Õnneks pole absoluutselt mingit kohustust mehe pidamiseks. Sama ka vastupidi. Mehed millegpärast väga ei kurda, kustkohast mõni kobedam kaasa leida. Naistel on see teema pidevalt püsti, vaata kuhu tahes.

Mida teha vana mehega nelja seina vahel. See ei ole mingi kunst. Kui mees olgugi vana on mōnus inimene, empaatiline ja hooliv. Aga mida teeks vana vōi üksköik mis vanuses mehega, kes päevade viisi aegajalt naisteka foorumisse vaatab ja ka kirjutab seda teaks täpselt.

Küüditamise, koonduslaagri ja vangilaagri saatusega inimeste kohta on teave, et jäigalt oma veendumuste, maailmavaate ja ülekohtuga mitte leppimise külge jäänud inimesed surid üsna kiiresti. Uhkusest üle saanud ja kohaneda püüdvad inimesed, kes ei küpsetanud endid läbi kangelaslikult - pidasid kauem vastu, neil oli suurem võimalus ellu jääda.

See kindlameelne jäärapäisus pole just positiivse märgiga omadus.
"Ei võta mina neid arvuteid moblasid omaks; olen alati käsipuuriga töötanud, jne" - need on mõttetud jonnid, eluaastad peaksid tooma mõistusesse paindlikkust, sest seisak on tagasiminek ja näitab rumalust.

Oleneb ka vajadustest või ümbruskonnast ja sellest kuidas arusaamisega vastavalt vanusele on. Noortel on kiirem taip ja kiirem arusaamine, vajadused tingivad kiire ajaga kaasaskäimise, õpivõime on suurem aga vananedes on vanema inimese jaoks aeg küll kiiremini käima hakanud , millega ta aga enam kaasa ei suuda liikuda, ei suuda areneda, puudub motivatsioon . Kui ka elunetakse eemal suuremast rahvast, kus polegi vaja uusi moodsaid kalleid arvuteid , tööriistu, pole mille eest ka soetada, siis ta saabki nende olemasolevate asjadega hakkama, kuni saab ise endaga hakkama. Mis aga on vastik , kui halvustatakse arengut, moega või vajadusega kaasaskäimist ( loen siiahulka ka suhtlusvajaduse vastasooga)ja kõike seda, millest ise aru ei saa, et see on vale, see on paha ja see on täiesti lubamatu. Siis on see küll mu meelest rumal käitumine. Ela ise ja lase teistel elada.

"Mis aga on vastik , kui halvustatakse arengut, moega või vajadusega kaasaskäimist ( loen siiahulka ka suhtlusvajaduse vastasooga)ja kõike seda, millest ise aru ei saa, et see on vale, see on paha ja see on täiesti lubamatu. Siis on see küll mu meelest rumal käitumine. Ela ise ja lase teistel elada."

Vata see on üks äraütlemata huvitav fenomen, kui inimene on end seadnud täbarasse olukorda, hakkab ta teisi süüdistama eiteamilles. Tekitatakse ülevõimendus täieliku absurdini.
Mil moel saan ma sadade kilomeetrite kauguselt takistada kellegi meelepärast eluviisi? Ma saan vaid märkida, et nende reeglitega ma kaasa ei mängi. Ilmselt on sarnaseid rohkem. Küsitakse, kus on mehed. Ma annan ühe võimalikest vastustest. Täiesti adekvaatsed mehed on "mängust" väljas. Neid ei huvita mingite daamede tahtmised.

Ghostile
"Mil moel saan ma sadade kilomeetrite kauguselt takistada kellegi meelepärast eluviisi?"

Me ei tea mõjudest eriti midagi. Kes usub kõrgemaid võime, see teab, et sõnal ja mõttel on jõud.
Me teame, et on olemas mingi tumeenergia, millest me ei tea midagi, aga mis on igal pool, ka maakera sees ja ümber, kalades, ilmselt ka meis, sest ta on kogu universumis. Me ei tea, mis mõjuga ta on, kuid mõnikord haruharva me tunnetame midagi telepaatia taolist või eelaimdust.

Inimese aju olevat (teadlikult) piiratud, et ta hulluks ei läheks "ülemõistuse" teadmistest. Meil on vaja oma elu ära elada, süüa-juua-hingata, kuid meil on ju hing ja südametunnistus ja imeline armastuse tunne (sugutung). Mõned usuvad ufosid, mõned kaardimoore, siiski on nii lühikese inimese eluea jooksul KÕIGE uurimine-õppimine-teada saamine lihtsalt võimatu.

Mõtlevate olenditena võiks me ju olla mitte nii kategoorilised, et mida ei näe, seda pole olemas.

