uue sõbranna seltsi otsib.
Usalda vana inimest ja tea, et mida kõike sa ka ei fantaseeriks mehe arusaamadest, mõtetest, tunnetest, "et nii ta ju mõtleb".. siis mees mõtleb sellises olukorras selliselt, et sa ei suuda iial seda endale ette kujutada. See on üheülbaline, tunnetest-reaalsusest null, tühine, valus valus, valus naisele, kui mees ükskord on valmis sellest kõigest avameelselt ja päris ausalt rääkima.
 
Cruz 10. jaanuar 2011, kl 20.47
Kui ma teaksin kindlalt, et see suhe on täiesti lõppenud, siis oleks arvatavasti lihtsam. Ma pean ta ilmselt ikkagi ühel hetkel "vaibale" kutsuma ja proovima selgitada, miks see suhe peab täiesti ära lõppema, aga ma ei kujuta ette, kas ta saab sellest aru. Mina suudan selgelt asju analüüsida (v.a. teatud hetkedel), miks ei peaks tema suutma? Aga ehk on armumine tõesti nii tugev narkootikum, et miski muu ei ole reaalne. Mõtlen iga päev, et me peame ju ometi omavahel rääkima ja ma tahan aru saada, kas on lootust, et ta ühel hetkel hakkab asju nägema nii, nagu mina. Praegu ma tunnen, et äkki jooksevad kõik mu pingutused tühja. Aga siis mõtlen jälle, et milleks torkida, äkki ei ole see siiski hea mõte ja lõppeb jälle minu hüsteeriahooga. Ja siis jälle ringiga tagasi sinna rääkimis vajalikkuse juurde jne. Nõiaring.
Aga ma tõesti proovin vähemalt oma usaldamatuse ja armukadeduse hoogusid vaigistada, siiani olen lihtsalt tema ees pärast vabandanud, aga iga korraga on mul endal ka selline tunne, et ta ei suuda seda enam kaua taluda. Jah, ma tean, mida te ütlete, lontrus on tema ja tema peaks vabandama. Aga reaalsus on ju see, et seda ta ei tee enne kui see armumine haihtub. Seni pean mina olema temale meele järgi, et ta mind maha ei kannaks. Sest see on minu otsus, et ma seda ei taha. Aga mida ma talle ei saa öelda, on see, et varsti olen ma sisemiselt mitte enam kurb, vaid kivistunud ja vihane ja naudin äkki ühel hetkel seda, et saan ta pikalt saata just siis kui tema on oma tunded minu vastu tagasi saanud. Seda on jube mõelda ja ma tõesti loodan, et asi ei lähe nii kaugele ja minu tunded selle kadalipu läbimisel säilivad.
 
MB 10. jaanuar 2011, kl 21.08
Ehk siis: all carrot and no stick? :-(

Seesama dr Harley ütleb, et plaan A-d (põhimõtteliselt see, mis sa praegu teed, ainult ilma piitsata) on võimalik ellu viia ainult piiratud aja jooksul (naistel max 1 kuu, meestel max 6 kuud), sest muidu riskitakse olukorraga, kus

- su emotsionaalne seisund saab nii palju kannatada, et vajad arstiabi (googelda PTSD: Post Traumatic Stress Behaviour)
- sinu armastusest ei ole lõpuks mitte midagi järel (seesama mis sa kirjeldad, et kivistud)
 
Cruz 10. jaanuar 2011, kl 21.30
Vaatasin selle plaan A nüüd uuesti läbi ja tulemus on selline (+ tehtud; - tegemata):
The carrot of Plan A

+ Meeting your wandering spouse's emotional needs.

+- (ausaltöelda ei ole mul praegu erilist tahtmist ega jõudu koristada ja majapidamistöid teha, sellepärast mõlemad märgid ) Making "home" a warm and inviting place to be.

+- Ei julge päris plussi veel panna, sest selle punkti täitmine ei ole olnud eriti järjepidev. Placing emphasis on what has worked in the marriage.

+ Showing consistent self improvement in areas where previously lacking.

+ Stop lovebusting behaviors.

- No ei suuda. Veel. Communicating with a calm reassuring voice and relaxed body language, even in the center of a verbal storm created by the infidel.

+ Becoming the person any reasonable spouse would want to come home to.

+ Remaining open to the possibility of recovery.

+ Offering forgiveness and understanding.


The stick of Plan A

- Ei ole suutnud sellist kohta või inimesi leida, kus kõik avalikustada. Ja ma ei tea, kas tahaksingi. Exposing adultery where it matters most. Exposure that takes the form of a swift and sudden unexpected tsunami of truth.

- Not apologizing for exposure or speaking the truth in a kind yet direct way.

+ Directly communicating the hurt and devastation that the affair has caused.

+- Algul tunnistasin ja arvasin, et mina olen süüdi, enam mitte. Ja ta teab seda, et ma nüüd nii arvan. Not accepting blame for the infidel's choice to become adulterous.

- Millised tagajärjed? Halvasti ta ennast ilmselt siiski tunneb, see on ju üks tagajärgedest? Let the consequences of adultery and infidelity fall freely upon the heads of the adulterous.

- Noh, lapsi veel ei ole...ja selleks ajaks kui tuleb, võivad asjad olla muutunud. Establishing boundaries that disallow the affair to effect children of the marriage, financal security of the marriage, and otherwise ruin innocent bystanders.

- Üritan, aga mitte väga aktiivselt. Ma lihtsalt ei julge teda korralikult ette võtta ja sundida suhet lõpetama. Samamoodi ei taha ma sundida seda teist poolt lõpetama. Mul on selline tunne, et tema puhul see mõjuks pigem halvasti, ta peab kuidagi selle otsuseni ise jõudma. Vastasel juhul võib efekt olla vastupidine. Mõjutada saan salamisi, seda üritan teha. Aga väga avalikku võitlust pidada ma lihtsalt ei julge :( Standing up to infidelity as a beast that must be slayed for the good of the family.

Nii et jah, ilmselt on mul selle stick osaga tõesti probleeme, aga osasid neist punktidest ma tõesti ei oskagi rakendada.
 
MB 10. jaanuar 2011, kl 21.52
Sa liigud õiges suunas.

Kuna ma näen, et oskad inglise keelt, siis ma ei oskagi paremat nõu anda, kui et loe teiste inimeste kogemustest ning võimalusel ava oma MB thread.

MB foorum on olnud elus vist lausa aastast 1998 (olen ise lugeja 2 aastat). Seal liiguvad inimesed, kelle postituste arv läheneb 50000ni ning kes näevad teinekord olukorrad nii terava pilguga läbi, et lausa masendav:-)
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!