Kallis Crus.
avalikustamisega on nii,et ..pane ennast selle olukorda, kellele räägitakse..Mis sa arvad, kui palju sa läheks ja hakkaks mehele moraali lugema ja paluma kõrvalseisjana, et ta oma naist ikka armastaks ja lõpetaks suhte armukesega?
Pakun, et sa kuulad põnevil infot suhte kohta, aga edasi ei tegutseks sa lillegi.
Ja mida annaks sulle Daah soovitus- avalikustada kõigile mehe sõpradele? Lollimat arvamust ei saakski olla. Mehe sõbrad on tema sõbrad ja sulle tunnevad nad heal juhul kaasa.
Teine asi on, et kui neist mõni juba teab ja seda ka sinult kinnituseks küsib, siis pole mõtet varjata. Aga ise nutulauluga mööda ilma rändama minna- sellega teed end küll lolliks. Selles oled õigel seisukohal. Ära unusta, et me oleme eestlased- oma õeluse, uhkuse ja hoolimatusega ligimese suhtes. Et no õudsalt huvitab teiste elu küll, aga kui aidata saaks, siis ei huvita enam midagi.
Sa ju varem kirjutasid, et mees palus andeks sulle tekitatud valu pärast ja et teil on koos tore, mõnus ja lõbus olla. See on märk sellest, et lõpeta see kirjutamine siia ja sinna ja kolmandasse kohta, kus sa saad kõikvõimalikke nõuandeid. Aga ära unusta, et igal meist on oma iseloom, harjumused, tõekspidamised; ja meie kõigi mehed ei ole vastavuses ka sinu mehega.
Arvan ,et oled saanud ennast piisavalt tühjaks kirjutada, saanud mõtteainet ja ehk ka abistavaid nõuandeid. Ära aja ennast rohkem segadusse, hakka nüüd edasi oma mehega suhtlema ja elama ja tee oma sisetunde ja südame järgi.
Rõõmu sulle ja selget pead.

Enel, sinu jutt tundub väga mõistlik. MB on väga kasulik koht kui on vaja oma abielu hoida ja parandada. Seal on tõesti häid nõuandeid mõistmaks, kuidas suhted töötavad ja mida teha kui enam nii hästi ei tööta. Kuid see, mis hakkas toimuma foorumis kui olin oma loo ära rääkinud, oli minu jaoks natuke liiga karm. Hakkas pisut ususekti meenutama. Aga eks see on tõesti nii indiviidis kui rahvuses kinni, kas selline plärtsuga kõigile oma pereprobleemide kaelavalamine toimiks või ei. Usaldan oma sisetunnet ja otsustan, et meie puhul see ei toimiks...
Ja meil on tõesti mõnus koos olla, öeldakse ju, et paariga, kes koos naerab, on kõik veel hästi. Meil naeru ja nalja jagub kui mina silma kinni pigistan selle afääri kohapealt ja ei torgi ning ei tekita endale stressi ja mehes sellega ebamugavustunnet. Ma arvan, et hetkel ei ole seda kõike rohkem vaja, ma olen seda teinud päris palju viimase 1,5 kuu jooksul. Annan mehele aega seedida, aga samal ajal püüan ise silmas pidada ka MB nõuandeid suhte parandamiseks ja neid vaikselt rakendada. Nii et ma arvan, et põhi, millele tuginedes oma suhet parandada ja teist kõrvale tõrjuda on olemas. Ma siiski kaldun arvama, et mu mees nii lihtsalt vana ja tuttavat suhet uue ja tundmatu vastu täielikult välja ei vaheta. No ja kui see kõrvalt peaks ikkagi liiga pikalt jätkuma, küll ma siis oma rahulolematust väljendan, et ta ei arvaks, et ma sellega lepin.

