Ok, pool tundi enne on küll kahtlane. Ma ise olen suhelnud kirja teel mõne naisterahvaga ja kaudselt nagu ka kokkusaamist lubanud, aga lõpuks otsustanud mitte kokku saada. Ära nüüd solvu, aga need naisterahvad on meenutanud sind. Sa tundud meeldiv vestluskaaslane kirja teel, kellega on hea tundeid lahata ja muidu nalja visata, aga reaalselt sinuga ei oleks hea plaan kohtuda. Kerge meeleheide ja teeseldud lõbusus ei lase areneda kirjadest midagi enamaks partneriturul nõutud meeste puhul.

Huvitava portree oled minust kokku pannud - kas see natuke ennatlik ei ole? Ja võimalikku reaalset kohtumist takistaks siis mis täpsemalt? Teeseldud lõbusus või? :D

Päris Reaalne Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kõik on arusaadav, aga sel juhul võiks ju öelda, m
> itte hämada? Ja ku nad minus alguses midagi ebasob
> ivat ei näinud, mis see siis võis olla, mis pool t
> undi enne kohtumist äkki ei meeldinud... Mitmuses
> neid küll ei ole, ainult see üks juhus, mida eespo
> ol kirjeldasin.

Sa võidki jääda seda oletama, aga tõelist põhjust sa teada ei saagi. Kui sinnamaani sa justkui sobisid ja pool tundi enne kohtumist mitte.....pole ju raske arvata, et viga on mehes ja tema kompleksides.

Täitsa Blond Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Sa võidki
> jääda seda oletama, aga tõelist põhjust sa teada
> ei saagi. Kui sinnamaani sa justkui sobisid ja pool
> tundi enne kohtumist mitte.....pole ju raske arv-
> ata, et viga on mehes ja tema kompleksides.

otsa vaeseke, kas sulle on ka kohtingu puhul tünga tehtud? ma mõtsin, et see puhtalt naiste probleem, et pool tundi enne kohtingut ei ole kohe mitte midagist selga-jalga panna ja nii see kohtumine vett vedama lääbki :) õnneks olen ma tolerantne inime jai ole sellistest pisiasjadest välja teind, aa see ääkadumine on naiste puhul täitsa tavaline. ei maksa vaid mehi süüdistada :)

Miks tegeleda pseudoprobleemidega? Kui nädala jooksul pole kohtumine jutuks tulnud, siis pole mõtet oma aega rohkem raisata, juhul kui eesmärgiks on reaalne tutvus. Kes tahab niisama ajaviiteks lobiseda, siis miks mitte, kui see sobib mõlemale.
Millegipärast osad kardavad netis oma identiteeti paljastada, et niisama suhelda sobib, kokku saada mitte. Teine osa julgeb küll kokku saada ühe pildi põhjal, aga tõenäosusega pettutakse ja siis imestatakse, et kuidas küll suhtlus netis ja reaalsus nii erinesid. Uuematele arvutitele on mikrofon ja kaamera sisse ehitatud, pange tööle ja suhelge, enne kui kokku saate.

see päris reaalne on teine P siin vä? Noorem variant? jätkuvalt järjekindel tõestamaks, et tema on printsess, kel väga huvitav ja keeruline hingeelu, ainult mitte keegi ei mõista seda ega teda.

Leidsin ühe huvitava kommentaari, millega võib suuresti isegi nõustuda.

Kõige kummalisem on netisuhtlejate puhul see, et kõik väidavad nagu ühest suust, et suhteid neti teel ei otsi, samas aga teevad seda pidevalt, miks istuda arvutis päevade kaupa ja muudkui luua suhteid, kui see ei ole loomuses. Ei ole ikka nii, et pisikene alateadvuse paharet utsitab takka ja sa ise ei saagi üldse aru, mida teed. See on täiesti teadlik tegevus, võtad omale aja, avad arvuti, otsid üles portaali, kus suhelda ja siis veedad vastavalt võimalustele selles keskkonnas tunde või päevi, paljud isegi aastaid. Sellist elustiili ei saa
harrastada kogemata ja möödaminnes, ammugi mitte juhuslikult.
Miks siis inimesed otsivad netist vestluskaaslasi ja uusi tutvusi? Eks ikka selle sama pärast, et virtuaalses keskkonnas saab ennast teha paremaks kui oled. Ja seda teevadki kõik, sest negatiivne jääb kenasti petu, kui sa seda just ise teadlikult ei ava. Veatuid inimesi pole paraku olemas ja seetõttu sageli ei toimi ka päris suhe netibaasil saadud tutvusest. Kui jäädaksegi suhtlema anonüümselt, siis on tegemist pseudoeluga. Tavaliselt see aga nii ei jää, sest lihast ja luust inimene tahab oma otsingutele lisaks ka mingit reaalset ja käega katsutavat tulemust. Varem või hiljem otsitakse väljundit reaalsusesse. Inimese loomus on nii loodud, et eksistentsi jaoks ei piisa vaid virtuaalmaailmast. Kena suhe veel kenamast netisuhtlusest toimib täpselt niikaua, kuniks hakkavad välja kooruma teise poole negatiivsed omadused ja kui need negatiivsed ei ühti teise poole taluvuspiiriga, siis ongi suhe läbi. Eks igal inimesel võtab arusaamine ja analüüs erinevalt aega, sestap ka erineva pikkusega reaalsed suhted netitutvusest. Kui inimene aga juhtub esmakohtumise järel juba armuma, siis pole ta enam adekvaatne tuvastama ühtegi teise poole viga (absoluutselt igal armunul katus sõidab ja klapp on peas). Need suhted võivad ka aastateks püsima jääda ja lõppeda isegi abieluga. Küllaltki kahtlane on siiski variant, et selline abielu aastakümneteks püsima jääb, sest
anonüümne viruaalmaailm on palju ilusam ning inimene, kes on harjunud suhtlusportaalides suurema osa oma ajast veetma, teeb seda ka siis, kui esmane kooseluõnn ja kirg hajuma hakkab aga kaob ta paraku kõigil. Ta hakkab otsima uut ideaalilähedast suhet, alguses muidugi anonüümsena ja lihtsalt rutiinseksmuutunud argiellu vahelduse ja vürtsi
toomise mõttes. Selline "üleaisalöömine" on vaid nupuvajutamise kaugusel ja otse loomulikult arvatakse alguses, et täiesti süütuks ja anonüümseks ta ka jääb. Aga ei jää, sest ka eelmine ei jäänud, soodumused on olemas ja vahet pole, kas need on alateadvuses või reaalselt.

