Feministi nurgake
Moraal
| sandra 18. veebruar 2002, kl 13.34 |
| Feliks 18. veebruar 2002, kl 13.36 |
| Fööniks 18. veebruar 2002, kl 13.42 |
| sandra 18. veebruar 2002, kl 13.46 |
Feliks: Hea küll, võib-olla on moraal tõesti liiga laialivalguv ja paindlik mõiste. Kusjuures minu meelest ei ole normaalne seegi, et moraal tänapäeval nii paindlik on. Kas ei peaks siia alla kuuluma kõik sellised suured sõnad nagu ausus, austus, lojaalsus, truudus, vastutus, julgus jne. Ehk oleks siis õigem küsida, et miks tänapäeval neil ilusatel ja õilsatel sõnadel enam sisu ei ole?
| Tigr 18. veebruar 2002, kl 13.55 |
| Feliks 18. veebruar 2002, kl 13.56 |
Sandra: Kuidas pole? Ikka on nendel sõnadel sisu...paljud suudaksid neile definitsioone anda...ag akui asi tõlgendamiseks läheb...ohvatkus siis tulevad erinevused välja..ja eriti äärmuslikes situatsioonides.....ja pole vahet, kas see on praegu või kunagi minevikus...alati on olnud positiivseid kangelasi (kel ikka oma kiik son old) ja pahasid:)
| Fööniks 18. veebruar 2002, kl 13.58 |
| female 18. veebruar 2002, kl 13.59 |
| pille 18. veebruar 2002, kl 14.00 |
| sandra 18. veebruar 2002, kl 14.07 |
Ma ka ei saa aru, mis see kirik siia puutub? Kus on inimeste julgus vastutada oma tegude eest?
Vaata, mis siin kirjutatakse. Kui tekib tunne, siis võib vabalt suhte või üheöö suhte luua, hoolimata sellest kas osapooled on kellegagi ennem seotud või mitte. Ja OO.. seda imelist Feliksit oma vaimse ja füüsilise truuduse keerutustega.
Tahaks teada kas siin rohkem mängitakse nende mõtetega või on selline mõtteviis tõesti nii laialt levinud.
Vaata, mis siin kirjutatakse. Kui tekib tunne, siis võib vabalt suhte või üheöö suhte luua, hoolimata sellest kas osapooled on kellegagi ennem seotud või mitte. Ja OO.. seda imelist Feliksit oma vaimse ja füüsilise truuduse keerutustega.
Tahaks teada kas siin rohkem mängitakse nende mõtetega või on selline mõtteviis tõesti nii laialt levinud.
| Tigr 18. veebruar 2002, kl 14.07 |
| LaTetra 18. veebruar 2002, kl 14.10 |
Moraal on kokkuleppeline mõiste, kindlalt paika pandud mängureeglid inimeste vahel. Meie moraali mõiste on praegu segi paisatud, sest keskaegne ja esiisade oma on aja ära elanud, uut pole veel kusagil paika pandud, alles otsitakse ja katsetatakse neid õigeid piire. Katsume vastu pidada!
| kk 18. veebruar 2002, kl 14.14 |
| sandra 18. veebruar 2002, kl 14.17 |
| Feliks 18. veebruar 2002, kl 14.21 |
Sandra: ei pole Su mõttelaadil viga midagi..täiesti tavaline..et kui kepib, siis petab..lihtne ja loogiline...igaks juhuks natuke enne kahtlustada..ja peaasi, etteised ei näeks et midagi jama on:)) Nõnda on hea ja lihtne elada:)) Ju ma siis natsa keerulisem..lihtaslt ja ega Sa peagi kõigest aru saama..ma kah ei saa paljudest lihtsatest asjadest aru...ag ama püüan neid taluda:)
| pille 18. veebruar 2002, kl 14.23 |
to Sandra
Nii siin kui ka elus kirjutab ja keerutab iga inimene nii kuidas talle kasulik on. Need ilusad ja õiged tunded ja sõnad tulevad meelde ikka siis kui inimesele on liiga tehtud. Siis tekkivadki mõtted kas maailma ongi nii kuri ja et kus on õiglus jne. Muidu valitseb aga ükskõiksus ja minnalaskmine.
Nii siin kui ka elus kirjutab ja keerutab iga inimene nii kuidas talle kasulik on. Need ilusad ja õiged tunded ja sõnad tulevad meelde ikka siis kui inimesele on liiga tehtud. Siis tekkivadki mõtted kas maailma ongi nii kuri ja et kus on õiglus jne. Muidu valitseb aga ükskõiksus ja minnalaskmine.
| sandra 18. veebruar 2002, kl 14.27 |
Feliks: esiteks ei ole mingit jama , mida varjata, teiseks - ei kahtlusta, sest julgen usaldada ja kolmandaks - ei kepi ju. Kust sa seda välja lugesid?
Just see niiöelda keerulisem mõttelaad, mulle muret teebki. Kus on julgus vastutada? Välja rääkida ja keerutada, oskad sa ilusti, aga kas hetkemõnu on seda riski väärt, et keegi võib haiget saada. Kus on eneseuhkus, et end niimoodi määritakse. Ja miks kõik seda nii hirmsasti pooldavad?