ohh, oleks minu elukaaslane veel minuga, siis ma pingutaks väga, et meie suhe taastada. Paraku lahkus ta kohe, kui afäärile jälile sain. Samal päeval.Eks mu oma uhkus esimese shokiga mängis ka rolli. Nüüd on sellest ligi poolteist kuud möödas. Täiesti kohutav. Ja aina hullemaks tunne läheb.
Vist ongi niiöelda päevapealt suhte lõpetamine ja seljatagant noaga löömine kõige hullem. Sa ei saa mitte midagi teha ega ette võtta, et suhet kasvõi proovida päästa! See tuli nagu välk selgest taevast. Ma ei aimanudki! Tundus, et meil oli lausa ideaalilähedane suhe. Kuni selgus, et mehel on juba 4 kuud armuke, kellega koos tuleviku plaaniti ja oodati vaid "sobivat aega" mulle teatamiseks. Mees oli kodus täpselt selline nagu alati- mitte ühtegi vihjet! Ja siis täiesti lambist lajatas....
nii ma siis loen seda teemat siin ja unistan, et ka minul oleks võimalus oma suhte päästmiseks vaeva näha. Et mul oleks olnud AIMU, mis toimub. Siis oleks olnud ehk "aus" võitlus. Aga nüüd...Nüüd saab vaid tagantjärgi tark olla ja fantaseerida, et mida ma oleks teinud, kui oleks teadnud.
Mees suhtleb minuga vahel, ilmselt ..inertsist või harjumusest. Õnnelik ja armunud sellesse teisesse. Lohutab mind, et mina pole süüdi... et see lihtsalt läks nii. Aga minul on tunne, et ma jäängi nutma. Mingi osa minust vist loodab, et ehk läheb see pöörane armumine tal üle. samas ma ei kujuta ettegi, et peaksin talle andestama.
Soovin Teema-algatajale kannatust ja arukat mõtlemist. Tundub, et ta on õigel teel ja mees jääb oma pere juurde. Mina soovin küll, et ta teada annaks, kuidas tal läheb.

Cruz, ära ennast sellest küll petta lase, et nad oma suhte "koomale" tõmmanud on. Lihtsalt nüüd, kus nad on sulle vahele jäänud, teavad nad seda paremini varjata.

MB ja ususekt, kindlasti mitte. Lihtsalt on suht frustreeriv näha taas ühte rongi kuristiku poole sõitmas ja sa ei saa muud kui jõuetult kõrval seista. Ja sa tead, et oled rongijuhti hoiatanud.

Cruz, sinu stoori on 100% analoogne sadade teistega mis sealt läbi on jooksnud ja sama analoogne on ka lahendus. Või siis lõpp.

See tee, mille oled valinud on "death of thousand cuts".

Ja nendele, kes jutlustavad, et mehed hoopis lugu peavad mitmenaisepidajast ning et avalikustamine ei muudaks midagi - selgitage palun, miks nad (cruzi mees ja armuke) siis seda salasuhet kiivalt varjavad???

Vabanda, et kolm postitust eraldi, hommikune aeg noh:-)

Aga tahtsin sulle meelde tuletada kahte suurt riski, mis kõrvalsuhtega paratamatult kaasas käivad. Suguhaigused esiteks. Kahjuks on nii, et kõrvalsuhtes kasutatakse kaitset harva.

Teiseks, on väga võimalik, et see nali võib lõppeda teise naise rasedusega - nad ju seksivad.

Mõtle selle peale.

Enel Kirjutas:
-------------------------------------------------------
>
> Ja mida annaks sulle Daah soovitus- avalikustada
> kõigile mehe sõpradele? Lollimat arvamust ei
> saakski olla.

Enel, me võiks jääda üksteise vastu viisakaks.

> Sa ju varem kirjutasid, et mees palus andeks sulle
> tekitatud valu pärast ja et teil on koos tore,
> mõnus ja lõbus olla.

Kui mees oleks oma sõnu tõsiselt mõelnud, oleks kõrvalsuhe juba läbi.

MB sõnad on väga õiged. Cruz, mul on kahju lugeda, et sa oled otsustanud asjaga teisiti tegelda. Aga see on sinu elu ja loomulikult otsustad selle üle ise. Ja ma siiralt loodan, et vaatamata oma otsusele praeguse kõrvalsuhte hääbumist lootma jääda, ei pea sa mõne aja pärast hakkama tegelema oma mehe teise, kolmanda või neljanda kõrvasuhtega. Aga on mis on - ole tubli tulevane ema, hoia oma beebit ja tervist!:-)