Mida ei näe ,seda pole olemas....Tädi Maali lehmaga karjamaal...Oli kunagi selline jutt. Too labane mansion ei saa kedagi mõjutada, me lihtsalt ei näe tema kirjutisi, ignoreerime mõttes ära. Me-naised.

Mansion ja pr Tallinnast kipuvad rääkima kõikide meeste ja naiste nimel, selles osas omavahel nii sobiv paar. Pr Tallinnast, minul pole ghosti vastu midagi, las närib, ega tükki nagunii küljest võta. Ma arvan, et seal kuskil Uugametsas, kus mansion elab, on selline naistepõud, et viimne kui üks mees annaks ei tea mida, kui saaks kasvõi korragi siit mõne prouaga läbi küla jalutada, ainult hr Ghost vaataks vesise suuga põõsa tagant:)

mika peaksin võõra mutiga jamama kui oma on omane maju tean mis teeb ja kuidas on

pakkumine oli ilmselt vabadele meestele või nendele,kes ei ole oma vanamoori tuhvli all

"Mansion ja pr Tallinnast kipuvad rääkima kõikide meeste ja naiste nimel, ..."

Eks ikka kõik teised tea meist endist paremini mida me mõtleme või tahame ;D)))

Kaugel sellest, et KÕIKIDE meeste nimel sõna võtta, oh ei. On need "päris" mehedki turja karanud, arvatagi miks.;) Mõnikord olen neile ka viidanud aga ju nad ei sobi jälle provvadele. Hull lugu kui need üleküla mehed ka kadunud on.
Aga siin kiskus paralleelide toomine juba päris veidraks, nutindusest küüditamiseni.
Tooks siis lisaks veel ühe - hakake siis "midagi" süstima, sest see olevat ka moodne ja populaarne. Võib ka sisse hingata, rüübata või tablette tarbida.
Kaks võimalust, kas juba või mitte mingil juhul.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati mansion ghost 13.06.2017 00.41.

Ha-haa-ha, peab vist, jah, seemneid sööma, igaks juhuks alumiiniumist mütsigi pähe panema, et leida endale kedagi seltsiks.

Omal ajal olid tantsupeod, kus võis tutvuda, sai kohvikus istuda ja taskumaletki mängida...
Nüüd on tants vilkuva valgusega, paneb pea ringi käima, pime kah, nii võib pedofiilias süüdistus tulla, ei näe ju. Kohvikus vaadatakse arusaamatu ja tigeda näoga, kui pikalt istud ja muudkui ei telli.
Kadriorus pargipingil istuda pole mõtet, sealt kavalere ei leia. Surnuaias ei jaksa iga päev käia, et ehk näkkab mõni leskmees. Nii et keeruline värk see mõttekaaslase leidmine.

Netist ei saa ju tõsiselt midagi loota, Peni mulle täitsa meeldib oma sirge ütlemisega, aga pärast võib selguda, et polegi mees, eit hoopis! :-DDD

Peni on puhastverd isane. nii paranoiline ka ei maksa olla.

Uuvitavale,
Mul sinna veel aega aga keegi teadis mainida, et Pensionäride kooskäimiste ettevõtmistel on ka huviatavid vastasugupoole esindajaid käimas. Igasugused loodusmatkad, tervisematkad ja eksursioonid, peod ja etendused, kus nad osalevad koos, et olla nii mõnegi silmad särama löönud. Eks siis ootan aega, mil õigusega pensionäri seisuses. Kui sul õigem seisus, siis astu Pensionäride ühendusse.

no mingem siis rukist lõikama. "mina leidsin ja sina leidsid ja igaüks otsib oma...kes hooletu, jääb ilma".
surnuaiast aga leidis mehe üks mu tuttava tuttav ontlik leskproua, kes kuulu järgi "plaani pidades" koguni nii kaugele jõudis, et oma korteri maha müüs. sest milleks eluõhtule jõudnud armastavale paarile kaks elamispinda? siis aga selgus, et värske elukaaslane e viksilt ja viisakalt surnuaia vahet voorinud leskmees on jota mis jota. õudne. oli end ainult mõneks ajaks, hea mulje jätmiseks kokku võtnud, ilmselt siira sooviga endale potitaja leida.
kui see käes, võis end viimaks lõdvaks lasta.
mu onu, kel 80+ leskmehena ikka veel tegu ja nägu oli, hakkas teadlikult pensionäride ühendust vältima. ütles, et "kohe rinnaga tulevad peale".

Vastuseks - naine Tallinnast 13. juuni 2017, kl 12.56

Näh, "ka sina, Brutus!". Ikka mööda šabloone, kui juba pensionär, siis mine hooldekodusse, siis maksa oma matused kinni, siis leiad seltsilisi Pensionäride ühendusest. Õnne taevani!

