Loodan, et see kontakt selle õige ka toob.
Kirjutasid üsna alguses-Iga lugu lõppeb kord ära, selleks ei pea midagi viga olema.
Ise üsna hea ja toreda mehena arvan, et kuidagi täiesti mõttetu oleks loo lõpu ootuses hakata seda looma. Pole enam 25 ka, et usuks võimesse kedagi või ennast muuta. Vanale koerale uusi trikke ju ei õpeta ja jälle rentslist leida ennast enam ei sooviks. Mitte küsimus pole maha jätmises või jäetuses, vaid mõlemas, ühtviisi laastavad on mõlemad, kui on olnud ühised kenad hetked ja ajad. Miskipärast jäävad ju painama just need kenad mälestused.
Ehk siis ütlus, et iga suletud ukse taga avanevad uued, on umbes sama väärtusega, kui meile pähe määritav vaxiin või usk sellesse:)