MB- sa oled häbitu ja egoistlik. Sa provotsserid üha ja aina. Miks sa ei nõustu Cruzi otsusega? Ja kus sa tead, et Cruzi mehel on jätkuvalt salasuhe? Ja et nad seda varjavad? Mees ju ei varja?Cruz ju teab, et nad suhtlevad edasi..see ei pea kohe jätkuvat sekssuhet tähendama?!
Oma portaali suure austajana sa propageerid abielude 100% päästmist, siin aga lajatad pidevalt ridade vahelt sellega, et Cruzi mees ei ole andestust väärt ja "mõtle ikka selle ja tolle peale ja millised riskid siiski jne". Sa oled kahepalgeline!
Kui mina aasta tagasi sama murega maadlesin ja kahtlesin mehe jätkuvas suhtes, siis kirjutas mulle üks naine lühidalt: "mehel on vahele jäädes väga piinlik. Kõrvalsuhtest väljatulek-emotsionaalselt- võib võtta mehel väga kaua aega. Ole rahulik ja kannatlik. Küll ta ennast ükskord avab ja räägite selle puntra omavahel lahti."
Olin kannatlik ja täpselt nii see läkski. Mis siis, et 4k võttis mehel aega julguse kogumiseks ja enda tühjaksrääkimiseks. Võitlesin oma kahtlustega iseenda sees, aga mehele ei andnud neist mingit aimu.
Ja usu või ei, aga meie suhe on väga kaunis ja mees ei väsi kordamast, kui fantastiline ma olen olnud ja mõistlik ja kui väga ta kartis, et panen talle jalaga ja ta jääb minust ilma. Seda on jätkuvalt kaunis kuulda, kahju vaid, et ta ei tea, kui palju närve, pisaraid, valu ja jõudu tegelikult see tookord minult nõudis. Ja ei saagi teada.
Nii et sina, MB, lase murelikel usaldada oma sisetunnet, oma südant, oma armastust ja tea, et kõik ei ole ühe vitsaga löödud.
Sa MB ei saa üheselt öelda, et avalikustamine lahendab kõik. Pane ka sina ennast selle rolli, kelle salasuhe avalikuks tehakse. Kuidas reageerid?Unustad plõks kõik salajase ja oled kõps oma mehe/naise (ei tea su sugu) kõrval armastusväärselt tagasi? Mõnele ebakindlale salasuhtlejale võib see olla pigem teede avanemiseks, mitte vastupidi. vot niimoodi.
Veel tahan öelda selle mehe-naise suhtlemise lõpetamise kohta-kui minu mees peale vahelejäämist (olles siis veel ülbe ja kõrk) teatas, et soovib igaljuhul selle naisega suhtlemist jätkata (vaimsel pinnal), vastasin talle väga spontaanselt ja iseenesest väga vale lausega:" mina ei saa sulle kätt ette panna ja sind keelata. Eks igaüks valib oma sõbrad ise ja suhtleb, kellega soovib." Kohe peale selle lause väljaütlemist olin ma hirmust sõge, et olen ise andnud vaba tee edasiseks.. Kummalisel kombel oli selle väljaöeldu tulemus risti vastupidine. Mees ei ole kordagi naise nime suhu võtnud, ei taha endist peresuhtlust jätkata (mina nimme proovisin "kiusuks" seda teha, sest naise mees ei tea asjast midagi, on meid korduvalt külla kutsunud aga alati mingi lollaka keeldumise mu mehelt saanud), kui on mingit abi või asja vaja, siis ükskõik kellelt, aga mitte selle naisega seotud inimeste käest või juurest. Tänaval kokku saades teretame, aga kes esimesena kohe edasi liikuma hakkab, on minu mees.
Siit järeldus, et põnevus vist kadus ära, kuna ma andsin oma rohelise tule. Ja edasi ei pakkunud enam mehele pinget.Täiskasvanud inimest nuudiga ei sunni. Teeb oma otsused ise ja kui on nihu pannud, siis lakub ise omi haavasid.

palun vabandust Daah- vahetan sõna lollakas sõnaga täismõttetu.
Ei kavatsenud sind üdini maha teha. See ettepanek on lihtsalt vale, mis pakkusid.

Sa Enel hinga ka vahepeal, loe rohkem mis ridadel kirjas ja ürita vähem ridade vahelt lugeda.