Just see niiöelda keerulisem mõttelaad, mulle muret teebki. Kus on julgus vastutada? Välja rääkida ja keerutada, oskad sa ilusti, aga kas hetkemõnu on seda riski väärt, et keegi võib haiget saada. Kus on eneseuhkus, et end niimoodi määritakse. Ja miks kõik seda nii hirmsasti pooldavad?
| LaTetra 18. veebruar 2002, kl 14.28 |
To kk. Aga kus on kirjas, et noorel abielunaisel ei või olla paralleelselt mitut suhet meestega? Mitte, et ma seda kiidaksin, aga mis on sellise mõtteviisi aluseks? Kas oleks vaja, et keegi kirjutaks meile moraalikoodeksi, kus täpselt kirjas, mida tohib teha ja mida ei? Mille alusel me kedagi heaks kiidame või hukka mõistame? Eks ikka ainult iseenda sisetunde ja kasvatusega võrreldes. Kuid see on ju nii subjektiivne ja igaühel erinev! Sellest ka see Baabeli segadus...
| fille 18. veebruar 2002, kl 14.30 |
| LaTetra 18. veebruar 2002, kl 14.59 |
Praegu loome me igaüks endale kujutluse moraalist oma peas ja südames, tuginedes lastetoale, sõpradele, filmidele jpm. Ringi kasvatada me kedagi peale iseenda ei saa. Ainult olla selline, nagu tahaksime teisigi enda ümber näha ja eeskujuga anda sellest märku. Kuid ei maksa loota, et siis nii just lähebki. Parim, mida nii saavutame, on mittepahuksis olemine iseendaga. Ja eks igaüks elab ju eelkõige iseenda elu.
| sandra 18. veebruar 2002, kl 15.11 |
Latetra: tead ma olen oma südamesopis(kuskil suht kaugel ja sügaval) veendunud, et paljud meist sooviksid ausamat ja lihtsamat elu. Lihtsalt selline vohav lõdva püksikummi moraal meie ümber muudab oma partneri usaldamise väga keeruliseks. Selleks võib kuluda tohutult aega, et kedagi usaldama hakata või nõuab see jällegi suurt julgust, et seda kohe teha. Aga tulemused on seda väärt, eriti kui selgub, et leidub teisigi selliseid inimesi.
| eneL 18. veebruar 2002, kl 15.42 |
sandra:
Sa alustasid küll teemat moraalist laiemalt, aga näidetega jõudsid ikka sinnani, et probleem on selles, et rikutakse abielu või kooselu.
Tegelikult on moraal tõesti laiema mõiste ja ausus, austus, vastutus, julgus, lojaalsus, truudus pole kusagile kadunud. Kui mees teeb kõrvalehüppe ja tunnistab ülesse, siis ta pole vist tõesti truu, aga küll on ta aus ja lojaalne. Ning ka vastutusvõimeline ilmselt. Võib olla nõuab see veel lisaks julgust.
Sa alustasid küll teemat moraalist laiemalt, aga näidetega jõudsid ikka sinnani, et probleem on selles, et rikutakse abielu või kooselu.
Tegelikult on moraal tõesti laiema mõiste ja ausus, austus, vastutus, julgus, lojaalsus, truudus pole kusagile kadunud. Kui mees teeb kõrvalehüppe ja tunnistab ülesse, siis ta pole vist tõesti truu, aga küll on ta aus ja lojaalne. Ning ka vastutusvõimeline ilmselt. Võib olla nõuab see veel lisaks julgust.
| Fööniks 18. veebruar 2002, kl 15.47 |
EneL, minu Alter Ego!! Aitäh, just sedasama ma mõtlesingi ise ka!
Sellepärast need mõisted (ausus, lojaalsus, austus, julgus) ei olegi minu jaoks segased. Isegi truudusetuse mõiste pole segane, kui see on seotud nende teiste mõistetega. Ehk et ma pigem andestan truudusetuse kui mitte-austamise ja/või arguse või mis need muud asjad kõik seal olid.
Sellepärast need mõisted (ausus, lojaalsus, austus, julgus) ei olegi minu jaoks segased. Isegi truudusetuse mõiste pole segane, kui see on seotud nende teiste mõistetega. Ehk et ma pigem andestan truudusetuse kui mitte-austamise ja/või arguse või mis need muud asjad kõik seal olid.
| vovik 18. veebruar 2002, kl 15.50 |
| sandra 18. veebruar 2002, kl 15.53 |
To Enel: täitsa õige märkus. Seda teemat lihtsalt keeerutatakse siin üht ja teist pidi. Ja ka paljud muud tõstatatud teemad tulenevad sellest. Samas võib tuua näiteid lõputult ka mujalt. Austus teise inimese vastu peaks kuuluma elementaarse viisakuse juurde. Aga seda hakatakse hävitama juba lapsepõlves. Lasteaed, kool, kus täiskasvanud inimesed end siiraste ja süütute olendite peal välja elavad ja enda väärastunud tõekspidamisi neile külge poogivad.
| laiendan vovik-perspekt. 18. veebruar 2002, kl 15.55 |
| kk 18. veebruar 2002, kl 15.56 |
| Fööniks 18. veebruar 2002, kl 15.58 |
Lisa postitus