50+ nurgake
Kena proua
nnn 29. detsember 2013, kl 13.11 |
nnn 29. detsember 2013, kl 13.17 |
nnn 29. detsember 2013, kl 13.19 |
nnn 29. detsember 2013, kl 13.20 |
nnn 29. detsember 2013, kl 13.22 |
nnn 29. detsember 2013, kl 13.26 |
Daam koerakeseta 29. detsember 2013, kl 13.42 |
Daam koerakesta 29. detsember 2013, kl 13.49 |
elmar 29. detsember 2013, kl 13.51 |
Daam koerakeseta 29. detsember 2013, kl 13.57 |
elmar 29. detsember 2013, kl 15.40 |
vaaaal 29. detsember 2013, kl 15.51 |
valdurja maie 29. detsember 2013, kl 17.23 |
skiso 29. detsember 2013, kl 17.47 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,429 |
kus siin 29. detsember 2013, kl 19.00 |
Daam koerakeseta 29. detsember 2013, kl 23.21 |
imestan 30. detsember 2013, kl 12.21 |
rästu 30. detsember 2013, kl 13.06 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 1,317 |
lisaks 30. detsember 2013, kl 13.20 |
Daam koerakeseta 30. detsember 2013, kl 14.07 |
Daam koerakeseta 30. detsember 2013, kl 14.11 |
rästu 30. detsember 2013, kl 14.23 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 1,317 |
imestan 30. detsember 2013, kl 14.37 |
Väga paljud 50+ inimesed põevad vaimuhaigusi,rästu näite varal võib seda kinnitada, kus virtuaal kasutab palju erinevaid nimesid, soovides näidata nagu seda vaimust vigast arvamust kajastaksid paljud, ei ole nii.. Kahju teist, inimesed, et haiged olete.Aga oma vigast vaimu ja vigast infot saab igaüks parandada nii, et otsib internetis üles vastavasisulise info, nimelt koomahigete kohta. See pole ju raske.
wikipedia 30. detsember 2013, kl 14.42 |
Neuroteadus
Teadvuse neuroteadusliku uurimise üks keskne element on teadvuse neuraalsete korrelaatide otsimine. Teatud vaimuseisunditega püütakse vastavusse seada neuraalset "substraati". Korrelaatide otsingule tuleb vastu tõsiasi, et aju on osaliselt funktsionaalselt liigendatud. Aju üksikud osad (ajupiirkonnad) vastutavad erinevate ülesannete eest. Nii näiteks teatakse, et Broca keskus (Brodmanni alad 44 ja 45) on oluliselt vastutavad kõne eest. Selle piirkonna kahjustused toovad järelikult kaasa kõnehäire, nn Broca afaasia. Aktiivsuse mõõtmised kõne ajal näitavad kõrgenenud aktiivsust selles piirkonnas. Ja selle piirkonna elektriline ärritamine võib viia mööduvate kõneprobleemideni. Siiski on vaimuseisundite vastavusse viimisel ajupiirkondadega teatud piirid, sest ärritusi töödeldakse alati mitmes ajupiirkonnas korraga. Vastavusse viimisel üksikute ajupiirkondadega on seetõttu enamasti pigem heuristiline väärtus.
Teadvuse neuronaalsete korrelaatide eristamine teadvuseta ajuaktiivsusest võrdub küsimusega, miks paljud neuraalsed protsessid viivad meelelise ärrituse või siseseisundi teadvustumiseni, teised mitte. Näiteks sügava une, narkoosi või mõne kooma- või epilepsialiigi korral on ulatuslikud aju osad aktiivsed, ilma et seda saadaksid teadvuslikud seisundid. Täpselt samuti paistab, et väikeaju neuronaalne aktiivsus aitab teadvuslikule läbielamisele vähe kaasa, kuigi seal paikneb rohkem neuroneid kui suurajus.