Enel, me pakume MB-ga mõlemad OMA arvamusi ja lähtume seejuures OMA kogemusest ja sellest, mida elu meile on õpetanud ning mida me oleme õppinud. Ma ei ole kuskil öelnud, et sinu kogemus ei ole väärt kogemus või et sinu arvamus on vale. MB ja mina ja mõni teine veel, kes siin sõna võtnud, oleme juhtumisi sellise kogemusega, nagu kirjeldame, ja kuna see on töötanud, siis propageerime ka seda. Sinul on oma kogemus ja sa propageerid seda. Sinu "palun vabandust" on tühi, kuna sa paned sinna kohe teise rünnaku otsa. MB ei saagi Cruziga nõus olla, kuna ta teeb risti vastu sellele, mis on tõestanud, et töötab, ja see nörritab. Aga see ei tee temast kuidagi häbitut ja egoistlikku inimest. Hoopis vastupidi - see, et ta siin oma vabast tahtest aidata püüab, teeb temast inimese, kes hoolib, mis maailmas sünnib ja aitab, kus saab sellega, mida teab. Kui MB oleks häbitu ja egoistlik, siis soovitaks ta Cruzile hoopis midagi muud.

Enel, kui kahepalgelisusest rääkida, siis sea korraks ennast oma mehe armukese mehe rolli ja mõtle, kuidaks suhtuksid inimestesse, kes teavad sinu kaasa petmisest aga sulle ei räägi.

Olen seda meelt, et inimesed on erinevad ja käitumine, mis ühega toimib, ei pruugi teisega töötada. Sisetunnet ja teise tundmist või arvatavat tundmist tuleb oma otsustuse juures abiks võtta. Minul samalaadne juhtum läbielamisel, neli aastat saab kevadel aga see pole mind siiani vabaks lasknud või pole mina seda vabaks andnud. Vahel on tunne, et olen keset põrgut ja hulluks teeb selle see, et tõenäoliselt panen ma ise ennast sinna- oma nn.hullude mõtete maailma. Ma olen palju sellele mõelnud, mida enda aitamiseks teha ja kuidas sellest kõigest lahti saada. Hetkel arvan -raskeks teeb see, et minu käest ei palunud keegi vabandust, ei mees ega mu pere ja teised lähedased, ümbritsevad kõik teadsid aga keegi ei tulnud rääkima, kaasaarvatud oma ema. Üldine arvamine on, et parem asjast mitte rääkida ja oma nina teiste asjadesse mitte toppida. Nii, et andestaks aga kellele? Pereelu muidu enamvähem korras, usaldust pole ja see häirib, usaldus ei saa ka tekkida kui seljataga kontakt jätkub, paar korda aastas on midagi ikka nn. väljaujunud. Skandaali tegemine, ilusti rääkimine, vabaks andmine, palvega mehel ära kolida pole kuhugile viinud. Südamest südamesse sel teemal rääkida ei saa, sest mehe arvates pole seal millestki rääkida, et tema on kõik teinud mis vaja ja asi ants.Seega olen teinud otsuse ja seda ka järginud- sel teemal ma ei räägi. Vaatan, mis elu toob. Nii kuradi raske on vahel .

Ajas veidi närvi see MB kirjutis, kuna Crus on jõudnud otsusele, et teatud soovitused tema suhtes ei aita; et mehega kavatseb ta kokku jääda; et neil on tore jne jne ainult positiivset. Ja siis tuleb MB välja ja kisub lahti jälle selle, millega Crus on maadelnud pikka aega. Milleks siis külvata Crus uuesti üle kahtlustega-
**ära ennast sellest küll petta lase, et nad oma suhte "koomale" tõmmanud
**miks nad (cruzi mees ja armuke) siis seda salasuhet kiivalt varjavad???
**Suguhaigused esiteks.
**on väga võimalik, et see nali võib lõppeda teise naise rasedusega - nad ju seksivad.

See ei ole ju toetus, vaid Cruzi pingutuste avalik mahategemine.

Just nimelt- teie pakute oma kogemust ja kuulsa tohtri nõuandeid; mina oma kogemust, mis ilma MB-portaali abita ja psühholoogi kaasamata on saanud väga positiivse lahenduse. Ja kuna Cruzi arvamusi lugedes usub ta rohkem oma sisetunnet, oma armastust mehe vastu, on kaine ja selge mõtlemisega, siis ei pea ju tema otsuseid maha materdama ainuüksi sellepärast, et keegi dr Ha.... on käitunud teistmoodi ja lahendanud muude võtetega tuhandete olukordi. Suhted on erinevad ja kuigi probleemid saavad alguse ehk ühtmoodi, siis inimeste erinevust arvestades ei pruugi analoogsed lahendused tuhandetele üksüheselt sobida.
Vabandus oli siiras, lollakas kõlas inetult jah.