Arvad siis, et 50+ on tutvumistega reaalselt hädas, aga kui 60 juba täis, siis avanevad kõik väravad ning probleeme enam ei ole. Lihtne maailm.

Midagi. Lihtsalt mõtlen kirjalikult. Muide, ei maksa igasuguseid ideid maha kõmmutada, idee on idee. Vähemalt on keegi ,kes kaasa mõtleb. Apaatsus on hullem kui jahedus, kui keegi ei hooli ega mõtle kaasa. Ega mu kuplialune pole prügikast , et kõike vastu võtab ja ära vaaritab. Ikka ükshaaval neid ideid tuleb. Kust leida kaaslane. Äkki on asi selles , et milleks teda vaja ja see määrab ka koha, võimaluse, kust leida.

Jätkan seda liini, et otsitav pole elukaaslane. "Reeglid" ei ole jäigad, see pole karistusseadustik.
Otsitav võiks olla just see külastusmees, kellega võiks juttu ajada (kasvõi tema elust-mõtetest), kellega saaks muuseumis, kinos, kontserdil käia.
Kellel on (kasvõi 4 tundi nädalas) aega, nii et kella ei jälgi.
Kes oleks mulle sümpaatne ja kellele oleks mina sümpaatne.
Kellega ei teki rahaprobleeme, st igaüks maksab enda eest, kuid pakutud teed pirukaga ei maksta kinni. :))
Alustuseks midagi sellist.

nunuh, enne vaataks ikka daame üle, kas jäksan hingeldamata tiiru ümber teha. kas kinganumbri suurus on üle minu ketsi numbri suuruse.

Olen pigem jaapanlanna jalaga, 36 on number.
Piitspeenike ei ole, riided on L suurusega.

Küsiks vastu, et mis see jutuajamisse või KUMUs ringivaatamisse puutub?

Siin daamed unistavad saatjast kultuura üritustele aga miks see saatja (või vestluskaaslane) just MEES peab olema. Võtke punt kokku ja juttu jätkub kauemaks. Kuntsi nautimiseks polegi sageli seltskonda vaja, KUMU's võib ka üksi ringi uidata, küll saalivalvur välja juhatab kui ära eksite.

picasso loomingu ees tõdete, et ega see monstrum tõesti pole väärt miskit hellemat kohtlemist

No mes sellel picasso loomingul siis viga on? Täitsa omapärane. Teine omanäoline veidrik on Dali.
Kõik ei peagi ju hollandi koolkonna stiilis realistid olema või siis sotsrealistid idakaarest. Kuigi ka viimased on nauditavad (ilma poliitilise taustata)

Mansion, eks ikka sellepärast nagu sinagi ei saa ilma delfi naisteta, muudkui kisub siia nendega vestlema. Selle oled sa aga ära unustanud, et mehed on ka muuks võimelised, peale naistekas pläramise:)

Naljakas. Et miks just mees. Sest omaealiste naiste seas kipub vestlus silmakirjalikuks võistluseks minema, olen ehk julm, kuid olen väga hetero, üldse ei viitsi eputada. Ja jutud tervislikust toidust, selgeltnägijate uskumatutest võimetest, D vitamiini olulisusest, sokkidest, mis ei sobi sandaalidega, jm, et ole minu jututeemad.

Olengi käinud üksi KUMUS, kinos, mere ääres jalutamas ja mõelnud oma mehest, keda enam ei ole. See tekitab hingehädasid, kodus joon õhtul üksi teed ja mõtlen välja luiskelugusid lastele rääkimiseks, et kui rõõmus ja toimekas päev oli.

Oled nüüd rahul, kummitus?
Tahad veel avameelsemat?

minu arust on kummitusel sinu eksalteeritud hingest suht pohh, talle vist olulisem, kas sa kilosesse hernekotti mahud, ilma, et see lõhki plärtsataks.

Miks ma peaksin rahul olema või siis mitte rahul olema. Igaühel oma elu.
Kummitus on üle 20 aasta üksi hakkama saanud, vähemalt ei pea kellegile aru andma. No ei ole olnud südant tekitada veel kellegile "põhjendamatuid kannatusi".



Toimetatud 1 kord(a). Viimati mansion ghost 13.06.2017 22.58.

kellegile = kassikile, õigem on kellelegi.

Oh, Jeesust. Keelekontroll kah paigas. :(

"talle vist olulisem, kas sa kilosesse hernekotti mahud, ilma, et see lõhki plärtsataks."

Poolekilone oleks etem ;D)))