ka siin on selliseid isikuid, kes aina uusi ja uusi virtuaaltutvusi ja suhteid otsivad, et oma abielu "vürtsitada".

Mina vürtsitasin ka oma abielu virtuaalsuhtlusega, isegi virtuaalse seksiga. Lahku läksin oma abikaasast siiski mitte virtuaalse potentsiaalse uue kaaslase pärast. Selleks ajaks olin juba mitu aastat netist eemale tõmbunud, kuid abielu surmani sellisena tundus mulle ahistav.

Ehh...ei tõesta ma midagi, sattusin teemat kommenteerima lihtsalt. Aeg-ajalt ikka kiikan siia rubriiki. Aga tore, kui sa minust nii kenasti arvad :D.
Eelnevale, kes väitis, et netisuhtlus on enda egoupitamiseks hea virtuaalreaalsus - see on üks võimalus tõesti, jah. Aga on ka muid aspekte sealjuures, näiteks formaat, mis võimaldab mul samal ajal köögis toimetada või siis ei sunni vihmase ilmaga kodust väljuma. Enda tutvusringkond on väike ja üsna ühetaoline olnud läbiaastate, miks mitte teistsuguste inimestega mõtteid vahetada?

Suhetest - tänapäeval oleks ikka lühinägelik arvata, netitutvused on kiiksuga arvutinohikutele. Arvuti ja netiühendus on sama tavaline, kui TV. Miks siis muuhulgas netis tutvumine või suhtlemine kuidagi halva maiguga peaks olema?

sa päris reaalne ju ise vingud, et printsid internetist pärisellu kohale ei kappa.

No kui sa seda pead just vingumisena defineerima, siis olgu nii. Ma jagasin kogemust, mis mulle tundus teemasse sobivat ning arutelu sinna juurde.Ja milleks utreeritud liialdused nagu "prints"?

sul päris reaalne on suur sarnasus meie kuulsa preili 46-aastase P-ga...
kohe eksisteerbki selliseid imelikke tüüpe päriselus?

Ee... kas on preili P? Ma tean Täitsa Blondi, siis Irooniapõõsast - need meenusid hetkel. Aga olgu ta kes tahes, ju siis mina olen samasse sinu jaoks kummalisse tüpaazi kuuluv tegelane.

mulle buldog- naised kah ei sobi..

Koer, sa vali siis neid, kes sulle meeldivad ja sobivad :).

Ahjaa, millised need buldog-naised täpsemalt on'? Selle nimetusega assotsieerub klammerdumine, aga mida sina silmas pead?

Tööd tegeval , asjalikul naisel ongi raske tutvuda neti väliselt. Tänaval mulle ligi ei tulda, kahjuks või õnneks. Oma pilti ma väga meelsalt netti ei riputa, ühes kohas siiski on. Jah mul on 2 last- mist on ka takistus, siiski on nad saadud 10 aastase abielu jooksul ja üüdseks üle aasta lahutatud, aga ei leia seda õiget..mingi hetk oli kuidagi nukker, aga nüüdseks tegin endaga rahu, et kui tuleb keegi mu ellu siis tuleb ja kui ei siis ei. Mis seal ikka kasvatan lapsi ja olen niisama... ega kusagil käimata või midagi tegemata ei jää. Ühe asja sain selgeks elus tuleb ise teha, mitte loota, et tuleb keegi ja teeb õnnelikuks ja hakkab igalepoole tassima jne.

Naised, kirjutage mulle.Olen 37 vallaline mees. wtqr00@yahoo.com