MB- mis sõbra mehe teadmatuses hoidmisse puutub, siis ka siin ei ole mehed sarnased. Esiteks olen kindel, et mu sõbranna saaks selle eest kõvasti peksa(sest mehe uhkust on riivatud, vaatamata sellele,et ta pole mingi kullatükk)- ja seda ma kindlasti ei soovi; teiseks- see et mina ei ole talle rääkinud, ei tähenda 100% seda, et mees ei teaks...Kindlasti ei olnud ka ei tema silmad ega kõrvad lukus ega meeled kustunud, kui afäär käis. Kindlasti on ta teinud ka omad järeldused sellest, et me perekonniti enam ei lävi ja seda minu mehe soovil...
Me austame teineteist ja pole kunagi üksteise eraellu sekkunud. Suhted ei ole mustvalged.
Tihtipeale vastab ka tõele see, et "mida vähem tead, seda parem." Ja kuna meie mõlemi pereelud toimivad kenasti ja mõlemil meil on ka lapsed, siis seda enam ei ole vaja tuld süüdata igas heinakuhjas.

olen Eneliga nõus. Suhted ei ole must-valged.
Petetule rääkimine ei ole nii ühene- sa ei tea kunagi, millised on peresisesed kokkulepped; kui vabameelne on kooselu. Ja kuni sa pole ise jalgu käinud kinni hoidmas, ei ole sul mingit õigust minna pläägutama. Kui sa tõesti petetust väga hoolid, saab kaudseid vihjeid teha, ei enamat. See oleks eetiline.

Ok, Enel, keerutus oli pikk - aga kuidas ikkagi vastaksid küsimusele, et kuidaks suhtuksid inimestesse, kes teavad sinu kaasa petmisest aga sulle ei räägi?

Teiseks - ma saan aru küll, et teema on valus, kuid pea liiva sisse peitmine niivõrd kriitilisel hetkel ei ole see nõu, mida mina annan. Samuti ei tähenda teemaalgataja seisukohaga nõustumine automaatselt tema aitamist.

Selgita palun, mille alusel sa väidad, et järgmised ohud ei ole tõenäolised:

- kõrvalsuhe jätkub põranda all (tegelikult ju jätkubki, seda tunnistab ka teemaalgataja ise)
- suguhaigused (nad ju seksisid/seksivad)
- rasedus (nad ju seksisid/seksivad)

Need on ju täiesti reaalsed ohud ja ei ole mõeldud kellegi ekstra hirmutamiseks.

Ma jään enda juurde - abielu ei saa taastuda enne kui kõrvalsuhe on läbi. See, et mees on rahul, et tal on 2 naist ja käib rõõmsa näoga kodus ringi ja naine üritab kõigest hingest halva mängu juures head nägu teha on tore küll, kuid see rahu on petlik.

Enel, see, et sinu mees lõpetas kõrvalsuhte ilma suurema kisata, näitab lihtsalt seda, et midagi tõsist tekkinud ei olnud st oligi plaan pigem nn "esimese vahelejäämiseni" ehkki ma ei usu eluilmaski, et sa vaatad rahulikult pealt, kui nad praegu (isegi kogemata) kohtuvad. Teemaalgataja aga kirjeldab olukorda, kus mees räägib tunnetest, armumisest jne. Kordi suurem probleem.

Lee, sinu praegune olukord on just täpselt see, mida kirjeldasin ülalpool inglisekeelse terminiga "death of thousand cuts".

