pidage nüüd hoogu. tegu selle netitrolliga, kes päevade viisi kilomeetriseid halasid kokku kirjutab. mingi lugege 'halvast kogemusest' ja uskuge mind, te ei taha seda haige inimese iba siin näha.

P. või? Ei ma ei ole see isik.

igavus on jube.on vaja kellegagi suhelda aga mitte lõputult.meie vanuses enam kedagi ligi lasta ei taha,same ise hakkama.need kes kirjutavad:,,Igatsevad üksindust,vaikust,rahu on ise jubedas pinges-kõik variandid,mis vaikust piiravad.ei aita ka lugemine,õppimine,jalutuskõik.üksi võib olla mitmel moel.lauluvälakul kus rahvast tuhandetes ja kuulad,mida teised räägivad aga ikka oled üksi.võid ka midagi teha aga kui tunnustust ei tule,oled üksi.on vaja mõttekaaslast kel samad vajadused.loen valulla mõtteid,luuletusi,ilusad aga ta vajab kedagi nagu ta ütles aga tal omad tingimused.see vaid vaheltlõige teemasse,sorry valulla.

Viitsimises ei ole asi, lihtsalt kõik tundub nii igav, üksluine, ei ole enam huvitav.
Nagu ära nähtud ja ei paku enam pinget.

Samuti ei ole mul tutvusringkonda, kellega midagi ette võtta ja selles vanuses raske leida ka.
Ise arvan, et selline tühjuse- ja masendusetunne on seotud VANUSEGA, teadmine, et kõik on läbi, midagi enam ees ei oota.

Ei ole päris nii, et kes vajab kaaslast, see ka leiab. Selles vanuses ikka ei leia nii lihtsalt enam.
Pidasin rohkem silmas suhtlemise, tutvusringkonna puudumist.

Pidasin rohkem silmas tutvusringkonna puudumist.
Üksinda võib kõike teha küll, aga see lõpuks tüütab nii ära. Tahad ikka seltskonda ka, aga seda ei ole minu eas kusagilt võtta.

mina sellest aru ei saa, kuidas inimesed omale seltsi ei leia. mul on alati vastupidine olukord, kõik nii hirmsasti tahavad suhelda, et ei jõua ju, ning lihtsal pole vajadust enam selle tühja jutu järele. on abikaasa, kes on kõige parem sõber, on koer, kellega saab ka räägitud, on lapselapsed, lapsed, miniad, palju siis võib ometigi.
mul on üks töökaaslane üksik naisterahvas, küll tema võib helistada kõikidele kolleegidele iga jumala päev ja pläkutada lõpmatuseni ja ometi on ju temalgi lapsed ja vanemad, no palju võib ometigi. see lämmatab. ma saan aru, et noored tahavad rohkem suhtlust, no aga vanemad inimesed, milleks, kui endagagi on niivõrd tore olla.

kunagi oli mul deprekas, siis ei pakkunud ka mitte midagi enam huvi, tundus, et kõik on juba olnud ja midagi huvitavat ees ei oota. ravisin oma depreka välja ja peale seda tundub elu jälle vägagi põnev. iga päev tundub nii huvitav, tavalised asjad nagu hea filmi vaatamine, muusika kuulamine, looduses olemine, loomade, lindude jälgimine, rääkimata hobidest - kõik tundub superhuvitav.
mina arvan küll, et on teilgi depressioon, siis ei pakugi miskit pinget ja siis oletegi üksi, sest kes see masenduses inimesega ikka suhelda tahab. ravige see välja ja hakake jälle elust rõõmu tundma, alguses üksi ja küll siis sellise elurõõmsa inimesega kõik tutvuda ja suhelda tahavad.

Ma ei usu et sa tead mis tunne on kui sind kõige valusamal päeval aastal üksi jäetakse.

kas teil hakkab kergem kui saate tekitada teema, mis vastalisi esile kutsub ja siis omavahel iseennast tõestada saate?

Ainult surres hakkab mul kergem. Muud varianti ei ole.

kui elada ei jaksa, siis sure ära.

seda ma teengi.

igatahes mind ajab juba naerma.
vanem eit kirjutas ilusa kena positiivse arutluse.
aga Eelmisele ei jõudnud mitte midagi kohale. tema ajab ikka oma joru - a'la, aga vot mina olen ikka õnnetum:))
ja ei olegi siis midagi teha. kui ennast ja oma suhtumist ei muuda, siis tulebki õnnetu olla ja õnnetult ükskikult surra. igaüks on oma õnne sepp.

nööp
P.räägib oma sõbrannast. Punktike tundub keegi teine siiski olevat.
aga selge, et ka Punktike vajab professionaali abi. tavainimesele on Punktikesega suhtlemine tervist kahjustav.

MA EI SOOVI SUHELDA. KUI MA SOOVISIN SIIS MULLE EI VASTATUD. NÜÜD VÕITE PER.SE MINNA.

