Teate, kogu see jutt, et "internetis oli ideaalne suhelda, aga reaalis tõmmet polnud" on täielik jura. Inimesed, kes nii räägivad, kannatavad ise tavaliselt mingite minevikus lahendamata probleemide käes, neil on hirm läheduse ees, pole suutnud eelmistest suhetest lahti lasta või on neil hetkel suhe ja siis tunnevad süümepiinu vms. Siis on hea hakata midagi rääkima tõmbest ja väita et ainult "ideaalne" on piisavalt sobiv. Kuna ideaalseid inimesi ei leidu (ega ideaali otsivad inimesed ka ise ideaalsed pole, kaugel sellest), siis on hea ettekääne väita, et inimesega puudus "keemia."
Mida me siis ikkagi otsime? Inimest, kes tekitaks meis meeldivat enesetunnet, huvi, põnevust ja see ei sõltu välimusest. Kui sõltuks, siis armuksime suvalistesse iludustesse tänavalt, tutvusringkonnast, meediast, kuid nii see ju ei toimu (v.a. pubekaeas, aga siin nii noori inimesi tutvumas pole). Tegelikult on armumiseks vaja, et inimeste hinged sobiks omavahel kokku, aga seda ilma eelnevalt kirjutamata teada ei saa.