Ärge nüüd kakelge siin minu pärast...
See, et ma ei saada sellekohast teadet kõikidele tuttavatele, ei tähenda, et ma käed rüpes ootan. Mehele ma ei plaani kohe kindlasti jätta muljet, et mulle see praegune olukord sobib, aga katsun seda siiski esialgu lahendada koduseinte vahel, ma ikkagi ei taha siia segada tervet hulka inimesi, kellest 99,9% ilmselt ei hooli meie suhetest karvavõrdki. Miks nad peaksidki?
Jah, suhe jätkub mingil määral, aga samas ma ikkagi tean sellest, nii et see on selles mõttes minu ees avalik ja ma olen üsna kindel, et see neid siiski häirib ja hoiab tagasi. Vähemalt mehe poolt. Ja see, et nad on selle koomale tõmmanud, on ju näha, mees on kodus sama palju nagu enne afääri, ei ole mingeid kahtlaseid ärakäimisi enam. Nii et seksi võib ilmselt suure tõenäosusega välistada, kuigi loomulikult ei saa päris kindel olla, kuskilt ikka võimaluse leiab. Suguhaigused. Jah, muidugi on see oht, kuigi mees lubas, et nad kasutasid iga kord korralikult kondoomi...Kas uskuda seda, kes on niivõrd palju valetanud? Ilmselt saadan ta ikkagi igaksjuhuks testidele. Rasedus. Õnneks ohtu ei ole, kuna mees saab lapsi ainult kunstliku viljastamise teel.
Sellega olen nõus, et abielu ei saa taastada enne kui kõrvalsuhe läbi. Aga selle lõpetamise saavutamiseks on erinevaid meetodeid.

Ok. Ma arvan, et ma olen nüüd kõik öelnud, mida öelda jaksanud ja usun, et sa saad hakkama.

Loomulikult kripeldab mul see, et äkki oleks kõigile avalikustamisest väga palju kasu, aga seni kuni kahtlus selle efektiivsusest meie puhul ikkagi hinge närib, ma seda teha ei saa. Parem alustan pehmemate meetoditega ja kui sellest ei ole abi, siis liigun edasi karmimate poole.

Kui mina oleksin mees ja saaks lapsi ainult kunstliku viljastamise abil, siis ma küll armukesega kummi ei kasutaks, kes ise kah abielus, mitte vaba ringitõmbaja on

Mina sellisest asjast üle ei saaks ning koos edasi jätkata ei suudaks, kui mees on armukest pidanud ja teise naisega voodis olnud meie suhte ajal. See tapaks usalduse täielikult ja jääks eluaeg mõtlema, et "millal mees järgmine kord libastub"...
Purunenud vaasi jäävad ikkagi mõrad sisse. Niiet pigem viskaks mehe välja ja hakakks sinu asemel vaba naisena uuesti ringi vaatama.
10 a koos olnud ja ka lahku läinud, ei kahetse.

Eneken2, minu arvamus. Ja mitte et ma paaniliselt mõtleks, millal mees uuesti libastub, on veel suurem probleem minu jaoks: ei taha enam seksida mehega, kes on käinud ära (kasvõi kordki). Seks on nii intiimne tegevus minu jaoks, et jagada ei suuda. Näitab, et teisel on juba olnud muud huvid (tunded)- mis asiin enam taastada? Lisaks levivad suguhaigused, mida siin juba välja toodi. On alati võimalus, et su armuke seksib veel kellegagi, tema mehel on veel keegi, mees omakorda annab naisele- lõputu ring.

Kulla Cruz
Fakt, et Su mees loomulikul teel lapsi ei saa, annab asjaloole veidi teise tooni. Kardan, et siin võib olla mängus mehe alateadlik tunne, et ta ei ole täisväärtuslik ja ei vasta Sinu ootustele. Ning sel juhul otsis ta uuest suhtest eelkõige leevendust oma kimbatusele ja vast ka väheke tõestust oma kõikumalöönud mehelikkusele. Usu, seal pole miskit suurt tunnet taga, pigem on uus sõber-armuke hea psühholoog. Ja võib-olla on ka tollel noorikul pereprobleeme, mida Sinu mees mõistis.
Anna aega! Kõik saab korda! Saate toreda lapse ja mured jäävad seljataha.
Ära kuula neid,kes soovitavad kõigile teatada ja pidevalt urgitseda. Vastupidi, käi koos mehega julgelt väljas: käige poes, tuttavate juures, jalutamas, koos arsti juures, mis iganes. Hästi palju ühist elu! Usun, et oled seni kõik õigesti teinud ja teie suhtel on pikk tulevik.
Selleks Sulle jõudu!

Ausaltöelda mind see seksi osa üksi ei häirigi nii palju kui emotsionaalne osa. Aga ausaltöelda ma ei usu, et mu mees peale seda kogemust sama uuesti teeks. Nii alatu ta ei ole ja ma ju näen, et see olukord on tegelikult talle ka väga kurnav olnud.