JASINUSUGUNE SITTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTT EI TULE MULLE YRLEMA MIDA MINA VAJAN ??????????????????? MINE KAMANDA OMA LITSE AGAMIND SA KAMAND MA EI TULE ON SLEGE ??????????????????????

kui sa suhelda ei soovi, miks sa siis möllad ja käratsed siin?

EI MÖLLLAGI ENAM


LÄHEN MINEMA JA TAGASI TULE.

PÕRGU EI SAA HULLEM OLLA MU PRAEGUSEST ELUST.

NÜÜD LÄHEN JA NAELUTAN PÕRGUS KÕIK KURADID NAELTEGA SEINA KÜLGE. VOT NII!!!

võta endale oma nimi, sa eelmine

JA PÄRAST LÄHEN ŠOVINISTI NURGAKESSE JA HALAN SEAL KA PAARI MEETRI JAGU, ET NEILE ELU LIIGA ILUS EI TUNDUKS.

Vaata, kõikidel naistel ei ole palju lapsi ja veel rohkem lapselapsi.
On ka naisi, kellel lapsi ei olegi või on üks laps.
Kui sul on nii suur perekond, siis muidugi saad oma suhtlemise vajaduse pere ringis rahuldatud. Aga sa ei arvesta, et on ka üksikuid inimesi, kellel ei ole kodus kellegagi suhelda.

Järelikult sul palju lapsi ja lapselapsi, saad oma suhtlemisvajaduse rahuldatud.
Aga huvitav, kust sa küll leiad neid, kes hirmsasti suhelda tahavad? Mina suhtleks heameelega, aga ei leia kedagi.

On jäänud just mulje, et keskeas naised suhelda ei soovi, suheldakse noores eas.

Kui sinu kodu on lapsi ja suhtlemist täis, miks mõistad hukka inimesi, kel seda võimalust ei ole ja suhtlemist väljaspoolt kodu otsivad ?

aga pikk elu ju selja taga, ikka on tuttavaid ja sõpru tekkinud. kuhu nemad siis jäänud on? nii mõnedki on vanas eas endised töö-ja koolikaaslased üles otsinud. saab suhelda ja vanu aegu meenutada. tavaliselt kipuvad päris-päris üksikud inimesed olema kahte sorti - need, kes teadlikult üksinda olemise valinud, sest neid koormab vähimgi suhtlus ja need, kes nii sandi iseloomuga, et kõik neist kauge kaarega eemale hoiavad.

viimasega nõus.
kui oled huvitav ja muidu tore inimene, ei siis suhtluskaaslastest puudust tule. minule jätkub jah perekonnast, paar sõbrannat on ikka ka, kuid üksikud suhtlevad ju omavahel. oma kolleegide pealtki vaatan, kuidas koos käiakse nii seenel kui teatris, üksteisel külas, helistatakse.
siis peab ikka viga endas olema, kui keegi suhelda ei taha.

Teemaalgataja, kuidas on sinu suhted sõprade, sugulaste, tuttvatega? Mehed? Sõbrannad? Kaua oled üksi olnud? Pere?

vanem eit, mina aga ei saa sind kuidagi selles aidata, et sa midagi aru saama hakkaksid.
"mina sellest aru ei saa, kuidas inimesed omale seltsi ei leia."
Mina jälle aru ei saa, mis huvi on turuteemadel pläkutada, sellist seltsi on rohkem kui küll,
aga midagi asist, sellega on tõesti kitsas

sarnane tõmbab sarnast.
nii et vaata peeglisse, kui sinuga ainult turuteemadel juttu tullakse ajama. ega ikka turul ooperist ei räägita, see on selge.

vanem eit kuulab igal õhtul 5 tundi ooperit. Need on ta enda sõnad.

jah selles vanuses on inimene palju näinud ja kogenud. Aga ei saa öelda , et nüüd kõik on läbiproovitud. Need suhtluspartnerid tänapäeval jagunevadki kaheks..ühed on need, kes kõike teavad, loevad arvustavad, kommenteerivad. Teised on need, kes palju ei räägi, ei arvusta ja isegi ei loe enam. aga just see teine grupp on suhtlemisel palju atraktiivsem ja palju rohkem andev, kui saada temaga sügavutti juttu puhuma. Samas selles kiirelises ja silmakirjalikult ilusas maailmas on liialt raske pääseda sellisesse vestlusse. läikepildiline maailm.

olen nõus Vanema eidega.
kui sõpru ei leita, on viga endas. järelikult ei taha keegi sinuga suhelda. minul oli vanatädi. lesk, lapsi polnud. aga temaga taheti suhelda, sest ta oli soe, südamlik ja lõbus inimene, kellega koos olemine pakkus rõõmu.

Mari
kõik pole sellised inimesed, nagu sina, kes oskavad ainult turuteemadel pläkutada. arvesta sellega, et teised inimesed näiteks loevad, käivad kultuuriüritustel, reisimas. kui sina ainult turuteemasid valdad, siis on see sinu probleem:))