Teadvuse aluste neuroteaduslikus uurimises saanud valdavaks meelefüsioloogia. Näiteks mõned nägemisillusioonid võimaldavad uurida, kuidas teadvuslikud aistingud ja tajumused on seotud ärrituste vastuvõtu ja töötlemisega. Paraadnäide on binokulaarne võistlus, mille korral vaatleja saab kahest üheaegselt näidatud pildist teadvuslikult tajuda ainult ühte. Selle nähtuse neurofüsioloogiline uurimine näitas, et tajumata, teadvustamata nägemisärritused aktiveerivad ulatuslikke ajuosasid. Ka siin tekib küsimus, mis eristab teadvustatud tajule viivat neuraalset erutust teadvustamata ajutegevusest ja ärritustetöötlusest.
Teadvustatud ajutegevuse määratlemine omandab üha suuremat eetilist ja praktilist tähtsust. Selle teemaga on otseselt seotud mitmed meditsiinilised problemaatikad, sealhulgas võimalik operatsiooniaegne ärkvelolek täisnarkoosi ajal, koomahaigete kohtlemine ning ajusurma küsimus.
http://et.wikipedia.org/wiki/Teadvus
Teadvuse neuroteadusliku uurimise üks keskne element on teadvuse neuraalsete korrelaatide otsimine. Teatud vaimuseisunditega püütakse vastavusse seada neuraalset "substraati". Korrelaatide otsingule tuleb vastu tõsiasi, et aju on osaliselt funktsionaalselt liigendatud. Aju üksikud osad (ajupiirkonnad) vastutavad erinevate ülesannete eest. Nii näiteks teatakse, et Broca keskus (Brodmanni alad 44 ja 45) on oluliselt vastutavad kõne eest. Selle piirkonna kahjustused toovad järelikult kaasa kõnehäire, nn Broca afaasia. Aktiivsuse mõõtmised kõne ajal näitavad kõrgenenud aktiivsust selles piirkonnas. Ja selle piirkonna elektriline ärritamine võib viia mööduvate kõneprobleemideni. Siiski on vaimuseisundite vastavusse viimisel ajupiirkondadega teatud piirid, sest ärritusi töödeldakse alati mitmes ajupiirkonnas korraga. Vastavusse viimisel üksikute ajupiirkondadega on seetõttu enamasti pigem heuristiline väärtus.
Teadvuse neuronaalsete korrelaatide eristamine teadvuseta ajuaktiivsusest võrdub küsimusega, miks paljud neuraalsed protsessid viivad meelelise ärrituse või siseseisundi teadvustumiseni, teised mitte. Näiteks sügava une, narkoosi või mõne kooma- või epilepsialiigi korral on ulatuslikud aju osad aktiivsed, ilma et seda saadaksid teadvuslikud seisundid. Täpselt samuti paistab, et väikeaju neuronaalne aktiivsus aitab teadvuslikule läbielamisele vähe kaasa, kuigi seal paikneb rohkem neuroneid kui suurajus.
Teadvuse aluste neuroteaduslikus uurimises saanud valdavaks meelefüsioloogia. Näiteks mõned nägemisillusioonid võimaldavad uurida, kuidas teadvuslikud aistingud ja tajumused on seotud ärrituste vastuvõtu ja töötlemisega. Paraadnäide on binokulaarne võistlus, mille korral vaatleja saab kahest üheaegselt näidatud pildist teadvuslikult tajuda ainult ühte. Selle nähtuse neurofüsioloogiline uurimine näitas, et tajumata, teadvustamata nägemisärritused aktiveerivad ulatuslikke ajuosasid. Ka siin tekib küsimus, mis eristab teadvustatud tajule viivat neuraalset erutust teadvustamata ajutegevusest ja ärritustetöötlusest.
Teadvustatud ajutegevuse määratlemine omandab üha suuremat eetilist ja praktilist tähtsust. Selle teemaga on otseselt seotud mitmed meditsiinilised problemaatikad, sealhulgas võimalik operatsiooniaegne ärkvelolek täisnarkoosi ajal, koomahaigete kohtlemine ning ajusurma küsimus.
http://et.wikipedia.org/wiki/Teadvus
abikas teadmatutele 30. detsember 2013, kl 14.44 |
rästu 30. detsember 2013, kl 14.57 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 1,317 |
Daam koerakeseta 30. detsember 2013, kl 15.06 |
koerata daamile 30. detsember 2013, kl 15.29 |
lugemiseks 30. detsember 2013, kl 15.38 |
Daam koerakeseta 30. detsember 2013, kl 16.15 |
Lisa postitus