Sa võtad seksi ja tundeid eraldi, mina mitte, ikka mõlemat koos.
Huvitav, et paljusid ei häri "lihtsalt" vahekord, et siis, kui tunded tulevad mängu, on hullem. Selle lihtsalt vahekorra ajal, esiteks keegi meist ei ole ikka nii väga puupakk ja jagatakse selleski tundeid (no vb väga üksikud juhud), teiseks jagab inimene sinuga enda keha ja mitte ainult (ihumahlad, lõhnad, puudutused jne- päris sügavuti).

MB, vastan lühidalt su küsimusele:
kui ma ise ei ole midagi oma mehe kõrvalkäimisest märganud ja keegi tuleb mulle seda kinnitama, siis see pigem vihastaks mind. Sest tõesti nagu keegi siin eespool ütleb- kuni pole ise jalgu kinni hoidmas käinud(tead, mis see vana väljend tähendab?), siis on see info klatsi tasandil ja kui ma puhtalt sellele infole toetudes hakkaksin kodus asju klaarima, siis oleks tagajärjed kordi vastikumad ja ma ise võibolla väga bläkki täis. Kui mõni kõrvaltvaataja paneb tähele,et mu kaasa tööl nt rohkem kellegiga lävib või tõõl koos lõunatab, siis see ei ole veel põhjus kahtlustada neid sekssuhtes. Onju? Võibolla on see naine ainuke normaalne, kellega tööl nt on võimalik arukaid mõtteid vahetada või kellega on lõbus suhelda?
Elan keskmiselt väikses kohas ja kuulen tööl päevast päeva, kuidas teiste elusid
lahatakse nagu elataks koos. Tõde keegi täpselt ei tea, aga kildusdest pannakse kõikvõimalikke asju kokku...Kui ma selliseid jutte ka enda pereelu kohta peaksin 100% usaldama, siis ei saaks normaalselt eladagi.
Samas võib ka päris kindel olla, et iga asi tuleb välja ja pooldan isekulgevat meetodit, mitte kellegi poolt surgitavat. Iga naine tunneb oma meest kõige paremini ja teatud muutused on naisele kohe arusaadavad. Seega ei ole vaja teistepoolseid tähelepanekuid ja aruandlust.
Tean tuttavat, kellele ka kolleegid üksteisevõidu kinnitasid, et tema mees petab teda, naisi olla murdu...Kui tuttav küsis, "kes teist jalgu hoidmas käis?", oli juttudel automaatselt lõpp...ehk siis puhas naiste uudishimu ja klats. Mehed ju selliste asjadega ei tegele; naistel jällegi on see üks asendamatu elamise vorm.

anna andeks, nüüd sai pikalt jälle.

Sai pikalt jah ja vastusest keerutasid ikka kõrvale. Ma rääkisin inimestest, kes TEADSID sinu kaasa kõrvalsuhtest, mitte arvasid sellest klatši tasemel vms.

Nagu sina näiteks - sa ju tead, et su mees pettis? Sul on tõendid, ülestunnistused jne.

Aga, et asja sinu jaoks lihtsamaks teha, annan sulle vastusevariandid ette:

1) Vihkan neid, kes teadsid ja lasid mul ennast kõigi naerualuseks teha
2) Tänan neid, et nad lasid mul õndsas teadmatuses edasi elada
3) Mul on nendest ükskõik

Kui sa ei suuda vastata mu küsimusele, kasutades ülalpooltoodud variante, siis luban, et minu jaoks on see teema lõpetatud.

Mina näiteks vihkan neid, kes teadsid, et mu elukaaslane tteise naisega salaja pesa punub, kuid mulle ei öeldud. Eelkõige vihkan oma endist eluukaaslast selle vale ja seljataga susserdamise eest.
Kui suhe kisub kiiva ja midagi häirib, siis tehke suu lahti ja rääkige oma kaaslasega. Kui tulemus on lahkuminek, siis palun- peale seda nillige ja kiimelge kasvõi viie erineva naisega. Kas mehed siis tõesti on nii jobud ja arad, et ei julge oma naisele tõtt rääkida?
Kõik teised teadjad aga, mehe sõbrad ei lähe iial midagi valgustama. Mehe pereliikmed reeglina ka mitte. Külajutte üks normaalne naine ei usu. Kui külajutte on liiga palju, siis tasuks neile ka tähelepanu pöörata.
see kõik oleks olemata, kui mehed oleks julgemad ja oma tunnetes kindlamad ning räägiks oma naisega, et suhe pole enam see, mis peaks..
Aga ei! Kes kiimleb mitu kuud kahe naise vahel, kes aastaid. Mitte kärbse mustagi pole selline mees väärt.

Cruz, ma elan Sulle südamest kaasa ja soovin väga, et kõik hästi läheks. Sa oled nii tubli, et kõigest sellest mehega rääkida suudad ja oskad. Olen ise üsna sarnases olukorras, ainult meil juba on 2 last. Sain enne jõule aru, et mehel on suhe kellegi teisega. Teglikult meie kriis kestab juba aasta aega. Terve selle aja olen ma püüdnud endas selgusele jõuda, kas ma tahan seda kooselu jätkata vaatamata mõnedele probleemidele või on parem lahku minna. Ja just siis kui olin otsustanud, et ma siiski tegelikult ei taha lahku minna, sain aru, et tal on keegi teine. See oli šokk, aga püüdsin mõistusele jääda ja mõtlesin, et ei näita välja, et ma seda tean ja püüan olla sõbralik ja hooliv nö. hea naine, kuigi see on väga raske, sest sisemiselt olen täiesti rivist väljas.Sattusin puht juhuslikult lugema seda postitust ja olin üllatunud kui head nõu võib foorumist saada (mõtlen eriti MB nõuandeid). Eile, pärast seda kui ta oli minu lähenemiskatse eemale tõrjunud ( varem pole meie 15-aastase kooselu jooksul seda mitte kordagi juhtunud), otsustasin mehega rääkida siiralt ja südamest. Ta oli nii tõrjuv, kuigi eitas suhet teisega ja tema suhtumisest kõlas läbi see et enam ei ole võimalik meie suhet taastada. Kui MB nõuandeid kuulda võtta, siis teeb olukorra raskeks see, et ta töötab selle naisega koos, lausa ühes ruumis ja varasematest lihtsalt niisama juttudest olen ma aru saanud, et nad on väga head sõbrad olnud päris pikka aega aga tundub, et siis selle aasta jooksul kui mina paaril korral mehele lahkuminekut peale surusin, siis on neil tekkinud ka muu suhe. Nii et karta on, et see on tõsine. Palun öelge kõrvaltvaataja objektiivse arvamusena, kas mul tuleb leppida selle mõttega, et pean mehest lahku minema? Või on mingigi lootus, et mul siiski annaks midagi teha? Tean, et sellel naisel on ka pere ja2 last, aga loomulikult ei team, millised suhted neil peres on.

minu vastus jääb p.2 ja 3 vahele. Õnneks ei olnud meil kõrvalsuhtest (teatav lähedus hakkas silma küll jah..aga sekssuhe on meie kolme vahel endiselt) teadjaid, seda sellepärast, et peretuttavad olles olime niigi väga lähedased ja igasugu nalja oli koos tehtud... Ja mu mees ei arendanud tolle naisega ka aastatepikkust seksuaalsuhet, vaid pikalt oli see vaimselt väga soe suhe, kuni ühel hetkel juhtus siis peolt tulles füüsiliseks. Päev hiljem oli see mulle selge ja 4 p hiljem tunnistas mees selle sõnaahtralt üles, sest tal oli väga piinlik ja kahju ja ta nägi,et mul endal on piisavalt tõendeid nende lähedusest juba varasemast ajast ja plõksida pole mõtet. Niisiis, võibolla mitte nii klassikaline juhtum siin...
EElmisele kirjutajale- isegi kui keegi teaks mu mehe kõrvaltegudest, oleks mulle vastik, kui mulle tullakse sellest avalikult rääkima. See vihastaks sellepärast ,et ÜKSKI NAINE EI USU JU SEDA OMA KALLILT KAASALT! Kui minust nii hoolivad, siis võiks pigem mu mehega rääkida ja talle mõistuse tagasi tuua, et mind säästa. Võibolla on mul ka selline mees, kes on väga halb valetaja ja varjaja...kellel on kohe probleem näost ja käitumisest näha. Seepärast ei vaja ma teiste targutusi. PS- mehed on arad muidugi ja eriti ei meeldi neile probleeme lahata. Mõttetu ajaraisk, asjad liiguvad nende jaoks paika niikuinii. Sest naised on nii andestavad.
Ka minu jaoks teema ammendatud. Kõike head.